alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
alusel, arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 aastat 25 päeva. Kandmisele kuulub 9 (üheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus – 10.02.
Täiendavalt on kohtule saadetud väljavõte kinnipeetava abikaasa A Š haigusloost. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et A Š tunneb kinnipeetavat vangistuse eelsest ajast, kuid ei tea midagi tema tutvusringkonnast. A Š töötab ning on nõus Aleksandr Šarinit vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Aleksandr Šarin vabanes vanglast 23.11.2001, kus kandis karistust vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimuste rikkumise eest (sooritas uue kuriteo katseajal) ning kolm päeva hiljem 26.11.2001.a sooritas taas raske isikuvastase kuriteo. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Šarinit vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle
Aleksandr Šarin avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul sattus tema abikaasa avariisse ja on praegu väga raskes olukorras, vajades hooldamist. Nad elavad abikaasaga kahekesi ja ei ole kedagi, kes hoolitseks abikaasa eest. Aleksandr Šarin sooviks, et kohus pööraks sellele tema vabastamise küsimuse arutamisel tähelepanu. Kinnipeetav lubas, et sel korral ta õigustab kohtu usaldust, sest praegu on ta elu väga muutunud. Teda on varem korduvalt karistatud, sest tema elu oli siis segane. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Šarini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 30.09.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. A. Šarini varasem elukäik ning 4 toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral (neist kolm korda esimese astme kuritegude toimepanemise eest) kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Temal vägivaldne isikuvastane kuritegu oli vähemalt kaudselt seotud alkoholi tarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et A. Šarin võib jätkata vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka karistusest tingimisi vabastamisel. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 41-62%. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav on üldohtlik avalikkusele. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna A. Šarin kannab karistust tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel, röövimise katse ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise, kandmise ja kasutamise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokurör rõhutab, et
lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole A. Šarini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Vangistuses on A. Šarinile määratud 16 distsiplinaarkaristust, neist kehtiv on üks. Kuigi ülejäänud distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski isikut kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Prokurör leiab, et toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo - tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel - tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (mh garanteeritud töökoha olemasolu). Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, pannes toime vahetult pärast eelmise vangistuse lõppu, so kolm päeva hiljem, uusi vägivaldseid isiku- ja varavastaseid kuritegusid, ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu 5 puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ei toeta Aleksandr Šarini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kohtule täiendavalt saadetud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Šarin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Aleksandr Šarinit on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab Aleksandr Šarin Ida-Viru Maakohtu otsusega 10.02.2004 mõistetud liitkaristust KrK § 101 p 1, KrK § 15 lg 2 – 141 lg 2 p 1,3; KrK § 207 lg 1 ja 207 lg 2 järgi, kusjuures tema poolt toimepandud kuritegude hulgas on rasked esimese astme kuriteod. Varasemad karistused ei ole Aleksandr Šarinile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eraldi väärib märkimist see asjaolu, et Ida-Viru Maakohtu 30.11.2000 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes Aleksandr Šarin 23.11.2001, kuid juba 3 päeva hiljem, s.o 26.11.2001 pani ta toime tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Aleksandr Šarin kandis karistust vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimuste rikkumise eest. Vangistuse kandmise ajal ei ole Aleksandr Šarin olnud seaduskuulekas, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Aleksandr Šarini vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitanuna ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla on Aleksandr Šarini poolt uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise 5 aasta jooksul hinnanud kõrgeks (41-62%) ega toeta seetõttu tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Šarini suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Erandlikuks asjaoluks, millest tulenevalt peaks kohus Aleksandr Šarini tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastama, ei loe kohus kinnipeetava abikaasa A Š tervislikku seisundit. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.