1-08-8280/58

1 Kriminaalasi nr 1-08-8280 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. detsember 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-08-8280 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Lapšini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja JURI LAPŠIN, isikukood 38006265218, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.12.2007 ja lõpp 26.12.
2. v.-adv. Mati Senkel RESOLUTSIOON Vabastada JURI LAPŠIN temale Viru Maakohtu 30.07.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. 2 KarS § 76 lg 4, 78 p 2 lähtuvalt, kui käesolev kohtumäärus jõustub peale 26.12.2013, on Juri Lapšinile määratav katseaeg üks aasta alates kohtumääruse jõustumisest ja kui käesolev kohtumäärus jõustub enne 26.12.2013, on Juri Lapšinile määratav katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 26.12.
3. Kohustada Juri Lapšini katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Juri Lapšini katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata Juri Lapšin kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Juri Lapšin kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (asukoht Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn) kasuks 120 (ükssada kakskümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 20 eurot) eurot v.-adv. Mati Senkeli poolt määratud korras süüdimõistetu Juri Lapšini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Juri Lapšinilt menetluskuluna kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest. Juri Lapšinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Lapšini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Lapšin kannab karistust Viru Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 113 (tapmine) järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Juri Lapšini karistuse kandmise alguseks loeti 26.12.
5. Juri Lapšin on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kuriteo toimepanemisel oli soodusteguriks alkohol. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 6 aastat ning kanda jääb tal veel veidi enam kui 1 aasta vangistust. Kinnipeetav on läbinud riigikeele õppe A1-B1 taseme, alates 14.08.2013 õpib ta riigikeele B2 taseme kursusel. Ta on läbinud sõltlastele mõeldud programmi Eluviisitreening, samuti Agressiivsuse asendamise treeningu programmi. Perioodil 28.05.2010 - 02.08.2013 töötas kinnipeetav Viru Vanglas majandustöödel. Juri Lapšinil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest (valdavalt on rikkumiste näol tegemist keelatud esemete omamisega). Enne vangistust elas Juri Lapšin koos perega xxxx. Antud korter kuulus Juri Lapšini elukaaslase õele. Õde A M elab aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise, hetkel veel üürikorteriga, mille osamakseid korteri ostmiseks omanikult tasutakse igakuiselt lepingu alusel. Kriminaalhooldusametnik on näinud kirjalikku üürilepingut, mis on sõlmitud 13.08.2013-13.08.
6. Lepingut uuendatakse igal aastal. Korteris elavad A M, tema elukaaslane K A ja nende xxxx tütar V A. A M ja K A on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kinnipeetav võib pärast ennetähtaegset vabanemist kolida nende juurde elama.
7. klassilise hariduse on kinnipeetav omandanud Kohtla-Järve Ahtme Koolis (eriinternaatkool), kuhu ta oli suunatud madala õppeedukuse tõttu. Enne vangistust töötas Juri Lapšin ametlikult xxxxx töölisena. Varem on ta töötanud xxxx. Kinnipeetav omab mõningaid tööoskusi ja töökogemust, suhtudes töösse positiivselt ning olles motiveeritud töötama. Isik töötab vanglas majandustöödel ning likvideerib võlgnevusi. Ennetähtaegse vabanemise korral Juri Lapšin töökohta ei oma. Koheselt tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Täitis’e andmetel omab isik tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Sissetulekuks enne vangistust olid töötasu, lasterahad ning hiljem töökoha puudumisel töötu abiraha. Kinnipeetava sõnul oli sissetulek kindel, kuid kulud ületasid tulusid. Isiku toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem, kuna selleks, et saada raha alkoholi ostmiseks, laenas ta raha. Kinnipeetav Juri Lapšin on pärit paljulapselisest perest, kokku on 7 venda ja üks õde. Isiku vend A L vabanes 2011.a vanglast, vend A L kannab karistust xxxx. Isa on surnud. Kinnipeetava väitel elas ta enne vangistust 10 aastat N S, kellega enam ei suhtle. Neil on kolm last, kellega ta hoiab ühendust. Suhted lastega on väga head ja toetavad. Omavahel suheldakse kirja teel. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav toime pannud 3 väärtegu liiklusseaduse alusel. Juri Lapšin tunnistab, et oli alkoholisõltlane, tarvitades enne vangistust peaaegu iga päev suurtes kogustes alkoholi. Seoses alkoholi tarvitamisega tekkisid konfliktid peres ning olid rahalised raskused. Isiku sõnul on ta motiveeritud ja võimeline oma käitumist muutma. Kinnipeetava sõnul proovis ta paar korda amfetamiini ja suitsetas kanepit. Agressiivse käitumise kohta annab tunnistust toimepandud kuritegu. Kinnipeetav tunnistab oma 4 probleeme, tal on pikaajalised realistlikud eesmärgid. Vanglas on isik leidnud usu jumalasse, loeb usuteemalisi raamatuid ja käib kirikus. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Isiku sõnul kainena ta midagi sellist teinud ei oleks. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on positiivne, ta on koostööks valmis. Juri Lapšini puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui isik tarvitab alkoholi ja suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 9% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus sama aja jooksul on 16%. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist. Juhul kui kohus otsustab Juri Lapšini tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Juri Lapšini päritoluperekonna moodustavad ema T L, vennad V L, A L, A L, A L, V L ja S V ning õde A M. Varasemalt on vangistuses olnud Juri Lapšini vennad A, V ja A. Õe A Ma sõnul on suhted perekonnas head ja üksteist toetavad, samas vangistuse ajal keegi perekonnast kinnipeetavaga ei ole suhelnud. Juri Lapšin elas enne vangistust koos elukaaslase N S ja nende 3 ühise lapsega (K S, D S ja A S), samas rahvastikuregistris isikul lapsi märgitud ei ole. Vangis’e andmetel on lapsed käinud kinnipeetavaga lühiajalisel kokkusaamisel. Juri Lapšin omab vabaduses isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada (pereliikmed on kriminaalkorras karistatud). Kinnipeetava ema on xxxx, õde A M on lapsega kodune, tema elukaaslane K A on hõivatud ametliku tööga firmas xxxx. Kriminaalhooldusametnik märgib, et isik omab mitmeid distsiplinaarkaristusi vangistuses, mis näitavad, et reeglitest ja normidest ei suuda isik veel kinni pidada nõuetekohaselt, millest tulenevalt on kaheldav tema suutlikkus käesoleval ajahetkel alluda kriminaalhoolduse nõuetele. Juhul kui kohus leiab, et Juri Lapšin tuleks ennetähtaegselt vabastada käesoleval hetkel, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada temale KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Juri Lapšin soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul teab ta, mida tähendab kriminaalhooldusele allumine. Juri Lapšini väitel eriala tal ei ole. Ta läheks tööle xxxx, kus on varem töötanud. Kinnipeetav tunnistas, et sai vanglas aru oma alkoholiprobleemi tõsidusest. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Juri Lapšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Prokurör nõustub 05.11.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. J. Lapšini käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega. Karistuse tähtaeg lõpeb 26.12.
8. Samas tuleb arvestada alljärgnevat. Ennetähtaegse vabastamise mõte on eelkõige selles, et vabanev vang ei kao õiguskaitsjate silmist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Kui J. Lapšin vabaneb tähtaegselt ligikaudu ühe aasta pärast, puudub riigil alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Antud 5 juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Prokurör arvab, et isiku taasühiskonnastamise huvides võib J. Lapšini ennetähtaegselt vabastada – nii võimaldaks ennetähtaegne vabastamine suunata teda seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks J. Lapšinil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt keskmisest uue kuriteo toimepanemise tõenäolisusest toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Juri Lapšini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ja 8 sätestatud kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kaitsja oli suures osas nõus prokuröriga. Kaitsja leidis, et sellise kohustuse panemine nagu näiteks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkoholi, on äärmiselt raskelt täidetavad, arvestades seda, et Juri Lapšini lähedased on kriminaalkorras karistatud. Kui tema suguvõsas on kellelgi sünnipäev ja seal tarvitatakse alkoholi, siis on see juba tingimuste mittetäitmine, kui ta viibib seal seltskonnas. Samuti kui isik läheb restorani, kus tarvitatakse alkoholi, kuid isik ise alkoholi ei tarvita, on ta juba rikkunud seda nõuet. Tegemist on absurdsete nõuetega, nende rakendamisel ei ole suurt mõtet. Asjaolu, mis viitab sellele, et Juri Lapšin tuleb toime vabaduses, on sotsiaalne sidusus. Prokurör nimetas uute kuritegude toimepanemise riski keskmiseks, kuid kaitsja arvates võib seda nimetada väikeseks. Seda, et Juri Lapšin on võimeline resotsialiseeruma, näitab see, et ta enne vangistust töötas ametlikult. Kriminaalkorras karistatud isikutest on enne karistuse kandmisele minekut vähesed töötanud. Seega on Juri Lapšin võimeline töökoha leidma ka peale vabanemist. 7 aastasest vangistusest on isik ära kandnud 6 aastat, see on üle 80%. Antud juhul on isikule see karistus suure tõenäosusega juba mõju avaldanud. Kaitsja leidis, et Juri Lapšin tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Lapšini võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et Juri Lapšin kannab karistust esimese raskusastme isikuvastase kuriteo eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi vangistusest vabastamist. Kinnipeetava kehtivad distsiplinaarkaristused on valdavalt ühelaadsed ega ole seotud kuritegelike hoiakute väljendamisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on ta läbinud Agressiivsuse asendamise treeningu programmi. Kuritegu, mille eest Juri Lapšin karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitanuna võib kinnipeetav käituda agressiivselt, mistõttu on esmatähtis püüda alkoholi tarvitamisest hoiduda. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökohta ei ole, kuid arvestades asjaolu, et enne kinnipidamist töötas ta ametlikult xxxx töölisena, samuti on ta töötanud xxxx, seega omab ta teatavaid töökogemusi ja tööoskusi, mis aitavad tal töökohta leida. Tal on 6 kindel elukoht ja perekond. Viru Vangla on Juri Lapšini poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saab kohtu arvates veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Juri Lapšinile KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Juri Lapšinile, keda on esimest korda kriminaalkorras karistatud, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik