KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised j

) § 76 lg-s 1 ning § 77 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. Käesoleval juhul ei ole pooled kaasomandi jagamise viisi suhtes kokkulepet saavutanud. Kõik pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid nad vaidlevad kaasomandi lõpetamise viisi üle. Võttes arvesse, et ükski kaasomanikest ei vaidle kaasomandi lõpetamisele vastu ja kaasomandi lõpetamine ei ole ühegi kaasomaniku suhtes ebaõiglane, tuleb kaasomand lõpetada. Kohus võib

§ 77

lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise 9 viiside vahel, mida hagis või vastuhagis nõuti. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Seega kaasomandi lõpetamise viisi valimisel võtab kohus võimalikult suures ulatuses arvesse kõigi kaasomanike huve. Hageja palus kaasomandi lõpetada selliselt, et tema ainuomandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „A“ piirides, suurusega 1275 m2 ja U U ning A U, O U, T U, J U ja I U omandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „Xxxxxx“ piirides, suurusega 2676 m

1. Hageja esitas ka alternatiivsed nõuded kaasomandi lõpetamiseks, milles palus anda tema ainuomandisse maa nimega „A“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda A U, O U, J U, I U, U U ja T U omandisse maa nimega „Xxxxxx“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m2 või anda hageja ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „A“ piirides, suurusega 1275 m2; anda mõttelistes osades 10/15 hageja, 1/15 A U, 1/15 O U, 1/15 J U, 1/15 I U ja 1/15 T U kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „Xxxxxx“ piirides, suurusega 2676 m2 ja mõista hageja enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/15 eest rahaline hüvitis U U kasuks summas 22 592 eurot või anda hageja ainuomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „A“ piirides, suurusega 1444 m2 ning anda mõttelistes osades 10/15 hageja, 1/15 A U, 1/15 O U, 1/15 J U, 1/15 I U ja 1/15 T U kaasomandisse maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „Xxxxxx“ piirides, suurusega 2508 m2 ja mõista hageja enamsaadud kaasomandi mõttelise osa 10/15 eest rahaline hüvitis U U kasuks summas 22 592 eurot. U U palus vastuhagis lõpetada kaasomandi vaidlusalusel kinnistul selliselt, et hageja ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „A“ piirides, suurusega 1275 m2, U U ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „xxxxxx“ piirides, suurusega 2676 m2, mõista välja U Ult enamsaadud kaasomandi arvelt rahaline hüvitis A U, J U, O U, T U ja I U kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 1411,43 eurot; hageja kasuks hüvitis kaasomandi osa eest summas 12 702,92 eurot; mõista hagejalt enamsaadud kaasomandi osa eest välja rahaline hüvitis A U, J U, O U, T U ja I U kasuks igaühele neist kaasomandi osa eest 4074,52 eurot; U U kasuks hüvitis kaasomandi osa eest summas 40 745,24 eurot. Kohus analüüsis kõigepealt hageja nõuet lõpetada kaasomand selliselt, et tema ainuomandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „A“ piirides, suurusega 1275 m2 ja U U, A U, O U, T U, J U ja I U omandisse jääks maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „xxxxxxxx“ piirides, suurusega 2676 m
2. U U märkis, et tema jaoks on sobivad kaks varianti – kas ta saab xxxxxxxxx kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas. Sellist kaasomandi lõpetamise varianti U U oma vastuhagis ise välja ei pakkunud, küll aga pakkus hageja alternatiivse nõudena sellise kaasomandi lõpetamise viisi välja. Kuivõrd U U rõhutas vastuhagis korduvalt, et tema ei soovi kõnealust „Xxxxxx“ katastriüksust ühegi kostjaga kaasomandisse, vaid tahab seda enda ainuomandisse, siis ei pidanud kohus võimalikuks eelnimetatud viisil kaasomandit lõpetada. Kohus analüüsis järgnevalt hageja alternatiivnõudeid. Hageja palus esimese alternatiivse nõude kohaselt hageja kaasomandi lõpetada selliselt: anda tema ainuomandisse maa nimega „A“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse piirides suurusega 1444 m2 ja anda A U, O U, J U, I U, U U ja T U omandisse maa nimega „xxxx“ 07.04.2011 välja mõõdetud katastriüksuse plaani piirides suurusega 2508 m
3. Kuivõrd ka hageja poolt esitatud esimene 10 alternatiivne nõue näeb ette katastriüksuse „xxxxxx“ andmist A U, O U, J U, I U, U U ja T U kaasomandisse, U U aga nimetatud katastriüksuse osas kostjatega kaasomandit ei soovi, siis ei pidanud kohus võimalikuks ka hageja esimesel alternatiivselt pakutud viisil kaasomandit lõpetada. Hageja teise alternatiivse nõude kohaselt palus hageja kaasomandi lõpetada selliselt, et hageja ainuomandisse jääb katastriüksus „A“ suurusega 1275 m2 ning „Xxxxxx“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jääb hageja, A U, O U, J U, I U ja T U kaasomandisse ning hagejalt mõistetakse U U kasuks välja rahaline hüvitis. Hageja poolt välja pakutud nimetatud kaasomandi lõpetamise viisiga on nõus ka A U, O U, I U, J U ja T U. A U, J U, O U ja I U märkisid, et nad on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et „Xxxxxx“ katastriüksus jääb nende ja T U kaasomandisse ning T Ul on võimalik „xxxxxx“ katastriüksusel asuvas majas elada. Kuivõrd U U märkis, et tema jaoks on sobivad kaks varianti – kas ta saab xxxxx kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas, siis nimetatust nähtub, et „xxxxxx“ ei ole talle kodukohana niivõrd oluline, et ta ei oleks valmis kaaluma kaasomandi lõpetamisel varianti, kus „xxxxx“ katastriüksus ei jää tema omandisse, vaid jääb teiste kostjatega kaasomandisse. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus mõistlikuks ja õiglaseks lõpetada kaasomand hageja poolt välja pakutud teisel alternatiivsel viisil selliselt, et „A“ katastriüksus suurusega 1275 m2 jääb hageja ainuomandisse ja „xxxxxxxx“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jääb hageja, A U, O U, J U, I U ja T U kaasomandisse ning hagejalt mõistetakse U U kasuks välja rahaline hüvitis. Seadusest tulenevalt on võimalik kaasomandi lõpetamine ka selliselt, et kaasomand jääb alles mitme kaasomaniku vahel ning kaasomand lõpetatakse näiteks ühe kaasomaniku suhtes.

