Obsah (4)

§ 64§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-08-2532 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 05. detsember 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-08-2532 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 64

alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.

§ 68

alusel, arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 aastat 25 päeva. Kandmisele kuulub 9 (üheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus – 10.02.

1. Kinnipeetav Aleksandr Šarin on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid ja huligaansuse, käesoleva süüdimõistmise raames on aga isikut karistatud tahtliku tapmise ja röövimise eest. Samuti on muutunud raskemaks pettuse ulatus, sest kuriteo toimepanemiseks juhatati ohver kõrvalisse kohta. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriteks alkohol, grupi mõju ja raske majanduslik olukord. Käesolevaks ajaks on kinnipeetaval jäänud karistust kanda veel üle 1 kuu. Alates 21.08.2012 kannab Aleksandr Šarin karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav töötab alates 05.11.2012 väljaspool vangla territooriumi xxxx. Ta on perioodil 06.04.2013 – 21.07.2013 läbinud riigikeele A1 taseme kursuse. Kinnipeetav suhtleb lähedastega regulaarselt telefoni teel, samuti on võimaldatud talle lühiajalisi väljasõite eesmärgiga säilitada peresuhteid. Alates 10.09.2013 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Lisaks sellele on kinnipeetav vangistuse jooksul kutseharidussüsteemis õppides omandanud keevitaja ja tisleri eriala. Ta on regulaarselt töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi „Paarisidemete hoidmine ja taastamine“ ja käinud erinevatel nõustamistel. Talle on võimaldatud osaleda jumalateenistustel. Kinnipeetav on 24.04.2013 registreerinud abielu. Kinnipeetaval Aleksandr Šarinil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 03.04.2013, noomitus, väljaspool vanglat usulises tegevuses osalemise ajal marsruudist kõrvalekaldumine ning soodustuse käskkirjas märgitud ajal ja kohas mitteviibimine. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa A Š juurde aadressile xxxx, kuhu kinnipeetav omab ka sissekirjutust. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Keskhariduse omandas kinnipeetav Viljandi vanglas, kutsehariduse Kohtla-Järve
2. Kutsekoolis. Vangistuses on kinnipeetav omandanud remondielektriku, elektrigaasikeevitaja, katlakütja, koostelukksepa, keevitaja ning tisleri eriala. Tema riigikeele oskus vastab A1 tasemele. Töökogemus on isikul kõige suurem elektrikuna (vahelduva eduga 25 aastat), mis isikule omandatud erialade seast enim ka meeldib. Vabaduses on kinnipeetav töötanud ametlikult xxxx (1992-1995). Enne vangistust oli ta töötu, väidetavalt aitas teda rahaliselt isa. Isik on tihti töökohti vahetanud seoses vangistuses viibimisega. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt on kinnipeetaval võimalus tööle asuda xxxx, mis tegeleb metallitöödega (garantiikiri olemas). Seoses kuritegude vaheliste ajaperioodide lühisusega ja varavastaste kuritegude toimepanemisega on täheldatav puudulik majandusliku toimetulekuoskus. K-raha andmetel on isikul 01.10.2013 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 1772,86 euro ulatuses ja vabanemisfondi on hoiustatud 960 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vend V Š oma perega ning abikaasa A Š. Omavahelised suhted on head. Toimunud on lühiajalisi kokkusaamisi ning ka väljasõite. Aleksandr Šarin hindab väga oma abikaasat ning ei soovi suhteid mingi hinna eest rikkuda. Isiku sõnul kuulus tema tutvusringkonda varasemalt kriminaalse taustaga isikuid, millele viitavad ka grupis toime pandud kuriteod. Isik ei soovi nendega enam suhelda. Vabaduses soovib kinnipeetav elada seaduskuulekalt, olles valmis selle nimel tegema jõupingutusi. Suurim motivatsioon tema jaoks on perekond. Varasemast käitumisest nähtub, et isik võib 3 alkoholijoobes vägivaldselt käituda ning sellest tulenevalt alkohol on üks soodustegur õigusrikkumistes. Ka viimase kuriteo toimepanemise järel fikseeriti isikul alkoholi jääknähud. Vangistuses on isik osalenud psühholoogilisel nõustamisel, kus analüüsiti alkoholi tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahelisi seoseid. Psühholoogi hinnangul mõistis isik neid seoseid ja on motiveeritud alkoholist loobuma. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi viimati 13 aastat tagasi. Aleksandr Šarin oma sõnul ei vaja alkoholi ega tunne ka himu või vajadust selle järele. Ühel korral on isik proovinud kanepit. Puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaks narkootiliste ainete tarvitamist. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele, kultuuritaustale ja elukogemusele. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Igapäevases käitumises vägivalla ilmingud puuduvad. Isik on tunnistanud, et pani kuriteo toime mõtlematult. Kinnipeetav näeb oma süüd selles, et veetis aega kriminaalse taustaga inimeste seltsis. Probleemide lahendamise oskus on isikul olnud puudulik seoses sagedaste vanglas viibimistega. Tulevikuks seatud eesmärgid on seotud peamiselt perekonna ja töötamisega. Kinnipeetava kuritegelikud hoiakud väljenduvad korduvates kriminaalkaristustes (neist kolm korda esimese astme kuritegude eest). Isik viibis kriminaalhooldusel 06.10.1998-09.01.2000 ja tema katseaeg möödus edukalt. Kinnipeetava Aleksandr Šarini puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud ehk teisisõnu, kui kinnipeetav jätkab alkoholi kuritarvitamist ning kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikutega suhtlemist. Sellisel juhul on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 16%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 17%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 5 aasta jooksul on 41-62%. Lähtudes riskiprotsendist, ei toeta Viru Vangla Aleksandr Šarini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Aleksandr Šarini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes

§ 75lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused.

Täiendavalt on kohtule saadetud väljavõte kinnipeetava abikaasa A Š haigusloost. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et A Š tunneb kinnipeetavat vangistuse eelsest ajast, kuid ei tea midagi tema tutvusringkonnast. A Š töötab ning on nõus Aleksandr Šarinit vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Aleksandr Šarin vabanes vanglast 23.11.2001, kus kandis karistust vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimuste rikkumise eest (sooritas uue kuriteo katseajal) ning kolm päeva hiljem 26.11.2001.a sooritas taas raske isikuvastase kuriteo. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Šarinit vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

Aleksandr Šarin avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul sattus tema abikaasa avariisse ja on praegu väga raskes olukorras, vajades hooldamist. Nad elavad abikaasaga kahekesi ja ei ole kedagi, kes hoolitseks abikaasa eest. Aleksandr Šarin sooviks, et kohus pööraks sellele tema vabastamise küsimuse arutamisel tähelepanu. Kinnipeetav lubas, et sel korral ta õigustab kohtu usaldust, sest praegu on ta elu väga muutunud. Teda on varem korduvalt karistatud, sest tema elu oli siis segane. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Šarini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 30.09.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. A. Šarini varasem elukäik ning 4 toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral (neist kolm korda esimese astme kuritegude toimepanemise eest) kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Temal vägivaldne isikuvastane kuritegu oli vähemalt kaudselt seotud alkoholi tarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et A. Šarin võib jätkata vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka karistusest tingimisi vabastamisel. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 41-62%. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav on üldohtlik avalikkusele. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna A. Šarin kannab karistust tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, röövimise katse ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise, kandmise ja kasutamise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokurör rõhutab, et

§ 76

lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole A. Šarini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Vangistuses on A. Šarinile määratud 16 distsiplinaarkaristust, neist kehtiv on üks. Kuigi ülejäänud distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski isikut kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Prokurör leiab, et toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo - tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel - tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (mh garanteeritud töökoha olemasolu). Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, pannes toime vahetult pärast eelmise vangistuse lõppu, so kolm päeva hiljem, uusi vägivaldseid isiku- ja varavastaseid kuritegusid, ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu 5 puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ei toeta Aleksandr Šarini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kohtule täiendavalt saadetud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Šarin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Aleksandr Šarinit on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab Aleksandr Šarin Ida-Viru Maakohtu otsusega 10.02.2004 mõistetud liitkaristust KrK § 101 p 1, KrK § 15 lg 2 – 141 lg 2 p 1,3; KrK § 207 lg 1 ja 207 lg 2 järgi, kusjuures tema poolt toimepandud kuritegude hulgas on rasked esimese astme kuriteod. Varasemad karistused ei ole Aleksandr Šarinile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eraldi väärib märkimist see asjaolu, et Ida-Viru Maakohtu 30.11.2000 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes Aleksandr Šarin 23.11.2001, kuid juba 3 päeva hiljem, s.o 26.11.2001 pani ta toime tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Aleksandr Šarin kandis karistust vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimuste rikkumise eest. Vangistuse kandmise ajal ei ole Aleksandr Šarin olnud seaduskuulekas, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Aleksandr Šarini vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitanuna ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla on Aleksandr Šarini poolt uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise 5 aasta jooksul hinnanud kõrgeks (41-62%) ega toeta seetõttu tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Šarini suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Erandlikuks asjaoluks, millest tulenevalt peaks kohus Aleksandr Šarini tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastama, ei loe kohus kinnipeetava abikaasa A Š tervislikku seisundit. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik