3-12-159/5

3-12-159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-159 Haldusasi V R kaebus Viru Vangla 21.11.2011 käskkirja nr. 6-3/2119-D tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja V.R, esindaja Marko Tammann vastustaja Viru Vangla, esindaja Ave Kasvandik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta V R kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1.18.10.2011 käskkirjaga nr. 6-2/1303-T määras vastustaja kaebaja majandustööle abitööliseks osakonna E7 koristajana alates 21.10.2011 kuni 20.01.
4. 21.10.2011 andis vanemvalvur K. Annama kaebajale korralduse asuda osakonda koristama, kuid kaebaja keeldus korralduse täitmisest ning tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlust. 3.21.11.2011 Viru Vangla käskkirjaga nr. 6-3/2119-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest kartserisse paigutamine 17-ks ööpäevaks. 1 3-12-159
5. 07.12.2011 esitas kaebaja esindaja vaide Viru Vangla 21.11.2011 käskkirja nr. 6-3/2119-D peale, milles taotles nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist ning selle täitmise peatamist. 09.12.2011 jättis vastustaja kaebaja esindaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning 06.01.2012 ei rahuldanud vaides esitatud nõuet.
6. 24.01.2012 laekus kohtusse V. R kaebus Viru Vangla 21.11.2011 käskkirja nr. 6-3/2119-D tühistamiseks ning 01.02.2012 võttis kohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 21.11.2011 käskkiri nr. 6-3/2119-D on põhjendamata kaalutusvigadega, inimväärikust alandav ning ebaproportsionaalne. Kaebaja seisukohalt käskkirja kaalutused ei ole piisavalt tehtud ning käskkirja ei saa lugeda motiveerituks. Seega on haldusakt olulise põhjenduspuudusega. Käskkirjas on jäetud täiesti põhjendamata, kuidas kinnipeetava allumatus vanglaametniku seaduslikule korraldusele seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Kaebaja hinnangul ei saa vastustaja eeskätt kinnipeetavatele rangema distsiplinaarkaristuse määramisel piirduda üldiste ja lakooniliste konstateeringutega, sest sellise kvaliteediga motivatsiooni põhjal ei ole avalik võimu tegevus isiku põhiõiguste piiramisel piisavalt ja tõhusalt kontrollitav. 6.1 Vastustaja on jätnud arvestamata tema enda poolt selgelt ja ühemõtteliselt välja öeldud tingimuse, mille järgi töö sisu ja koormuse määramisel arvestab Viru Vangla kinnipeetava töövõime piiranguga, kus arvestatakse, et kinnipeetav ei saa töötada sundasendis ning tõsta raskusi. Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole peatunud ühel kaebaja arvates käskkirja õiguspärasuse seisukohalt võtmeküsimusel, kas kaebaja osaline töövõime kaotus ja selle iseloom võimaldab tal majandustöödel koristajana üldse töötada ning kas olukorra lahendamiseks tuleb kasutada eriteadmisi. 6.2 Kaebaja väitel vastustaja tööle asumise korralduse andmisega asetas tema elu ja tervise otseselt tõsiselt ohtu ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni tähenduses alandas kaebaja inimväärikust. 6.3 Kaebaja leiab, et käskkirja kehtestamisel on vastustaja irdunud hea halduse põhimõtetest. Ebaõiglane on suunata kaebaja tööle, mida ta terviserikke poolest ei suuda teha. 6.4 Kaebaja on seisukohal, et kartserisse paigutamist distsiplinaarkaristusena peab vastustaja rakendama ainul erandlikel juhtudel, kuna kartserisse paigutamisega kaasnevad põhiseadusest tulenevate põhiõiguste kitsendused. Koristamistöödest keeldumist ei saa käsitleda raske ja vangla julgeolekut ohustava rikkumisena.
8. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebuse vastu. 7.1 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et rikutud on ärakuulamisõigust, kuna seda on tehtud pinnapealselt. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebajalt küsitud selgitust, samuti on saanud ta anda omapoolseid vastuväiteid. Vastustaja märgib, et kui kaebaja arvates ei ole tema vastulauseid piisava põhjalikkusega käskkirjas analüüsitud, ei tähenda see iseenesest, et vangla on ärakuulamisõigust rikkunud. Vastustaja seisukohalt on vaidlustatud haldusaktis rikkumise iseloomu arvestades kaebaja vastuväiteid põhjalikult analüüsitud. Vastustaja on esitanud põhjendatud seisukohad ning tema tegevust pinnapealseks ja formaalseks nimetamine on meelevaldne. 2 3-12-159 7.2 Vastustaja kinnitusel on ta korduvalt vastanud kaebaja pöördumistele, milles selgitas talle, et tema tervislik seisund ei välista töötamist. 12.10.2011 arsti Juta Kogan´i poolt välja antud tõendi kohaselt võib kaebaja töötada osalise koormusega, ei tohi tõsta raskusi ega töötada sundasendis. Osakonna koristamine võtab keskmiselt aega 30 minutit päevas, koristamisel on vaja tõsta veeämbrit ning ämbri kaalu on võimalik veemahuga reguleerida. Harja käeshoidmist ja sellega põranda pühkimist ja lapiga tolmu võtmist ei saa vastustaja arvamusel pidada sundasendiks, sest eelnimetatud toimingute teostamisel on isik pidevas liikumises. 7.3 Vastustaja väidab, et kaebaja viide väidetavale julgeolekuohule koristama asumisel on põhjendamatu. Viru Vangla teise üksuse peaspetsialist-üksuse juhi 15.02.2012 õiendi kohaselt koristab tugevdatud järelevalvega osakonnas E7 kolm kinnipeetavat ja mingisuguseid intsidente seoses koristama asumisega ei ole aset leidnud. 7.4 Vastustaja kinnitusel on kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele allumata jätmine on vangla kontekstis raske rikkumine. Vastustaja leiab, et arvestades asjaolusid on kaebajale kartseri määramine distsiplinaarkaristusena proportsionaalne ning vaidlustatav käskkiri on motiveeritud. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumise eest karistamiseeesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine. Selleks, et kinnipeetav saaks pärast vabanemist elada õiguskuulekalt, vajab ta tööoskust ja tööharjumust. Samuti töötades koguneb kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, mis tagab, et kinnipeetaval on vabanedes olemas esialgsete kulude katteks rahalised vahendid. Seega vastustaja arvamusel on vanglas töötamine kaebaja jaoks olulise tähendusega. 7.5 Kaebajat on analoogse rikkumise eest distsiplinaarkorras karistatud varasemalt seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuid kaebaja ei ole sellest järeldusi teinud ning määratud karistus ei ole talle mõju avaldanud. Seega oleks samalaadse distsipliini rikkumise eest noomitus või kokkusaamise keelamine liiga leebed karistused, mis ei täida vangistuse üldist eesmärki. Kartserisse paigutamine võib olla kuni 45 ööpäevani, kaebajale määrati 17 ööpäeva. Sellest tulenevalt on karistuse määramine õigustatud ja proportsionaalne. 7.6 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg-le kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. 18.10.2011 käskkirjaga nr. 6-2/1303-T määras vastustaja kaebaja majandustööle abitööliseks osakonna E7 koristajana alates 21.10.2011 kuni 20.01.
11. 21.10.2011 andis vanemvalvur K. Annama kaebajale korralduse asuda osakonda koristama, kuid kaebaja keeldus korralduse täitmisest ning tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlust. 21.11.2011 Viru Vangla käskkirjaga nr. 6-3/2119-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest kartserisse paigutamine 17-ks ööpäevaks.