§ 77

võimaldab kohtul valida sellise

§ 77

lg-s 2 sätestatud kaasomandi lõpetamise viisi, millega vähemalt üks kaasomanikest nõustus. Seega on vastavalt

§-le 77 võimalik lõpetada kaasomand hageja poolt pakutud teisel alternatiivsel viisil. Hageja hagi rahuldamisel teisel alternatiivselt pakutud viisil arvestas kohus, et kaasomandi lõpetamisel nimetatud viisil arvestati võimalikult suures ulatuses kõigi kaasomanike huve. Sellise lahendusega nõustusid 6 kaasomanikku 7-st. Seevastu U U vastuhagi rahuldamisega ei nõustunud ükski kostja. „xxxxxx“ katastriüksuse hageja, A U, O U, J U, I U ja T U kaasomandisse jätmisel on oluliseks ka see, et säilitatakse vaimse ja füüsilise puudega T U kaasomand ja seeläbi ka T U elukoht „Xxxxxx“ katastriüksusel asuvas majas. T U elukoha säilitamisega „Xxxxxx“ katastriüksusel asuvas majas on nõus hageja, A U, O U, J U ja I U. Hageja hagist ja T U esindaja Keila Vallavalituse vastusest nähtub, et T U elas „Xxxxxx“ katastriüksusel asuvas majas ja ei lahkunud sealt vabatahtlikult, vaid U U sunnil. Hageja oli T Ule vastutulelik ja võimaldas kohtumenetluse ajal enda juures elada. Käesoleval ajal elab T U oma eestkostja ehk hageja juures „A“ katastriüksusel asuva majas, kuid ta sooviks elada „Xxxxxx“ katastriüksusel elavas majas, kus ta on sünnist saati elanud. I U, A U ja O U kinnitasid, et U U ei pidanud nendega mingeid läbirääkimisi, kui ta oma perega „Xxxxxx“ katastriüksusel asuvasse majja elama asus. Seega nähtub eeltoodust, et T U elas kogu aeg „Xxxxxx“ katastriüksusel asuva majas ja oli sunnitud sealt lahkuma U Uga tekkinud erimeelustega seoses ja U U kolis koos oma perekonnaga „Xxxxxx“ katastriüksusel asuvasse majja alles enne käesoleva kohtusja menetluse algust. U U vastuhagi rahuldamisel U U poolt T Ule makstava hüvitise eest ei ole T Ul võimalik endale eluaset muretseda ja jätkuvalt oleks lahendamata vaimse ja füüsilise puudega T U elukoha küsimus. 11 Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi teisel alternatiivselt pakutud viisil, siis ei võta kohus TsMS § 442 lg 8 alusel seisukohta hageja kolmanda alternatiivi osas. Kuna kohus rahuldas hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks, siis välistab see U U vastuhagi rahuldamise. Antud asjas on mõistlikuks ja kõigi osapoolte jaoks õiglaseks kaasomandi lõpetamise viisiks anda „A“ katastriüksus suurusega 1275 m2 hageja ainuomandisse ja „Xxxxxx“ katastriüksus suurusega 2676 m2 jätta hageja, A U, O U, J U, I U ja T U kaasomandisse ning hagejalt mõista U U kasuks välja rahaline hüvitis. Kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet tuleb vastavalt

