Menetluskulud: 278,40 eurot kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest ja 0,45 eurot toimiku paljundamise eest- jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Tegi kindlaks: Jefim Pilvet kahtlustatakse selles, et 2010.-2011.aastal panid tuvastamata isikud toime rea online arvutipettusi (nn ’phishing-attack’) Saksamaal. Selle käigus omandati arvutiviiruste ja nuhktarkvara abil antud riikides elavate inimeste interneti-panga paroolid ja kasutajatunnused, misjärel kurjategijad kandsid saadud andmeid kasutades kontoomanike teadmata ja nõusolekuta nende arvetel olnud raha variisikute kontodele Eesti erinevates pankades. Enda tabamise raskendamiseks teostasid kurjategijad arvutiviiruste abil kontrolli alla võetud arvutivõrke kasutades ülekanded Euroopas asuvatelt suvalistelt IP-aadressidelt, millega seotud arvutite tegelikud omanikud polnud toimuvast vähimalgi määral teadlikud. Osa variisikute arvetele laekunud summadest võeti kontoomanike poolt sularahas välja pangakontorites ning edastati rahapesu korraldajatele, samuti kasutati raha arvelt väljavõtmiseks sularahaautomaate. Pärast rahapesijate tuluosa mahaarvamist edastati arvetelt väljavõetud rahasummad arvutikuriteod toimepannud isikutele, kelle tegelik identiteet ja asukoht on teadmata. Taolise tegevuse (variisikute võrgu loomine, nende pangaarvete ’kokkuostmine’ ja arvetele kantud summade sularahas väljavõtmine) eesmärgiks oli kuriteo tulemusena saadud vara ebaseadusliku päritolu ning kuriteo toimepannud isikute varjamine. Antud skeemi raames, tegutsesid augustis 2011 tuvastamata isikud, kelle eesmärgiks oli leidma variisikuid, kes omaksid või ka avaksid arveldusarveid erinevates Eesti pankades ning loovutaksid seejärel paroolid ja muud pangakontode kasutusõigust kinnitavad dokumendid vaevatasu eest. Variisikuid leiti selle jaoks. Et nende abil oli võimalik legaliseerida kuritegelikul teel saadud raha. Taolise tegevuse eesmärgiks oli saada oma kontrolli alla rida kontosid, mille kaudu oleks võimalik kuritegelikul teel saadud raha ’puhtaks pesta’. Augustis 2011.a õnnestus tuvastamata jäänud isikutele kas isiklikult või nende poolt kuriteo toimepanemisele kaasatud abiliste vahendusel osta kokku või ka muul moel hankida erinevate isikute pangakonto kontrollimiseks ning kasutamiseks vajaminevad juurdepääsuparoolid ning pangaandmed. Saadud informatsiooni pangaarvete kohta edastati tuvastamata kaasosalejale Saksamaal, pärast mida laekus arvutipettuse ning rahapesuskeemi tulemusel eri aegadel ja erinevas suuruses mitmele tuvastamata kaasosalejate poolt kontrollitavale pangaarvele välismaksed Saksamaalt sealsete kontoomanike teadmata ja nõusolekuta. Nii augusti alguses pöördusid Jõhvis Keskväljakul tuvastamata isikud Jefim Pilve poole ning tegi ettepaneku teenida raha summas 500 eurot tema poolt 25.07.2011 avatud Nordea pangas arvelduskonto nr xxx kasutamise eest. Nimelt tema arvelduskontole pidi saabuma raha. Arvelduskonto kasutamiseks pidi Jefim Pilve andma tuvastamata isikutele internetpanga vajaminevad juurdepääsuparoolid ning pangaandmed. Nõustudes talle tehtud ettepanekuga, loovutas J.Pilve raha ülekannete tegemiseks oma pangakonto andmed, 11.08.2011.a aktiveeris paroolkardi ning oma elukohaaadressil xxx asuvast koduarvutist J.Pilve korduvalt kontrollis raha ülekandmist, kasutades võtmesõnu „xx“, „xx“, „xx“. Peale seda 18.08.2011 kanti Jefim Pilve arvelduskontole nr xxx Nordea Pank Eesti filiaalis 7500 eurot. Nimetatud ülekanne pärines Saksamaa Volksbank Raiffeisenbank MangfalltalRosenheim EG asuvalt arvelt, mis kuulus füüsilisele isikule xx xx xx. 18.08.2011 ajavahemikul 18.37 kuni 18.42 üritas Jefim Pilve teostada ülekandeid summas 100 eurot xx xx arveldusarvele nr xx Nordea pangas. Peale selle, J.Pilve