← Eesti

2-10-47420/25

Obsah (10)§ 179§ 187§ 633§ 272§ 230§ 229§ 162§ 190§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2011.a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-10-47420 Tsiviilas

§ 179lg 7).

4. Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri Justiitsministeeriumile (

§ 179lg 4).

pärast lahendi jõustumist viivitamata 1 Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (

§ 633lg 7).

Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt Kostja XXX ja XXX olid OÜ XXX juhatuse liikmed perioodil 30.10.2003 – 07.04.2010.a ning OÜ XXX osanikud arvates 30.10.2003.a. OÜ XXX osakapitali suurus 40 000 krooni, kaks osanikku: XXX osa nimiväärtusega 20 000 krooni ja XXX osa nimiväärtusega 20 000 krooni. Harju Maakohtu 07.04.2010.a määrusega kuulutati välja OÜ XXX pankrot. Hageja XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ilmnes, et esinevad rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise alused (PankrS § 113 lg 1 p 3) ja tehtud on juhtimisvigu, millega on tekitatud kahju OÜ-le XXX ja tema võlausaldajatele, millest tulenevalt esinevad alused ja halduril kohustus nõuda kohustatud isikutelt tekitatud kahju hüvitamist. OÜ XXX on täitnud rahalisi kohustusi oma lähikondse kostja XXX ees PankrS § 117 lg 2 p 1, 2 mõttes ajal, mil OÜ-l XXX olid välja kujunenud alalised makseraskused ning sellest tulenevalt esinevad alused rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Lisaks on OÜ XXX pankrotimenetluses selgunud, et OÜ XXX maksejõuetuse põhjuseks on raskete juhtimisvigade tegemine, millega on tekitatud OÜ-le XXX endale ja tema võlausaldajatele kahju. Sellest tulenevalt esinevad alused OÜ XXX juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamiseks ÄS § 187 lõigete 2 ja 4 alusel. OÜ XXX pankrotimenetluses on selgunud, et OÜ XXX alalised makseraskused kujunesid välja 31.10.2008.a. OÜ XXX poolt on perioodil 31.10.2008.a kuni OÜ XXX osas pankroti väljakuulutamiseni 07.04.2010.a (kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist) täidetud rahalisi kohustusi lähikondse OÜ XXX juhatuse liikme XXX ees kokku summas 53 000 krooni, sh 1) laenu tagasimaksed kogusummas 36 500 krooni (periood 02.11.2008 – 31.08.2009); 2) juhatuse liikme tasude väljamaksed kogusummas 16500 krooni (periood 18.11.2008 – 6.03.2009.a). Arvestades eeltoodut esinevad käesoleval juhul alused XXXle OÜ XXX pankrotimenetluse algatamise eelselt toimunud rahaliste kohustuste täitmiste tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. OÜ XXX pankrotimenetluses on leidnud tuvastamist, et OÜ XXX juhatuse liige XXX (kostja) ei ole täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, mistõttu on ta rikkunud äriseadustiku §-s 187 ja §-s 183 sätestatud juhatuse liikme kohustusi ja vastutab kohustuste rikkumise tagajärjel OÜ-le XXX ja tema võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Ka kohus on 07.04.2010.a määruses, millega kuulutas välja OÜ XXX pankroti, leidnud, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku § 183 ja § 187 lõikes 1 sätestatud 2 kohustusi raskelt hooletult, mis on viinud äriühingu pankrotistumiseni. Seega on OÜ XXX maksejõuetuse tekkimine otseselt tingitud juhtimisvigade tegemisest. OÜ XXX peamisteks tegevusaladeks olid sõidukite rentimine ja liisingu vahendamine. Majandustegevuse käigus sõlmis äriühing lepingu liisingfirmaga (suurim koostööpartner oli Swedbank Liising AS) ja andis rendilepingute alusel sõidukid omakorda kasutada lõppkliendile. Hoolimata liisingulepingute ülesütlemisest, sõidukite leidmiseks teostatud otsingutest, OÜ XXX pankroti väljakuulutamisest ja algatatud kriminaalmenetlusest, on OÜ XXX juhatuse tegevuse/tegevusetuse tõttu siiani liisinguandjale tagastamata 18 liisingueset, mille väärtuse hüvitamiseks on liisingfirmad esitanud OÜ XXX pankrotimenetluses nõuded. OÜ XXX pankrotimenetluse käigus on selgunud, et kostja OÜ XXX juhatuse liikmena ei dokumenteerinud, kellele anti OÜ XXX poolt edasi rendile Swedbank Liising AS-lt liisitud sõidukid. Puuduvad klientidega sõlmitud lepingud. Samuti ei rakendatud mingeid sanktsioone ega kohaldatud tagatisi rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate arvete tasumiseks ega juhuks, kui OÜ XXX kliendid ei tagasta sõidukeid OÜ-le XXX või otse sõidukite omanikele – liisingfirmadele. Eelkirjeldatud tegevusetus on juhatuse liikme TsÜS § 35 lõikes 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumine. Kuna kostja ei dokumenteerinud (puuduvad lepingud), kelle valdusesse ja millistel tingimustel kokku lepitud õigussuhte alusel anti sõidukid, mis olid OÜ XXX äritegevuse ja tuluteenimise põhiliseks vahendiks ning varaks, ei ole kostja ilmselgelt käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Dokumentatsiooni puudumine ja tagatiste kohaldamata jätmine tähendab ka seda, et kostja ei ole nõuetekohaselt tegelenud äriühingu majandustegevuse juhtimisega, planeerimisega ja järelvalvega. Lisaks eeltoodule on selgunud, et kostja on mitmel juhul klientide poolt tagastatud sõidukid jätnud enda valdusse, neid edasi uutele isikutele rentinud ning renditulu omastanud. Seonduvalt renditulu ja sõidukite omastamisega on Põhja Prefektuuris alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 10230107025). Kuna Swedbank Liising AS ütles kõik OÜ-ga XXX sõlmitud liisingulepingud võlgnevuse tõttu üles alates 08.10.2008.a, oli kostja kohustus tagada liisinguesemeteks olevate sõidukite tagastamine Swedbank Liising AS-le. Kuna OÜ-l XXX oli Swedbank Liising AS-i ees miljonitesse kroonidesse ulatuv võlgnevus, oleks korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev juhatuse liige talle tagastatavad liisinguesemed viivitamata tagastanud liisinguandjale, et äriühingu võlga (äriühingule tekkivat kahju) vähendada. Antud juhul on kostja hoolimata sõidukite tagastamisest talle ja teadmisest, millised tagajärjed on autode mittetagastamisel liisinguandjatele, mitu sõidukit ise välja rentinud ja renditulu omastanud, vastav summa on täpsustamisel. Samuti on selgunud, et liisingfirmadele tagastamisele kuulunud sõidukeid on kasutatud kostja XXX perekonnaliikmed – poeg XXX oma isiklikes huvides. Seega on kostja, rentides OÜ-le XXX tagastatud sõidukid välja, kasutades vara isiklikes huvides ja omastades renditulu, lisaks hoolsuskohustusele rikkunud ka TsÜS § 35 lõikes 1 sisalduvat äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustust. Lojaalsuskohustuse kehtestamine keelab juhatuse liikmel kasutada oma positsiooni isikliku kasu saamiseks äriühingu arvel. Juhatuse liige rikub ma lojaalsuskohustust, kui ta kasutab äriühingule kuuluvaid vahendeid, vara või informatsiooni otseselt või kaudselt isikliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks üldisematele hoolsus- ja lojaalsuskohustustele on kostja rikkunud ka äriseadustiku §-s 183 ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustust, mis seisneb selles, et raamatupidamist ei ole korraldatud taoliselt, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine OÜ XXX finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. OÜ XXX raamatupidamises ei ole dokumenteeritud 3 kõiki majandustehinguid, mis väljendub selles, et on jäetud vormistamata kassaorderid klientide poolt sularahas toimunud tasumiste kohta ning ei ole peetud kassaraha arvestust. Raamatupidamises ei ole peetud arvestust rendiarvelduste kohta. Raamatupidamise dokumentide hulgas puudub teave selle kohta, kelle vastu ja mis summas on OÜ-l XXX nõudeid, sh kes klientidest ja millise arve on jätnud tasumata. Raamatupidamise korraldamise kohustuse (raamatupidamise dokumentide säilimise tagamise) rikkumise tõttu ei olnud ega ole pankrotimenetluse kestel võimalik realiseerida OÜ XXX varalisi nõuded oma klientide (isikud, kellele rentis XXXOÜ edasi liisingfirmadelt liisinglepingute alusel saadud sõidukid) vastu. Nõuete realiseerimatuse tõttu on tekkinud kahju OÜle Autopargi Halduse. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud temal kui OÜ XXX juhatuse liikmel lasunud hoolsus-, lojaalsus ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Arvestades käesolevas hagiavalduses kirjeldatut, on kostja rikkunud temal kui OÜ XXX juhatuse liikmel olevaid kohustusi – hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Nimetatud kohustuste rikkumise tulemusena on OÜ-le XXX tekkinud allkirjeldatud kahju. Juhul, kui kostja ei oleks rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja oleks dokumenteerinud (sõlminud või säilitanud lepingud, kohaldanud tagatisi, teostanud kontrolli), kellele ja millistel tingimustel anti kasutada OÜ XXX äritegevuse ja tuluteenimise peamisteks vahenditeks olnud sõidukid, ei oleks tänase päeva seisuga 18 sõidukit teadmata kadunud (vastav sõidukite arv võib muutuda, kuna kriminaalmenetluse kaudu on õnnestunud saada teavet osade sõidukite asukoha kohta, kuid puudub kindlus, et auto on võimalik reaalselt tagastada). Lepingute puudumise tõttu ei ole teada isegi isikud, kellelt sõidukite tagastamist või tagastamata jätmisega OÜ-le XXX tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Sõidukite tagastamata jätmise tõttu on OÜ XXX varaline seis tagastamata sõidukite väärtuse võrra kahjustunud. Kahju väljendub selles, et OÜ XXX pankrotivaral lasub kostja kohustuste rikkumise tõttu Swedbank Liising AS-i, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Nordea Finance Estonia ees kohustus kogusummas 5 630 935,79 krooni, sest nimetatud äriühingud on esitanud käesoleva ajani tagastamata sõidukitega seonduvalt XXXOÜ pankrotimenetluses nõude. Kuna pankrotihalduril puudub teave, kellelt sõidukite tagastamist või kahju hüvitamist nõuda, ei ole pankrotivara hulgas vastavaid nõudeid klientide vastu. Veelgi enam, kui kostja poleks lojaalsuskohustust rikkudes talle tagastatud sõidukite arvelt teenitud renditulu omastanud, oleks OÜ XXX vara hulgas täiendavaid varalisi vahendeid. Siiani on leidmata ja teadmata kadunud 18 OÜ XXX kasutuses olnud sõidukit, mille väärtuse hüvitamiseks on Swedbank Liising AS, Nordea Finance Eestonia AS ja Danske Bank A/S esitanud XXXOÜ (pankrotis) nõuded kogusummas (Swedbank Liising AS 5 126 950,41 krooni, sh tagastamata sõidukite turuväärtus seisuga oktoober 2008.a moodustus kogusummas 4 833 648 krooni, Danske Bank A/S Eesti filiaal 383 504,71 krooni, Nordea Finance Eestonia AS 121 303,52 krooni. Nimetatud sõidukite hulgas on ka 4 kostjale kui XXXOÜ juhatuse liikmele klientide poolt tagastatud, kuid seni leidmata (kostja poolt omavoliliselt välja renditud) sõidukit koguväärtusega 876 551 krooni. Kui kohus leiab, et hoolsus- ja lojaalsuskohustusega tekitatud kahju on väiksem kui leidmata sõidukite väärtuste summa, palub hageja kohtul lähtuda VÕS § 127 lõikest 6, mille kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. 