§ 77

lg-le 2 ja PS § 32 lg-le määrata omandi kaotanud kaasomanikule kohene ja õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Selline arvestus kehtib vaid üldjuhul. Käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus kalduda kõrvale hageja poolt U Ule hüvitise väljamõistmisel vaidlusaluse kinnistu kui terviku väärtuse arvestamisest. Nimelt kinnitas U U kogu kohtumenetluse jooksul kohtule, et ta ei vaidle vastu, et tekkival kinnistul nimega A asuv elamu ehitati hageja vahenditega ja U U ei soovi selle eest hüvitist saada. Samas on tekkiva kinnistu A väärtus otseselt seotud antud katastriüksusele „A“ hageja poolt ehitatud uuselamuga. U U ei osalenud selle elamu ehitamisel ega kandnud selleks kulusid. U U määras vastuhagi hinna ka üksnes tekkiva kinnistu Xxxxxx väärtust arvestades, mitte võttes aluseks kogu Xxxxxx Maaüksuse väärtust. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata hageja poolt U Ule hüvitis kaasomandi osa eest, lähtudes tekkiva kinnistu Xxxxxx turuväärtusest, mitte kogu Xxxxxx Maaüksuse turuväärtusest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65). Nii hageja oma hagis kui U U oma vastuhagis palusid kaasomandi lõpetamisega seonduvate hüvitiste väljamõistmisel lähtuda viimasest ekspertiisiaktist, milles kajastub kõige objektiivsemalt Xxxxxx kinnistu turuväärtus ning mis ei ole vahepealse aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Seega lähtus kohus hagejalt U U kasuks hüvitise väljamõistmisel kohtu poolt määratud eksperdiarvamusest. Kohtu poolt määratud eksperdiarvamuses leidis riiklik ekspert, et vaidlusaluse kinnistu turuväärtus on 131 658 eurot, kusjuures „A“ katastriüksuse turuväärtus on 97 785 eurot ning „Xxxxxx“ katastriüksuse turuväärtus on 33 873 eurot. Kinnistu eksperthinnangu kohaselt hinnati katastriüksuseid koos ehitistega. Hageja poolt pakutud teise alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisi kohaselt on hageja valmis tasuma U Ule hüvitist 22 592 eurot. U U ei vaielnud nimetatud summale vastu. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub hagejale 9/24 mõttelist osa kinnistust, U Ule 10/24 mõttelist osa kinnistu ning A Ule, J Ule, O Ule, T Ule ja I Ule igaühele 1/24 mõttelist osa kinnistust, seega kokku 5/24 mõttelist osa kinnistust. Xxxxxx Maaüksuse kaasomandi osalisel lõpetamisel omandab A kinnistu hageja, kellele kuulub Xxxxxx Maaüksusest 9/24. Hageja mõttelise osa 9/24 lahutamisel peab Sangala kinnistu mõtteliste osade suurus kokku olema 15/15 ehk U U osaks on 10/15 mõttelist osa kinnistust, A U osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust, O U osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust, T U oskas on 1/15 mõttelist osa kinnistust, J U osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust ja I U osaks on 1/15 mõttelist osa kinnistust. Kuivõrd U Uga kaasomandi lõpetamise tulemusena suureneb hageja mõtteline osa kinnitusraamatusse kantud katastriüksuse „Xxxxxx“ piirides 10/15 võrra, siis tuleb hagejalt välja mõista hüvitis 10/15 mõttelise osa väärtuses. Eelnimetatud eksperthinnangu kohaselt on 12 „Xxxxxx“ katastriüksuse turuväärtuseks 530 000 krooni, millest 10/15 on 353 333 krooni ehk 22 592 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista hüvitis U U kasuks summas 22 592 eurot. Apellatsioonkaebus U U palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta põhihagi kõik nõuded rahuldamata ja rahuldada U U vastuhagi järgmiselt: lõpetada U Ua, A Ua, O Ua, T Ua, hageja, J Ua ja I Ua