üritas korduvalt Tallinnas nii Viru Kaubanduskeskuse juures, kui ka Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuvates Nordea Pank Eesti filiaali kontorites võtta sularaha oma arvelduskontolt, kuid laekunud raha väljavõtmine blokeeriti panga poolt ning seejärel Jefim Pilve arvelduskontole laekunud raha tagastati välispangale. Oma kirjeldatud tegevusega osutas Jefim Pilve füüsilist ja ainelist kaasabi tuvastamata isikutele, kes panid toime kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara, so. arvutipettuse tagajärjel kannatanute kontodelt võetud raha, mis seisnes ülekannete tegemiseks pangakonto andmete loovutamise kohta, pani Jefim Pilve kuriteole – arvutikelmuse kaasaitamise, mis on sätestatud KarS § 213 lg 1- § 22 lg 3 järgi. Eespool kirjeldatud tegevusega, mis seisnes arvelduskonto seisukorra kontrollimises ning peale arvelduskontole raha laekumist, Jefim Pilve poolt ülekannete teostamise- ja panga kontorites sularaha väljavõtmise üritamises, pani Jefim Pilve toime katse kuriteole – rahapesu– kaasaaitamise KarS §
MS § 203 lg 1 alusel. Samuti toetas kaitsja prokuröri taotlust ning ta on seisukohal, et antud juhul võib kohaldada Prokuratuuri taotluse sisu: Ringkonnaprokuratuur, vaadanud läbi kahtlustatava taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ning arvestades kahtlustatav Jefim Pilve kaitsja arvamuse, omalt poolt esitab Viru maakohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 203 lg 1 sätete alusel. KrMS § 203 lg 1 p 1 sätestab, et juhul, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Käesolevas asjas Jefim Pilvet kahtlustatakse KarS § 213 lg 1- § 22 lg 3 ja §
Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Jefim Pilve mõisteti 11.07.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. Kohtuotsus jõustus 21.07.2013, süüdimõistetu Jefim Pilve 16.10.2013 vabanes peale vangistuse kandmist. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on pandud toime ajavahemikul 11. kuni 18.08.2011.a st enne eelviidatud kohtuotsust. Arvestades süüdistuses kirjeldatud kuriteo raskust etteheidetava kuriteokoosseisu kontekstis, on tegemist pigem minimaalsele lähedases määras karistust vääriva teoga ning seetõttu leiab prokuratuur, et 11.07.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus antud juhul piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt Kriminaalmenetlusregistris olevatele andmetele kahtlustatav Jefim Pilve on 11.07.2013 Viru Maakohtu poolt süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud, mis on käesolevaks ajaks ärakantud. Arvestades KarS § 213 lg 2 - § 22 lg 3 ja §
lg 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo mahtu ja raskust ning käesolevas asjas võimalikku mõistetavat karistust, siis selle võiks lugeda kaetuks juba mõistetud karistusega, mistõttu prokurör taotleb kriminaalasja lõpetamisest KrMS § 203 lg 1 alusel. Prokurör on seisukohal, et Viru Maakohtu poolt mõistetud 11.07.2013 otsusega reaalne vangistus on piisav karistus. Ülaltoodust lähtuvalt ning KrMS § 203 lg 1 p-st 1 alusel esitab prokuratuur taotluse kriminaalmenetluse Jefim Pilve süüdistuses KarS § 213 lg 2 - § 22 lg 3 ja §
MS § 203 lg 1 p 1 kohaselt, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldavalt mõistetava karistusega, võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 203 näidatud alustel. Kohus nõustub täielikult prokuröri põhjendustega. Selle kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. Vastavalt KrMS § 203 lg 5 kui kriminaalmenetlus on lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuratuuri toatlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta KrMS § 203 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud eeldustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.