4 Juhul, kui kostja ei oleks rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, oleks OÜ XXX pankrotihalduril võimalik maksma panna OÜ XXX varalised nõuded oma klientide (isikud, kellele üüris OÜ XXX edasi liisingfirmadelt liisinglepingute alusel saadud sõidukid) vastu ja OÜ XXX vara oleks olnud klientidelt laekunud summade võrra suurem. Laekumiste arvelt oleks pankrotihaldur saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kuna pankrotihalduril ei ole võimalik raamatupidamise dokumentide hulgast leida teavet selle kohta, kelle vastu ja mis summas on OÜ-l XXX nõudeid, sh kes klientidest ja millise arve on jätnud tasumata, ei ole võimalik kahju täpset suurust kindlaks määrata. Samas on ilmselge, et OÜ-le XXX on kostjapoolse raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise tõttu kahju tekkinud. VÕS § 127 lõike 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Hageja palub kohtul otsustada raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise õiglane suurus. Hageja palub kostjalt välja mõista 95 867,48 eurot (1 500 000 krooni), sealhulgas rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks 3 387,32 eurot ( 53 000 krooni) ja kahju hüvitamiseks 92 480,16 eurot (1 447 000 krooni). Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt vaidles hagile vastu. Kostja kui hageja osanik ja juhatuse liige on andnud hagejale perioodil 30.11.2003.a. kuni 07.04.2010.a. laenu. Hageja 2007.a. majandusaasta aruandest nähtub, et kostja on andud hagejale pikaajalist laenu summas 3.084.915,00 krooni ning lühiajalist laenu summas 100.000,00 krooni. Ka puudub vaidlus selles, et kostja oli väljamaksete tegemise ajal hageja juhatuse liige. Seega on hageja poolt laenu tagasimaksed kogusummas 36.500,00 krooni vaidlusalusel perioodil ning juhatuse liikme tasu maksmine kogusummas 16.500,00 krooni toimunud õiguslikul alusel (laenulepingu ja juhatuse liikme lepingu alusel). Hageja poolt etteheidetud maksed, mis tehti kostjale, olid tehtud hageja igapäevase majandustegevuse raames, eelistamata kostjat teistele hageja võlausaldajatele. Samal perioodil on hageja teinud näiteks kordades suuremaid makseid erinevatele liisinguandjatele. Hageja ei ole tõendanud, et hageja muutus maksejõuetuks just kostjale 53 000,00 krooni tasumise tõttu, mis on hagiavalduse rahuldamise eelduseks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Arvestades kostja poolt hagejale antud laenu ning tehtud väljamaksete suurust, ei saa seda ka mõistlikult eeldada. Ka ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, milles seisnes võlausaldajate huvide kahjustamine, tehes kostjale igapäevase majandustegevuse raames väljamakseid hagiavalduses viidatud perioodil kokku summas 53000,00 krooni ja et hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt olid mingite muude võlgnevuste tasumised (mida väidetavalt ei tasutud) olulisemad hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Kostja ei ole teinud raskeid juhtimisvigu. Kostja ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostja on täitnud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja sõlmis kõikide rentnikega autorendilepingud, 5 milles olid sätestatud rentniku kohustused, muuhulgas kohustus hüvitada hagejale sõiduki varguse, kadumise jms eest tekitatud kahju. Rendilepingutes olid märgitud kõik vajalikud andmed, et saada rentnikega ühendust ning esitada nende vastu võimalikke nõudeid. Hageja raamatupidamist korraldas äriühing OÜ XXX, kes pidas arvestust selle kohta, kellega olid hageja poolt sõlmitud rendilepingud, kes koostas ja edastas klientidele esitatavad arved ning pidas arvestus selle kohta, milline oli hageja klientide rendilepingust tulenev võlgnevus. Hageja väidab ennatlikult, et hageja raamatupidamist ei teostatud nõuetekohaselt, olles jätnud eelnevalt välja selgitamata kelle poolt ja kuidas on hageja raamatupidamist teostatud ning millised on andmed hageja raamatupidamise kohta, mida on võimalik raskema vaevata saada. 14. veebruari 2008. aasta seisuga olid klientide võlgnevused hageja ees, mis vajasid hageja poolt täiendavate sammude tasumist võlgnevuste sissenõudmiseks, 392.485,00 krooni. Seetõttu sõlmis kostja 01. aprillil 2008. aastal käsunduslepingu XXX OÜ-ga hageja klientidele maksenõuete esitamiseks ja vajadusel hagide esitamiseks hageja klientide vastu. Seega käitus kostja kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ning hageja suhtes lojaalselt, kostja pidas nõuetekohaselt arvestust hageja klientide ja sõlmitud lepingute kohta ning võttis võlgnevuste tekkimisel tarvitusele kohased meetmed võlgnevuste sissenõudmiseks. Järelikult on ebaõige hageja väide, et kostja ei dokumenteerinud, kellele anti rendile liisitud sõidukid ning et puuduvad klientidega sõlmitud lepingud ja ei rakendatud mingeid sanktsioone ega kohaldatud tagatisi rendilepingute alusel tasumisele kuuluvate arvete tasumiseks ega juhuks, kui hageja kliendid ei tagasta sõidukeid hagejale või nende omanikele. Asjaolu, et Harju Maakohus asus 07. aprilli 2010. aasta kohtumääruse tsiviilasjas nr 2.0954519 põhjendavas osas seisukohale, et hageja juhatuse liikmed ei täitnud enda kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, ei anna alust käesolevas asjas automaatselt järeldada, et see kohtu seisukoht on tõene. Viidatud kohtulahend on vaid üheks dokumentaalseks tõendiks