vahel Harju Maakohtu kinnistusosakonda kantud kinnistu nr xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxx, kaasomand järgmisel viisil: hageja ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „A“ piirides, suurusega 1275 m2; U U ainuomandisse anda maa kinnistusraamatusse kantud katastriüksuse „Xxxxxx“ piirides, suurusega 2676 m2; mõista U Ualt enamsaadud kaasomandi osa eest rahaline hüvitis A U, J U, O U, T U ja I U kasuks, igaühele neist hüvitis kaasomandi osa eest summas 1411,43 eurot ja hageja kasuks hüvitis kaasomandi osa eest summas 12 702,92 eurot; mõista hagejalt enamsaadud kaasomandi osa eest rahaline hüvitis välja A U, J U, O U, T U ja I U kasuks, igaühele neist hüvitis kaasomandi osa eest 4074,52 eurot ja U U kasuks hüvitis kaasomandi osa eest summas 40 745,24 eurot. Saldeerides U U ja hageja poolt vastastikku makstavad hüvitised, mõista hagejalt välja U U kasuks 28 042,31 eurot. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja lõppotsusega lahendada, siis palus kostja I maakohtu otsuse tühistada ja tagastada tsiviilasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus kostja I jätta solidaarselt kõigi teiste menetlusosaliste kanda või asja tagastamise korral jätta maakohtu määrata sõltuvalt tsiviilasja lõpplahendist. Maakohus arvestas tsiviilasja lahendamisel puudulikult põhimõtet, mille kohaselt kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest, mis on sisuliselt ka TsMS § 436 lg 1 rikkumine. Kohus jättis ebaõiglase otsusega U U 5-liikmelise perekonna peavarjuta. Kaks perekonna liiget on alaealised lapsed, kes ei saaks endale 22 000 euro eest midagi mõistlikku asemele soetada. Kohus riivas otsusega ebaproportsionaalselt kostja I ja tema pereliikmete põhiseaduslikku õigust omandile ja elukohale. Vastuhagi rahuldamise korral ei oleks ükski kaasomanik ega tema pereliige koduta jäänud. Maakohtu lahendus on selgelt ebaõiglane U U ja tema pere suhtes ja otsusest ei nähtu toimiku materjalidel põhinevat kaalutlust, miks U U võiks koos tema perekonnaga elukohast ilma jätta või kuidas kaalus hageja juures elava T U tõendamata elukohavajadus üles U U ja tema pereliikmete vajadused. T Ul on kodu olemas ja ta ei vaja sellele lisaks midagi. Otsuse kaalumine pidanuks andma vastuse küsimusele, et kas tuleks näha olulist vahet selles, kumma venna (U U või A U) majas täiskasvanud, kuid eestkostet vajav T peaks elama hakkama, kui on valida samal kinnistul asuva kahe elumaja vahel ja on ilmne, et vastuhagi rahuldamise korral jääks T elukoht samal kinnistul elava A juurde, kus ta on vähemalt 4 aastat järjepidevalt elanud? Kaalutletud otsuse puhul võiks sealt välja lugeda vastuse, et puudub vahe, kus täiskasvanud ja hooldust vajav T U elama hakkab, sest temale harjumuspärane koduümbrus jääb muutumatuks ning ongi parem kui ta jääb elama A juurde, kes on temale ametlikult määratud hooldaja. Hooldajast Aga koos elamine võimaldaks tal T eest paremini hoolitseda, võrreldes sellise olukorraga, kus T elaks Ue juures, kellega ta isiklikul pinnal üldse läbi ei saa ja läbi ei käi. 13 Otsuses märkis kohus ekslikult ja meelevaldselt, justkui oleks kostja I väitnud, et tema jaoks sobivad kaks varianti – kas ta saab Xxxxxx kinnistu ainuomanikuks või võtab oma osa välja rahas ning Xxxxxx ei ole talle elukohana niivõrd oluline. Kohus rebis antud lõigu kontekstist välja ja kasutas seda vääralt. Kohtu otsus ei või tulla poolele üllatusena, kuid käesoleval juhul see nii on. Antud otsus ei puuduta mitte üksnes U Ud, vaid ka tema ülejäänud 4 pereliiget, kellel pole kuskile minna. Kohus ei saa rajada otsust asjaolule, mida ei esitatud ega selgitatud kohtu poolt välja. Kohus ei pidanud vajalikuks küsida U U seisukohta sellise kaasomandi lõpetamise variandi kohta, mille kasuks kohus otsustas. Peale hageja ja T U soovisid uuendatud menetluses ka teised vennad kaasomandi jätkamist, kusjuures nende nõusolek oli hageja poolt kallutatud, sest nad esitasid kohtule täpselt ühe ja sama teksti, v.a J U. Kohus ei küsinud U Ult, et kas ta on nõus „Xxxxxxst“ koos perega lahkuma või mitte, kuigi kohtul oli selline võimalus olemas. Seega ei arvestanud kohus kaasomandi lõpetamisel U U ja tema pere elukoha kaotusega kaasnevaid tagajärgi ega kaalunud kaasomanike huve mõnel muul viisil kaasomandi lõpetamiseks. Kaalumise kohustuse asendas kohus meelevaldse väitega, justkui oleks U U sellise asjade lahendusega juba ette nõus. U U ei taha oma perega Xxxxxxst mujale elama kolida. Otsuses leidis kohus meelevaldselt, et T U oli sunnitud lahkuma „Xxxxxx“ majast erimeelsuste tõttu U Uga, kes kolis samasse majja oma perega elama. U U ei ajanud T Ud kodust välja, vaid viimane lahkus ise, kuna elamistingimused olid tema arvates viletsad. U U ei ole vahepeal kuskil mujal elanud kui oma isamajas. Kohus rajas sellekohase seisukoha üksnes eestkosteasutuse ja teiste vendade paljasõnalistele ning tõendamata väidetele. Kohus ei viidanud otsuses ühelegi tõendile, mis sellisele seisukohale asumist õigustaks. Kohus ei käsitlenud U U poolt esitatud sellekohaseid vastuväiteid, millega kohus rikkus TsMS §-s 442 lg-tes 7 ja 8 sätestatud nõudeid. Kohus tsiteeris T U vastust hagile, mida menetluses ei esitatud. Sellega rikkus kohus TsMS § 463 lg-s 4 sätestatut. T U puude tõttu kaasati menetlusse eestkosteasutusena Keila vald, kellel oli eestkosteasutusena õigus avaldada vaid oma arvamust, kuid keda kohus ei saanud käsitleda T U esindajana. T Ul ei olnud TsMS § 217 ja 520 lg 1 mõistes esindajat. T U saab viipekeeles vastava tõlgi vahendusel kohtus oma arvamust avaldada, kuid kohus sellele ei reageerinud. Arusaamatuks jäi, millisel põhjusel kohus luges T U tsiviilkohtumenetlus teovõimetuks. Kohus rikkus ka TsMS § 438 lg 1 sätteid. Kohus jättis menetlemata osa hageja poolt hagis esitatud nõudeid, mille osas menetlust ei lõpetatud ja mida ei lahendanud ka lõppotsuses. Hageja esitas antud menetluses hulganisti nõudeid ja ta ei avaldanud selget loobumist mitte ühestki nõudest. Hageja tegi kohtule ettepaneku jätta mõned nõuded tähelepanuta, kuid selline asjade käik ei ole menetluslikult korrektne. Selline nõuete paljusus muutis hageja hagi ebaülevaatlikuks. Neist nõuetest, millest hageja avaldas soovi loobuda, tuleks menetlus enne kohtuotsust määrusega lõpetada. U U kandis nende nõuete käsitlemise peale kulusid ja menetluse lõpetamise korral nõudest loobumise tõttu tuleb kulud jätta antud nõuete osas hageja kanda. Kuivõrd hageja ei loobunud ühestki nõudest selgesõnaliselt, peaks kohus võtma nende osas seisukoha lõppotsuses. Kohus ei tuvastanud seaduse- ja tõendipõhiselt, et hagejal ei ole vastuhagist tulenevalt kohustust maksta hüvitist U Ule ka katastriüksusel „A“ asuva maja eest. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et hageja esitas katastriüksusel „A“ asuva maja üksinda. Hageja maja aitas ehitada ka kadunud isa, kes panustas sinna märkimisväärselt, seega on sealt osa saada kõigil pärijatel, sh ka U Ul niivõrd, kuivõrd ei tõendata vastupidist. Kaasomandi lõpetamisel tekib

