2-13-56805 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2013, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-13-56805 Kohtuasi A P hagi Swedbank AS ja JN vas

§ 147

lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduses märgib hageja, et Swedbank AS nõude muutus sissenõutavaks

1. mail 2009 ning oli kohtutäiturile täitmiseks esitatud
2. jaanuaril 2012, seega enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Hagiavaldusest nähtub, et Swedbank AS on alustanud J N suhtes täitementlust TMS § 2 lg 1 p 19 nimetatud täitedokumendi alusel. Nimetatud sätte kohaselt täitedokument on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja eseme omaja kohustust alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab lõikes 1 nimetatud aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutmist. Asja materjalide kohaselt algatati täitemenetlus
3. jaanuaril
4. Seega käesolevaks ajaks ei ole Swedbank AS nõue aegunud. Kohus asub seisukohale, et Swedbank AS sundtäitmisele esitatud nõue ei ole aegunud ning hagejal ei oleks hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks ka kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinnaga mittenõustumine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelduseks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte aga sundtäitmisel määratud kinnisasja hinna vaidlustamine. Hageja soovib vaidlustada kohtutäituri määratud kinnisasja hinda, mida ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saavutada.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt

§ 372

lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3

§ 377

lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4