§ 272lg 2 mõttes.

Viidatud kohtumääruses märkis ajutine haldur, et tal ei olnud õnnestunud tutvuda kogu raamatupidamise algdokumentatsiooniga ning ta ei oska aruande koostamise seisuga esitada arvamust selle kohta, kas ja milliseid juhtimisvigu on tehtud. Seetõttu jääb kohtumääruse pinnalt ebaselgeks, kuidas Harju Maakohus (kes sai rajada enda kohtuotsuse ajutise halduri aruandel) tuvastas kostja poolt väidetava ÄS § 183 ja § 187 lg 1 sätestatud kohustuste rikkumise olukorras, kus ajutine haldur avaldas, et ta ei oska anda arvamust juhtimisvigade tegemise osas. Hageja maksejõuetuse ei tekitanud mitte kostja käitumine, vaid 2008. aastal alguse saanud üldine majanduslangus, mistõttu hageja klientidel tekkisid makseraskused ning nad asusid rikkuma hagejaga sõlmitud rendilepingutest tulenevaid kohustusi. Seda väidet kinnitab hageja 2007. aasta majandusaasta aruanne ning bilanss, mille kohaselt hageja kasum 2007. aastal (ehk enne majanduslangust) oli 590 529,00 krooni ning jaotamata kasum kokku 3.858.698,00 krooni. Kuigi hageja võttis tarvitusele kohased meetmed, ei õnnestunud hageja maksejõuetust üldise majanduslanguse tingimustes vältida. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tema kohustute rikkumist, hageja poolt kahju saamist ning nendevahelist põhjuslikku seost. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu sellele, et liisinguandjatele on tagastamata 18 sõidukit ning leiab, et hageja ei ole esitanud enda väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. Hageja on küll esitanud kohtule AS Swedbank Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaali ja Nordea Finance Estonia AS nõudeavaldused hageja pankrotimenetluses, kuid need ei tõenda kostja poolt enda kohustuste rikkumist hageja 6 juhatuse liikmena, hageja poolt kahju saamist ega väidetava rikkumise ja kahju vahelist põhjuslikku seost. Liisinguandjate poolt hagejale esitatud nõuded on vähemalt osaliselt alusetud, kuna liisinguandjad ei ole tagastatud sõidukite müümisel käitunud nõuetekohaselt ning hageja pankrotihaldur on või oleks pidanud esitatud nõudeavaldused osaliselt vaidlustama. Liisinguandjate lepingute üldtingimused on tühised osas, mille kohaselt võetakse liisinguandjale hüvitatava summa arvestamise aluseks võõrandamisest saadud rahasumma, mitte liisinguesemete turuhind. Liisinguandjad ei ole hageja pankrotimenetluses nõuete esitamisel tõendanud, et liisinguesemed müüdi turuhinnaga, mitte allapoole turuhinda. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, milliseid sõidukeid on liisinguandjatele tagastatud arvates liisinguandjate poolt nõudeavalduse esitamise ajast (aprill 2010) kuni hagiavalduse esitamise ajani. Seega on hageja poolt täies ulatuses tõendamata kostja poolt väidetavalt tekitatud kahju suurus. Kostja vaidleb vastu sellele, et osad hageja kliendid on sõidukid kostjale tagastanud ja kostja ei ole neid ise tagastanud liisinguandjatele. Kostja on tagastanud kõik sõidukid, mille valdus on temale rentnike poolt tagasi antud, liisinguandjatele. Kostja möönab, et tema poeg on ajutiselt kasutanud liisitud sõidukeid, kuid seda mitte kunagi enda huvides, vaid üksnes ja ainult hageja huvides, et tagastatud sõidukid liisinguandjatele nõuetekohases seisus (remonditult, arvestades tavapärast kulumist) tagastada sel ajal, millal kostja ise oli töövõimetu ning tema suhtes viidi läbi selgroo operatsioon. Sel ajal leidis aset ka hageja poolt viidatud avarii. Hageja väide selle kohta, et Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS on vähendanud avarii teinud sõiduki kindlustushüvitist, on ebaõige. Viidatud sõiduki SUBARU FORRESTER, reg nr XXX kindlustushüvitis tasuti täies ulatuses, mida tõendab kostja poolt lisatud garantiikiri. Hageja ning rentnike vahel sõlmitud lepingute kohaselt ei pidanudki rentnikud sõidukeid hagejale tagastama hageja esimesel nõudmisel, vaid pidid need tagastama hagejale kokkulepitud kuupäevaks. Kostja ei osanud ega pidanud ette nägema lepingute sõlmimisel hageja klientidega, et hageja kliendid asuvad majanduslanguse tingimustes rikkuma enda kohustusi sellisel määral, mis ei võimalda tasuda hageja poolt liisingumakseid ning toovad kaasa liisinguandjate poolt liisingulepingute ülesütlemise. Ka ei oleks hageja klientide seisukohast võetuna olnud mõeldav sõlmitud rendilepingute kehtivuse sidumine hageja poolt liisinguandjatega sõlmitud liisingulepingute kehtivusega. Kuna rendilepingud olid tähtajalised, ei oleks kostja saanudki öelda peale AS Swedbank Liising poolt liisingulepingu ülesütlemist (08.10.2008) üles kõiki hageja ja klientide vahel sõlmitud rendilepinguid ning tagastada koheselt kõik sõidukid nii sellele liisinguandjale kui teistele liisinguandjatele. Selleks oleks puudunud õiguslik alus. Hageja ei ole tõendanud ka seda, mida kostja oleks konkreetselt pidanud (iga konkreetse liisinguobjekti osas) tegema, et vältida hagejale kahju tekkimist ning miks pidi sellist (hagiavalduses kirjeldamata) käitumist kostjalt korralikku ettevõtja hoolsust arvestades eeldama. Ka ei ole hageja tõendanud seda, et just kostja oleks pidanud konkreetsel (hagiavalduses märkimata) viisil käituma, et kahju ära hoida. Järelikult puudub väidetava kostja kohustuste rikkumise ja väidetavalt tekitatud kahju vahel põhjuslik seos. Igal juhul oleks äärmiselt ebaõiglane ning vastuvõtmatu, kui kostja peaks hüvitama täies ulatuses väidetavalt tekitatud kahju, mis oli põhjustatud hageja klientide käitumisest 7 majanduslanguse tingimustes, mistõttu kui kohus siiski (kõigest hoolimata) leiab, et kahju kuulub hüvitamisele, palub kostja kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivina palub kostja vähendada kahju mõistliku suuruseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik Menetluse käigus jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde ja pooled põhjendasid oma seisukohti täiendavalt. Kostja taotluse alusel nõudis kohus Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroost välja dokumente vaidlusaluste sõidukite registritoimingute kohta. Hageja leidis, et need ei ole asjakohased. Kostja taotlusel võttis kohus tsiviilasja materjalide juurde dokumentaalsete tõenditena Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroo poolt 08.09.2011.a. vastuseks kohtu päringule kohtule esitatud alljärgnevad dokumendid: (