-st tulenevalt omandiosast ilmajäämise korral ennast kaasomanikuks pidavale isikule 14 õigus õiglasele hüvitise saamisele tulenevalt kinnistusraamatusse kandud omandikandest. Vastuhagi nõue esitati seadusega kooskõlas, sest kaasomandi lõpetamisel ei ole vaja tõendada seda, kuidas kinnistust kaasomand loodi või saadi, oluline on, et see kinnistu eksisteerib kaasomandi lõpetamise ajal. Juhul kui mõni kaasomanik leiabki, et teine kaasomanik rikastuks kaasomandi lõpetamise käigus alusetult või jättis mõni kaasomanik olulise kulu kandmata, siis on tal õigus esitada oma valitud alusel vastav haginõue, mida kohus saaks menetleda kas samas asjas või eraldi menetluses. Antud juhul otsustas kohus meelevaldselt, et U U ei pea saama kaasomandi lõpetamise puhul hüvitist „A“ katastriüksuse eest, kuigi U U seda hagis nõudis ja hageja ei tõendanud, et ta oleks U Ult kulutuste hüvitamist nõudnud. Seega väljus kohus hagi piiridest ja lahendas nõuet, mida menetluses ei olnud ja mis ei kuulu oma olemuselt kaasomandi lõpetamise käigus lahendamist vajavate asjaolude hulka. Kohus tegi otsuse, mida ei ole võimalik täita. Kohus ei juhtunud hageja tähelepanu sellele, et lisaks kaasomandi lõpetamisele tuleks kohtul tuvastada ka kaasomandist ilmajääva U U nõusolek, ilma milleta ei saa muuta ega kustutada ühtegi tema kohta tehtud kannet kinnistusraamatust ja asja ei muuda kuigivõrd see, et kohus midagi otsustas. Vastused apellatsioonkaebusele Keila Vallavalitsus T U esindajana ja hageja palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse mUta. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsust tuleb muuta, rahuldades osaliselt U U vastuhagi ja tema apellatsioonkaebuse.

§ 76lg.

1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

§ 77

lg.2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel nende osa suutusele. Antud juhul soovivad kõik menetlusosalised, et kasutataks korraga kahte erinevat kaasomandi lõpetamise viisi, s.o. kinnistu jagamist reaalosadeks ja andes asja ühele või mitmele kaasomanikul, makstes teistele nende osad välja rahas. Vaidlusalune kinnistu koosneb kahest külgnevast katastriüksusest: katastriüksus nimetusega A suurusega 1275 m2 ja katastriüksus nimetusega Xxxxxx suurusega 2676 m

1. Kinnistu on menetlusosaliste kaasomandis järgmiselt: hageja A Ule kuulub kinnistust 9/24, U Ule 10/24, ja ülejäänud kostjatele A Ule, J Ule, O Ule, I Ule ning T Ule kõigile 1/24 mõttelist osa. A maaüksusel asub A U ehitatud ja tema kasutuses olev uuselamu, millises elab käesoleval ajal ka tema eestkostetav T U, Xxxxxx maaüksusel asub vanem elamu, mida kasutab U U. Ülejäänud kaasomanikud elavad mujal. Kohtu poolt määratud ekspertiisiga on tuvastatud, et kogu kinnistu turuväärtus on 131 658 eurot, milles A maaüksuse turuväärtus eraldi võetuna on 93 785 eurot ja Sangal maaüksuse väärtus 33 873 eurot. 15 Hageja A U esitas palju variante kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu jagamiseks, samuti esitas oma variandid U U. Kokkulangevad on nende pakutus see, et kinnistu jagatakse katastriüksuste järgi kaheks, kusjuures A U saab A maaüksuse ainuomanikuks. Menetlusosaliste seletustest nähtub, et nad olid saavutamas kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu jagamiseks selliselt, et A maaüksus jääb A Ule ja Sangal maaüksus U Ule, ning ülejäänutele makstakse hüvitis omandi kaotamise eest, kuid sellega ei olnud nõust T Ud protsessis esindav eestkosteasutus Keila vald, kelle esindaja väitel ei saa omandist ilma jätta T Ud, sest tema elukohaks oli kuni U U asumiseni Xxxxxx maaüksusel asuvas elamus, ja ta ei ole võimeline endale teist eluaset, ka saadava hüvituse eest, omandama. Maakohus otsustas lõpetada U U omandi kinnistule ja mõista talle välja A Ult rahaline hüvitus 22 592 eurot omandi kaotamise eest, ning jagada kinnistu reaalosadeks, andes A maaküksuse A U omandisse ja jättes Xxxxxx maaüksuse kaasomandisse, mille järgi A Ule saab sellest kuuluma 10/15 ning A Ule, O Ule, I Ule, J Ule ja T Ule igaühele 1/15 mõttelist osa. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta, lõpetades A U, J U, O U ja I U kaasomandi kinnistule ja mõistes A Ult neile välja rahalise hüvituse omandi kaotamise eest igaühele 5487 eurot (kokku 21948 eurot). A maaüksus tuleb anda A U ainuomandisse ja Xxxxxx maaüksus U Ua ja T U kaasomandisse, määrates U U mõttelise osa suuruseks kaasomandis 4/5 ja T U mõttelise osas suuruseks 1/5 osa. Maakohus on põhjendanud U U omandist ilmajätmist tema poolt väljendatud seisukohaga, et tema jaoks on sobivad kaks varianti - kas ta saab Xxxxxx kinnistu ainuomanikuks või ta „võtab oma osa välja rahas“. Siit on kohus järeldanud, et nn. Xxxxxx elamu ei ole talle elukohana oluline. Maakohus on õiglase hüvitise suuruseks hinnanud 22 592 eurot. Apellatsioonkaebuses vaidlustab U U mõlemat seisukohta, väites, et ta on koos perega elanud Xxxxxx majas juba aastaid ja teist elukohta tal ei ole, ta on majas teinud olulisi korrastustöid. Kohtu poolt määratu ei ole õiglane hüvitis elukoha ja omandi kaotuse eest, kuna selle eest ei saa teist tema pere vajadusi rahuldavat eluaset soetada. Ringkonnakohus nõustub siinkohal apellandiga. Asjas on tõendatud, et U U elab nn. Xxxxxx majas koos oma perega
2. aastast ja teist elukohta tal ei ole. Talle kuulub kinnistust kõige suurem mõtteline osa. Maakohus on U Ule hüvitise määranud, lähtudes üksnes osa kinnistu, s.o. Xxxxxx maaüksuse väärtusest, põhjendades seda sellega, et A maaüksuse väärtust ei ole õiglane hüvitise määramisel arvestada, sest selle kõrge väärtus tuleneb A U poolt ehitatud uuselamust. Maakohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu selgitustega (vt. näiteks Riigikohtu otsus nr.3-21-102-05), mille kohaselt selleks, et tagada kaasomandi osast ilma jäävale kaasomanikule rahaline hüvitis omandi kaotuse eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku väärtusest. Lahendis nr. 3-2-1140/02 on Riigikohus selgitanud, et kui kaasomandi alusel kuuluvale krundile on üks kaasomanik ehitanud uue hoone, siis kaasomandi lõpetamisel tuleb see lugeda kaasomandis olevaks. 16 Arvestades U U mõttelise osa 10/24 suurust kogu kinnistu väärtusest 131 688 eurot, tuleks talle makstava õiglase hüvitise suuruseks 54 880 eurot. Ringkonnakohtus väitis hageja, et ta ei ole valmis kaasomandit lõpetama, kui hüvitise suuruseks määratakse nimetatud summa. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et U U omandiõigust täielikult lõpetada ei ole põhjendatud. Samuti leiab ringkonnakohus, et ka T U kaasomandi lõpetamine, nagu seda taotles U U oma vastuhagis, et ole õige. T U on eestkostealune isik, kes ei ole suuteline ise teenima, et teist eluaset hankida, ja selleks ei piisaks ka talle makstavast hüvitusest omandi kaotamise eest 5487 eurost. Xxxxxx majas on ta elanud kogu aeg ja see oli tema elukoht kuni U U majja asumiseni. Seevastu omandi lõpetamine A U, J U, O U ja I Uga, nagu taotleti vastuhagis, on põhjendatud, sest menetlusosaliste seletustest nähtuvalt ei ole nad Xxxxxx majas elanud üle 20 aasta, neil on elukohad mujal ja majas elada nad ei soovi. Arvestades nende mõtteliste osade suurust kinnistu väärtusest, tuleb neile igaühele hüvituse väärtuseks omandi kaotamise eest määrata 5487 eurot. Selle vastu, et kinnistu jagamisel jääb A maaküksus A U ainuomandisse, et vaidle ükski menetlusosaline. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu otsust, tehes otsuse kinnistu jagamiseks reaalosadeks katastriüksuste järgi, jättes A katastriüksuse reaalosa A U ainuomandisse ja Xxxxxx katastriüksuse järgse reaalosa 5/4 mõttelises osas U U ja 1/5 osas T U kaasomandisse, ning pannes A Ule kohustuse maksta A Ule, J Ule, O Ule ja I Ule välja rahalise hüvituse omandi kaotamise eest, igaühele 5487 eurot. Ringkonnakohas muudab vastavalt maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 4, 5 ja 6 ning. TsMS § 654 lg. 2