  1. i)Sõiduki BMW 730 TD AUT, 3,0 (tehasetähis WBAGM21070DR45448) osas 30.11.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (
  2. ii)Sõiduki TOYOTA RAV4 D-CAT, 2,2 (tehasetähis JTMBB31V305011415) osas 05.06.2006. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXXja XXX; (iii) Sõiduki LEXUS GS300, 3,0 (tehasetähis JTHBH96S305051959) osas 31.05.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX, elukoht XXX; (
  3. iv)Sõiduki MERCEDES BENZ S320, 3,0 (tehasetähis WDD2210801A126050) osas 09.06.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (
  4. v)Sõiduki CHERVOLET TAHOE, 5,3, töömaht 5300 cm3, ehitusaasta 2001 osas 26.09.2006. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (
  5. vi)Sõiduki VOLVO XC70, 2,4 (tehasetähis YV1SZ714671284418) osas 04.10.2007 taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (vii) Sõiduki TOYOTA COROLLA, 1,4 (tehasetähis SB1JM20E80F058214) osas 12.04.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (viii) Sõiduki SAAB 9-5, 3,0 (tehasetähis YS3EB45L123051513) osas 03.04.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (
  6. ix)Sõiduki OPEL ASTRA, 1,4 (tehasetähis W0L0AHL4862194797) osas 12.10.2006. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX, aadress XXX; (
  7. x)Sõiduki VOLVO S80 D5,2,4 (tehasetähis YV1TS793931311571) osas 17.08.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (
  8. xi)Sõiduki TOYOTA AVENSIS LINEA SOL ELEGANT 2,0 (tehasetähis SB1BJ56L90E019786) osas 10.03.2006. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX, XXXja XXX; 8 (xii) Sõiduki MERCEDES BENZ CLK, 3,2 (tehasetähis WDB208451T052591) osas 27.01.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (xiii) Sõiduki TOYOTA LAND CRUISER, 3,0 (tehasetähis JTEBZ29J200118987) osas 23.11.2006. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX, ja XXX; (xiv) Sõiduki TOYOTA COROLLA, 1,6 (tehasetähis JTDKZ28E000044509) osas 30.01.2004. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (
  9. xv)Sõiduki MAZDA 6, 2,0 (tehasetähis JMZGG12F541173390) osas 12.04.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xvi) Sõiduki AUDI A8, 2,8 (tehasetähis WAUZZZ4D72N006234) osas 06.06.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xvii) Sõiduki MERCEDEZ-BENZ E220, 2,2 (tehasetähis WDB2110061A184371) osas 04.01.2006. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (xviii) Sõiduki TOYOTA LAND CRUISER (reg nr XXX) osas 01.12.2006. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX ja XXX; (xix) Sõiduki AUDI TURBO TT, 1,8 (tehasetähis TRUZZZ8N131004693) osas 31.07.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (
  10. xx)Sõiduki BMW 730D, 3,0 (tehasetähis WBAGM21080DR47127) osas 17.07.2007. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles Sampo Pank volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxi) Sõiduki MAZDA 3 (tehasetähis JMZBK12F251207864) osas AS Nordea Finance Estonia 17.10.2006. aasta volikirja, milles AS Nordea Finance Estonia volitab XXXmärkimaks sõidukile tema poolt määratud kasutajad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud dokumnetaalsete tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Esamalt analüüsib kohus hageja nõuet rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 30. 10.2003.a. kuni 07. 04.2010.a. ning kostja on hageja osanik alates 30. 10.2003. a., et Harju Maakohtu 07. 04.2010. aasta kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-54519 kuulutati välja hageja pankrot ja et hageja on tasunud kostjale laenu tagasimakseid 36 500,00 krooni perioodil 02.11.2008.a. – 31.08.2009.a. ning tasunud juhatuse liikme tasu 16 500,00 krooni perioodil 18.11.2008.a. – 06.03.2009.a. Vastavalt ÄS-le toimub osaühingu juhtimine tema ühinguorganite kaudu, milleks on osanike koosolek (ÄS §170) ja juhatus (ÄS §180). ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu 9 juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega on osaühingu juhtimise kohustus osaühingu juhatusel. Juhatuse liikme tasustamist reguleerib ÄS § 180 1 lg 2, mille kohaselt osanikud peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Käesoleval juhul maksti juhatuse liikme tasu kostjale. Kohus nõustub kostjaga selles, et juhatuse liikmel on õigus saada tehtud töö eest tasu. Samas tuleb tasu maksmisel arvestada äriühingu majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et puudub alus hagi rahuldamiseks PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi, ei ole asjakohased. Riigikohus on PankrS § 113 olemust selgitanud 19.12.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-11507 (p 13), kus on märgitud, et PankrS § 113 näeb pankrotimenetluses erandina ette rahalise kohustuse tagasitäitmiseks võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tühistamise võimalused raha pankrotivarasse tagasisaamise eesmärgil ilma kohustust ennast kehtetuks tunnistamata. PankrS § 113 alusel tagasivõitmiseks ei pea kohus tunnistama kehtetuks mitte tehingut, vaid sooritust, s.o rahalise kohustuse täitmist. PankrS § 110 ei ole üldnormiks § 113 suhtes, sest nimetatud säte ei reguleeri tehingu tagasivõitmist. Seetõttu on võimalik rahalise kohustuse täitmist tagasi võita PankrS § 113 alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli andnud hagejale laenu ja et kostja oli võlgnik XXXOÜ (pankrotis) juhatuse liige. Seega nimetatud faktilised asjaolud on tuvastatud ja kohaldamisele kuulub PankrS § 113, kui sooritusega kahjustati teiste võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Puudub vaidlus selle üle, et kostja on XXXOÜ (pankrotis) lähikondne PankrS § 117 mõttes. Seega tulenevalt PankrS § 113 lg 1 p 3 peab kostja tõendama, et võlgnik XXXOÜ (pankrotis) oli vaidlustatud kohustuste täitmise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et vaidlustatud kohustuste täitmise ajal olid võlgnikul XXXOÜ-l (pankrotis) sissenõutavaks muutunud kohustused, mille täitmiseks puudusid võlgnikul vahendid. Nimetatut tõendavad AS