§ 77lg.

2 mõtte kohaselt peaksid hüvituse maksma kaasomanikud, kelle omand säilib. A U, U U ja T U omandiosade omavaheline suhe kinnistusse oli vastavalt 9:10:1. Neid proportsioone arvestades peaks A U 21 948-eurosest hüvitisest maksma 9876,60 eurot, U U 10974 eurot ja T U 1097,40 eurot. Arvestades aga seda, et A Ule jääb reaalosa, mille väärtus on kordades suurem Xxxxxx maaüksuse väärtusest, teeb ringkonnakohus

§-is 77 lg. 3 sätestatut silmas pidades väärtuste vahe tasaarvestuse sellega, et paneb hüvitise väljamaksmise kohustuse tervikuna temale, s.o. kohustades tasaarvestuse korras maksma hüvitust ka U U ja T U eest. Asjakohatu on apellandi seisukoht, mille kohaselt kohtuotsus ei ole täidetav, kuivõrd U Ud ei ole kohustatud andma tahteavaldust kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Antud juhul otsustatakse üksnes kinnisasja jagamine ja kaasomandi lõpetamine, ning tehtud otsus saab üksnes asendada kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks teise kaasomaniku soovitud kujul (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-62-12). Kuivõrd ringkonnakohtu otsusega ei panda A Ule kohustust maksta U Ule rahalist hüvitust omandi kaotamise eest, siis juba seetõttu ei ole alust rahuldada U U taotlust koormata Xxxxxx maaüksus kohtuliku hüpoteegiga U U kasuks. Kohus märgib lisaks, et hüpoteeki ei saa seada ainult kinnisasja reaalosale

§ 325lg.

3). 17 Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste apellatsiooniastmega seonduvad menetluskulud nende endi kanda. Tiit Kollom Mare Merimaa Malle Seppik 18