Swedbank Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS Nordea Finance Estonia, Harju Maakohtu 15.03.2011.a. kohtumäärus, millega kinnitas kohus võlgniku jaotusettepaneku, kostja poolt esitatud võlgniku deebitoride nimekiri, millega on tõendatud, et võlgnikul esinesid kostjale vaidlustatud väljamaksete tegemise ajal alalised makseraskused. Kostja omapoolsete tõenditega eespool nimetatud tõendeid ümber lükanud ei ole. Hageja 2006.a. ja 2007.a. majandusaasta aruannetega on tõendatud, et hagejal esinesid makseraskused nii seisuga 31.12.2006.a. kui 31.12.2007.a., millele viitavad otseselt maksevõime näitajad. Nimelt oli puhaskäibekapital (käibevara-lühiajalised kohustused) 10 seisuga 31.12.2006.a. negatiivne -1 996 026 krooni (1 016 005 – 3012 031) ja seisuga 31.12.2007.a negatiivne -2 239 578 krooni (1 511 232 – 3 750 810). Nimetatu viitab sellele, et hageja ei olnud maksevõimeline, kuna tema kohustused ületasid varasid. 2008.a. halvenes OÜ XX Xmajanduslik seis ja makseraskused süvenesid, mis on tõendatud hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega (OÜ XXX võlausaldajate nõudeavaldused koos lisadega). Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et kõik väljamaksed kostjale toimusid tavapärase majandustegevuse raames ega kahjustanud OÜ XXX (pankrotis) võlausaldajate huve, on tõendamata ja paljasõnalised. Liisingufirmad olid sunnitud ütlema hagejal esinevate makseraskuste tõttu üles pooltevahelised liisingulepingud järgmiselt: Swedbank Liising AS ütles lepingud üles 08.10.2008.a., Danske Bank A/S Eesti filiaal ütles lepingud üles 11.03.2009.a., Nordea Finance Estonia AS ütles lepingud üles 11.08.2009.a. Hageja ja nimetatud liisingfirmade vaheliste liisingulepingute ülesütlemise tulemusena tekkis võlgnikul kohustus tagastada liisingulepingu objektideks olnud sõidukid ja võlgnik kaotas võimaluse edasise tulu teenimiseks antud liisinguobjektide rendileandmise kaudu, mis oli võlgniku peamine tegevusala. Swedbank Liising AS nõudeavaldusega on tõendatud, et antud võlausaldaja ütles 08.10.2008.a. üles 57 liisingulepingut, mille tagajärjel muutus võlausaldaja nõue võlgniku vastu sissenõutavaks täies ulatuses summas 9 254 151,05 krooni. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et võlgnikul oleks olnud piisavalt vara antud nõude rahuldamiseks. Harju Maakohtu 07. aprilli 2010.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-54519 on välja kuulutatud hageja pankrot. Antud tõendiga on tõendatud, et hageja oli maksejõuetu seisuga 31.12.2008.a. ja juhatuse liikmed ei esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt, rikkudes ÄS § 180 lg 5 1 . Kostja antud kohtumäärust ei vaidlustanud. Antud kohtumäärus on jõustunud. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega antud kohtumäärusega tuvastatut ümber lükanud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt olukorras, kus seadusandja on sätestanud, et äriühingu juhatuse liikme töö tasustamine ja väljamakstava tasu suurus on sõltuvuses osaühingu majanduslikust olukorrast (ÄS § 1801 lg 2 ja 3) ja ühingu majanduslik olukord ei võimalda nõuetekohaselt täita kohustusi majandustegevuse jätkamise seisukohast oluliste võlausaldajate ees (liisingufirmad, raamatupidamise teenuse osutaja), siis ei saa pidada juhatuse liikmele tasu maksmist ja laenu tagasimakseid põhjendatuks, vaid tegemist on võlausaldajate huve kahjustanud maksetega, millega eelistatakse kostjat kui võlgniku võlausaldajat teistele võlgniku võlausaldajatele. Riigikohus on 02.06.2008 otsuse nr 3-2-1-39-08 punktis 12 selgitanud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Samuti leidis Riigikohus, et konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma 11 maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Kohus leiab, et nimetatud Riigikohtu lahendis käsitlemist leidnud eeldused on käesoleval juhul täidetud. ÄS § 180 lg 51 Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega; juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et kostja käitumine endale maksete tegemisel ei olnud olukorras, kus äriühingu maksejõuetus oli ilmnenud, kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et osaühingu raske majandusliku olukorra puhul on alusetu maksta juhatuse liikmele tasu. Seega oli kostjale juhatuse liikme tasu maksmine perioodil 18.11.2008.a. – 06.03.2009.a. põhjendamatu ja XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajate huve kahjustav. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et temale rahaliste kohustuste täitmine osaühingu poolt oli osaühingu huvides ning vastas korraliku ettevõtja hoolsusele ja et temale tehtud väljamaksed aitasid hageja majandustegevuse jätkamisele ega halvendanud hageja majanduslikku olukorda. Kostja huvi, et juhatuse liikme tasult riigile sotsiaalmaksu laekumise tulemusena säiliks kostjal ravikindlustus, ei ole PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamisel asjassepuutuv. Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet kostja juhtimisvigadega tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud XXXOÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks oleku ajal seaduses (ÄS § 187, § 183) ja ühingu põhikirjas sätestatud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kas kostja on teinud raskeid juhtimisvigu (hoolsuskohustuse, lojaalsuskohustuse, raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine), mille tagajärjel jäid hagejal täitmata omapoolsed lepingulised kohustused võlausaldajate AS Swedbank Liising, Nordea Finance Estonia ja Danske Bank A/S Eesti filiaal ees, kes on esitanud XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuded võlausaldajatele tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooltel puudub vaidlus selles, et nimetatud võlausaldajate nõuded on tunnustatud võlgniku pankrotimenetluses ja võlgnik ei ole nimetatutele vastuväiteid esitanud. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-33-10 selgitanud, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS §

  1. Kohus leiab, et TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et osaühingule kahju tekitanud isikuks oleks juhatuse liige. ÄS-i § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on 12 oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Seega peab kohus enne kahju hüvitamise nõude sisuliste eelduste täitmise analüüsimist kontrollima, kas nõude esitamise formaalne eeldus on täidetud. Vaidlus puudub selles, et kostja oli vaidlusalusel ajal hageja juhatuse liige. Äriühingu juhtorgani liikmed peavad TsÜS § 35 kohaselt täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, ka ÄS §-dest 187 lg 1 tuleneb juhtorgani liikme kohustus täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2 alusel vastutamise esimeseks sisuliseks eelduseks on kahju olemasolu. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kohus leiab, et hageja esitatud koondarvestusega liisingufirmade poolt XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses seoses liisingufirmadele tagastamata sõidukitega esitatud kahju hüvitamise nõuete kohta, XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajate AS Swedbank Liising poolt esitatud nõudeavalduse, Danske Bank A/S Eesti filiaal poolt esitatud nõudeavalduse ja AS Nordea Finance Estonia poolt esitatud nõudeavalduse ja nende lisadega on tõendatud, et hagejal on liisingfirmadele tagastamata kokku 18 liisingulepingute eset. XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajate AS Swedbank Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS Nordea Finance Estonia poolt XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud kahju hüvitamise nõuete olemasolu ja nimetatud võlausaldajatele kahju tekitamine kogusummas 313 338,65 eurot (4 902 584,52 krooni), on leidnud tõendamist nii antud võlausaldajate nõudeavalduste ja nende lisadega, hageja pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku protokollidega koos tunnustatud nõuete nimekirjadega kui ka Harju Maakohtu 15.03.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-54519 XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamise kohta. Hageja arvestusest nähtub, et AS Swedbank Liising poolt esitatud tagastamata sõidukitega seonduvalt esitatud kahju hüvitamise nõude suurus moodustub seisuga 25.05.2011.a. 288 072,83 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaal poolt esitatud siiani tagastamata sõidukitega seonduvalt esitatud kahju hüvitamise nõude suurus moodustub seisuga 25.05.2011.a. 17 768,76 eurot, AS Nordea Finance Estonia poolt esitatud siiani tagastamata sõidukitega seonduvalt esitatud kahju hüvitamise nõude suurus moodustub seisuga 25.05.2011.a. 7497,06 eurot. Nimetatud nõuded on XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud, kostja ei ole esitanud nõuete kaitsmise koosolekutel nõuetele vastuväiteid. Kostja ei ole ka vaidlustanud liisingufirmade poolt liisingulepingute ülesütlemist. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-41-05 leidnud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku 13 tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Hoolsuskohustus jaguneb komponentideks: hoolsus, informeeritus ja riskide hindamine (RKTKo 3-2-1-41-03, 3-2-1-45-03). Kohus nõustub hageja hinnanguga, et kostja ei olnud piisavalt hoolas, ei jätnud oma hõivatuse juures endale piisavalt aega kogu majandusotsuste jaoks vajaliku informatsiooni kogumiseks ning riskide hindamiseks ja riskide maandamiseks. Juhatuse liige peab käituma majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohus leiab, et kostja oleks juhtimisotsuseid tehes pidanud olema piisavalt informeeritud, oleks pidanud koguma piisaval määral informatsiooni, et maandada võimalikke riske. Riskide hindamisel tuleb arvestada asjaoludega, mis võivad juhatuse liikme tegevusest sõltumatuna aset leida. Juhatuse liige peab vältima põhjendamatute riskide võtmist. Käesoleval juhul on kostja antud kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud ette nägema võimaluse juhuks, kui sõidukite omanikuks olevad liisingfirmad ütlevad lepingud üles ennetähtaegselt või mingil muul põhjusel lõpetatakse rendilepingute objektiks olnud sõidukitega seonduvad liisinglepingud enne rendilepingute tähtaega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et võlgniku äriplaan põhines sellel, et autorenditeenust pakuti isikutele, keda pidasid liisingufirmad ebausaldusväärseteks või esinesid muud põhjused (näiteks puudusid vahendid esimeseks liisinglepingu järgseks sissemakseks), mille tõttu ei olnud isikutel võimalik otse liisingfirmadega lepinguid sõlmida. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud lepingupartneritega seonduvaid võimalikke majanduslikke riske, oleks kostja pidanud võlgniku juhatuse liikmena nõudma rentnikelt tagatist kas käenduse või vara näol, mis oleks olnud kohtu hinnangul kohane abinõu tagamaks rentnike poolt autorendilepingust tulenevate kohustuste täitmist võlgniku ees. Kostja seisukoha kohaselt on alljärgnevate tõenditega tõendatud, et liisingufirmad teadsid ja aktsepteerisid sõidukite kasutajaid: (xxii) Sõiduki BMW 730 TD AUT, 3,0 (tehasetähis WBAGM21070DR45448) osas 30.11.
  2. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxiii) Sõiduki TOYOTA RAV4 D-CAT, 2,2 (tehasetähis JTMBB31V305011415) osas 05.06.
  3. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXXja XXX; (xxiv) Sõiduki LEXUS GS300, 3,0 (tehasetähis JTHBH96S305051959) osas 31.05.
  4. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX, elukoht XXX; (xxv) Sõiduki MERCEDES BENZ S320, 3,0 (tehasetähis WDD2210801A126050) osas 09.06.
  5. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxvi) Sõiduki CHERVOLET TAHOE, 5,3, töömaht 5300 cm3, ehitusaasta 2001 osas 26.09.
  6. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; 14 (xxvii) Sõiduki VOLVO XC70, 2,4 (tehasetähis YV1SZ714671284418) osas 04.10.2007 taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxviii)Sõiduki TOYOTA COROLLA, 1,4 (tehasetähis SB1JM20E80F058214) osas 12.04.
  7. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (xxix) Sõiduki SAAB 9-5, 3,0 (tehasetähis YS3EB45L123051513) osas 03.04.
  8. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxx) Sõiduki OPEL ASTRA, 1,4 (tehasetähis W0L0AHL4862194797) osas 12.10.
  9. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX, aadress XXX; (xxxi) Sõiduki VOLVO S80 D5,2,4 (tehasetähis YV1TS793931311571) osas 17.08.
  10. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxxii) Sõiduki TOYOTA AVENSIS LINEA SOL ELEGANT 2,0 (tehasetähis SB1BJ56L90E019786) osas 10.03.
  11. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX, XXXja XXX; (xxxiii)Sõiduki MERCEDES BENZ CLK, 3,2 (tehasetähis WDB208451T052591) osas 27.01.
  12. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (xxxiv) Sõiduki TOYOTA LAND CRUISER, 3,0 (tehasetähis JTEBZ29J200118987) osas 23.11.
  13. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX, ja XXX; (xxxv) Sõiduki TOYOTA COROLLA, 1,6 (tehasetähis JTDKZ28E000044509) osas 30.01.
  14. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (xxxvi) Sõiduki MAZDA 6, 2,0 (tehasetähis JMZGG12F541173390) osas 12.04.
  15. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxxvii) Sõiduki AUDI A8, 2,8 (tehasetähis WAUZZZ4D72N006234) osas 06.06.
  16. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xxxviii) Sõiduki MERCEDEZ-BENZ E220, 2,2 (tehasetähis WDB2110061A184371) osas 04.01.
  17. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXXja XXX; (xxxix) Sõiduki TOYOTA LAND CRUISER (reg nr XXX) osas 01.12.
  18. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX ja XXX; (xl)Sõiduki AUDI TURBO TT, 1,8 (tehasetähis TRUZZZ8N131004693) osas 31.07.
  19. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles AS Hansa Liising Eesti volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xli) Sõiduki BMW 730D, 3,0 (tehasetähis WBAGM21080DR47127) osas 17.07.
  20. aasta taotlus Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele, milles Sampo Pank volitab sõiduki kasutajaks muuhulgas XXX; (xlii) Sõiduki MAZDA 3 (tehasetähis JMZBK12F251207864) osas AS Nordea Finance Estonia 17.10.
  21. aasta volikirja, milles AS Nordea Finance Estonia volitab XXXmärkimaks sõidukile tema poolt määratud kasutajad. 15 Kohus nõustub kostjaga, et antud tõendid eeltoodud kostja vastuväidet tõendavad, kuid kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja andis liisinguandjatele pidavalt ülevaadet sõlmitavatest rendilepingutest ning liisinguandjad nõustusid sõiduki kasutaja andmete muutmisega Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, ei vabasta kostjat kui hageja juhatuse liiget kohustusest kontrollida lepingupartnerite maksevõimet ja sõlmida nendega piisavalt tagatud lepingud, et vältida äriühingule kahu tekkimist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et seadusest tulenevat hoolsuskohustust täitev juhatuse liige oleks kindlasti pidanud põhjalikult analüüsima potentsiaalse lepingupartneri maksevõimet enne lepingu sõlmimist ja kindlasti nõudma rentnikelt tagatist. Kostja võlgniku juhatuse liikmena ei täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevat hoolsuskohustust liisingufirmadele kuuluvate sõidukite rendilepingute alusel võlgniku klientide kasutusse andmisel. Kohtuistungil leidis tunnistajate XXX ja XXX ütlustega tõendamist, et kostja ei olnud piisavalt tõhus tema valduses olnud sõidukite kohta informatsiooni edastamisel, edastas teavet valikuliselt ning pidevalt pidi kostjale liisingufirmade ja nende volitatud esindajate poolt meelde tuletama, et kostjal on tulenevalt võlgniku juhatuse liikme staatusest kohustus korraldada ja tagada sõidukite tagastamine pärast liisingufirmade ja võlgniku vahel sõlmitud liisingulepingute lõppemist liisingfirmadele kui sõidukite omanikele. Kohus on seisukohal, et kostja haigestumine perioodil 02.03.2009.a. kuni 05.06.2009.a. ei ole vabandavaks asjaoluks kostja kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisel, kuivõrd kostja oleks pidanud tagama äriühingu kohustuste täitmise ka tema äraolekul. Kostja oleks pidanud delegeerima oma ülesanded vajadusel teisele isikule, et vältida hagejale kahju tekkimine. Kostja kui hageja juhatuse liikme kohustus on teha omalt poolt kõik võimalik sõidukite tagastamiseks. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohtule, et kostja võlgniku juhatuse liikmena oleks dokumenteerinud täielikult, kellele anti XXXOÜ (pankrotis) poolt edasi rendile Swedbank Liising AS-lt, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja Nordea Finance Estonia liisitud sõidukid. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi klientidega sõlmitud lepingut nende sõidukite kohta, mis on liisingfirmadele tagastamata. Kohus nõustub hagejaga, et juhul kui kostja oleks nõuetekohaselt majandustehinguid dokumenteerinud, raamatupidamise dokumente säilitanud ja haldurile esitanud, oleks hageja pankrotihalduril või liisingfirmal võimalik esitada nõue vastavate kohustatud isikute vastu kas vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või kahju hüvitamiseks ja seeläbi vältida või vähendada hagejale kahju tekkimist. Sellisel juhul puuduks liisingfirmadel alus esitada kahju hüvitamise nõudeid XXXOÜ (pankrotis) vastu või oleksid kahju hüvitamise nõuded väiksemad. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis VÕS § 127 lg 4 järgi tähendab, et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kohtule põhjusliku seose kostja mittenõuetekohase käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose. VÕS § 103 lõike 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest ja eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes juhul, kui rikkumise põhjustas vääramatu jõud, mistõttu peab kohustust rikkunud pool vastutusest vabanemiseks tõendama, et esines vääramatu jõu asjaolu, mis takistas kohustuse kohast täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mille alusel oleks võimalik jõuda järeldusele, et liisingufirmadele sõidukite 16 tagastamata jätmine oli vabandatav ning kostja kui hageja juhatuse liige täitis nõuetekohaselt hoolsuskohustust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et liisingufirmadele kuuluvate sõidukite edasirentimise fakti ei saa pidada vastutust välistavaks asjaoluks, kuna tegemist on võlgniku vastutussfääri kuuluva asjaoluga. Võlgniku enda vastutussfäärist pärinevate takistuste eest vastutab võlgnik sõltumata selle takistuse iseloomust ja tekkepõhjusest. Kohus leiab, et kostja käitumine ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega. VÕS § 7 lg 2 alusel loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras hea usus tegutsevad isikud tavaliselt mõistlikuks loeksid. Kohus nõustub hagejaga, et kostja oleks teistsuguse kokkuleppe puudumise korral liisingufirmaga pidanud liisingulepingute lõpetamise järgselt üles ütlema need rendilepingud, mille objektiks olnud sõidukid pidi hageja tagastama liisingufirmadele. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud põhjendused selle kohta, et ta on käitunud seaduses nõutava hoolsuskohustusega, on palajasõnalised ja tõendamata. Kohtuistungil kostja poolt vande all antud seletuse ja tunnistaja Pille Savi ütlustega on tõendatud, et kostja rikkus nii hoolsuskohustust kui ka raamatupidamise korraldamise kohustust. Antud tõenditega on tõendatud, et puudujäägid raamatupidamise korraldamisel olid põhjustatud sellest, et kostja ei suutnud täita temal lasuvaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja tegeles üksinda korraga kokku üle 100 sõiduki haldamisega. Eeltoodu tõttu ei tegelnud kostja piisavalt debitoorsete võlgnevuste sissenõudmisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei kasutanud võimalust debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks kohtu kaudu. Puudub vaidlus ka selles, et debitoorsete võlgnevuste suure osakaalu tõttu ei olnud hagejal võimalik täita kohustusi liisingfirmade ees, kes ütlesid liisinglepingud võlgnevuse tõttu üles, mis viis hageja pankrotistumiseni. Kohus leiab, e äriühingu juhtimine on põhiline juhatuse liikme kohustus. Juhtorgani liige peab vältima riskide võtmist määras, mis realiseerumisel seavad selgesse ohtu juriidilise isiku tegevuse jätkumise. Eeltooduga on tõendatud, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt juhatuse liikme kohustust juhtida äriühingut, mille tagajärjel tekkisid probleemid debitoorsete võlgnevuste sissenõudmisel nende suure arvu tõttu, ühingul tekkisid makseraskused, mis põhjustasid lõppkokkuvõttes ühingu pankrotistumise. Vastavalt VÕS § 115 lõikele 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kohtule kostja poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse (sh majandustegevuse juhtimise korraldamise kohustuse), lojaalsuskohustuse ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt juhtimisvigade tegemine ja juhtimisvigade tagajärjel hagejale kahju tekkimine on leidnud tõendamist ning kahju hüvitamise nõue kostja vastu summas 92 480,15 eurot on põhjendatud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud kostja vastu üksnes osalise kahju hüvitamise nõude, puudub alus VÕS § 140 kohaldamiseks ja kahjuhüvitise vähendamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 17

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus määras 29.09.2010.a. määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta osaliselt riigilõivu tasumisest summas 70 000 krooni. Vastavalt

133 lg 1, 2 ning RLS § 56 lg 1 ja lisale 1 on nimetatud riigilõivu suuruseks 5432,49 eurot (85 000 krooni). Hageja on tasunud riigilõivu 958,67 eurot (15 000 krooni).

§ 190

lg 3 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista 4473,82 eurot (70 000 krooni). Vastavalt

179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele.

§ 179

lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.