12. VangS § 67 lg-le julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korraldus oli tehtud kehtiva käskkirja alusel, millega määrati kaebaja tööle. 10.1 Kooskõlas VangS § 38 lg-ga võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab 3 3-12-159 kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kaebusest tulenevalt on tööst keeldumise põhjuseks kaebaja halb tervislik seisund, mis ei luba tal täita koristamistöid vanglas. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et enne korralduse andmist küsis vastustaja arstilt Juta Kogan´ilt seisukohta kaebaja tervise osas, millele ta vastas, et kaebaja on võimeline tööd täima, kuid osalise koormusega ning mitte sundasendis. Kohus nõustub vastustajaga selles, et arvestades kaebaja tervise seisundit korralduse andmise seisuga, ei saa koristaja ülesannete täitmine olla kaebaja jaoks vastuvõetamatu. Kohus on seisukohal, et kehaliigutused, mida teeb kaebaja igapäevaselt, ei erine nendest, mis kaasnevad koristamistööde täitmisega ja nendega saab kaebaja hakkama ima kõrvalabita. Seega ei ole iseenesest õige kaebaja väide, et koristamistööga kaasnevad liigutused, mille tegemine 30 minuti jooksul on kaebaja jaoks liiga koormav. Täites kambris hügieeninõuded teeb kaebaja samalaadset tööd nagu see, millest ta väidetavalt tervislikel põhjustel keeldus. Vahe on ainult selles, et koristada on vaja väljaspool kambrit. Antud juhul pole vaja omada eriteadmisi selleks, et lähtudes asjaoludest kindlaks teha, kas kaebaja on võimeline koristamistööd tegema või mitte. Vastustaja on korduvalt seletanud kaebajale, et tema 50 %-line töövõimetus ei saa olla koristamistööst vabastamise mõjuvaks põhjuseks ning korralduse eiramise ajal oli kaebaja vastustaja seisukohast teadlik. 10.2 Vastustaja teatas kohtule, et E7 osakonnas töötavad kolm kinnipeetavat ning mingisuguseid intsidente seoses koristama asumisega ei ole fikseeritud. Samuti 14.11.2011 välja antud julgeolekuosakonna peaspetsialisti V. Toots´i poolt õiendi kohaselt puudub julgeolekuosakonnal informatsioon, et keegi plaaniks rünnata kaebajat seoses koristaja ameti vastuvõtmisega. Lähtudes eelpoolnimetatust ei olnud kaebajal korralduse täitmata jätmiseks mõjuvat põhjust ning vanglaametniku poolt antud korraldus oli seaduslik ja kooskõlas kehtiva käskkirjaga nr. 6-2/1303-T. Seega, kaebaja poolt vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmist tuleb käsitleda süüliselt toimepandud distsipliinirikkumisena.
13. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust. 21.11.2011 Viru Vangla käskkirjaga nr. 6-3/2119-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest kartserisse paigutamine 17-ks ööpäevaks. 11.1 Kaebaja leiab, et käskkiri nr. 6-3/2119-D ei ole põhjendatud. 11.2 VangS § 11 lg 1 kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 11.3 Haldusmenetluse seaduse (edaspidi) HMS § 56 lgde 1 ja 3 kohaselt peab olema kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine kirjalikult põhjendatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et käskkirjas on jäetud täiesti põhjendamata see, kuidas kinnipeetava allumatus vanglateenistuse seaduslikule korraldusele seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Vaidlustatud käskkirjas vastustaja poolt tehtud põhjenduste osas on piisavalt kaalutletud distsipliinirikkumisega kaasnevaid asjaolusid ning põhjendatud vastustaja seisukohta, milles ta õigesti leidis, et kaebaja käitumine seadis otseselt ohtu vangla julgeolekule. Vastustaja on küll jätnud nimetatud käskkirjas selgitamata, millist konkreetset ohtu vangla julgeolekule seab kaebaja vanglaametniku korralduse eiramisel, kuid selge on see, et õigusaktidest tulenevate kohustuste 4 3-12-159 täitmine kinnipeetavate poolt tagab distsipliini hoidise vanglas, millest oleneb ka vangla üldine julgeolek. Kohus leiab, et nimetatud põhjendus on antud korral piisav haldusakti motiveerimiseks. 11.4 HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusasja materjalidest nähtub, et seoses alustatud distsiplinaarmenetlusega esitas kaebaja seletuskirja 21.10.2011, millest ta teatas vastustajale, et tal ei ole midagi uut lisada ning ta jääb varasemates seletuskirjades toodud seisukohtade juurde (t.lk 42). Samuti esitas 17.11.2011 kaebaja esindaja distsiplinaarmenetluse protokollile vastulause. Sellest tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide selle kohta, et ärakuulamisõigust on teostatud formaalselt ja pinnapealselt. 11.5 Kooskõlas HMS § 54 lg-ga 1 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 11.6 Kohus saab nõustuda kaebaja väitega, et haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks on kaalutlusvigade puudus, kuid kaebaja poolt mainitud kaebuse punktis 4.2 asjaolude kaalutlemata jätmine ei ole haldusakti kehtivusele mõjuv. Kohus märgib, et need asjaolud on juba vastustaja poolt kaalutletud kaebaja tööle määramise käskkirjas nr. 6-2/1303-T, mille käigus selgus, et kaebaja on võimeline tegema koristamistööd. Kaebaja tööle määramise käskkiri on kehtiv haldusakt, järelikult ei ole otstarbekas veel kord kaalutleda juba varem kaalutletud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramiseks on vastustaja piisavalt kaalutlenud kõik asjasse puutuvad asjaolusid, mida antud juhul kaalutlema peab.
14. Kohus jagab vastustajaga seisukohta selles, et kaebaja väidetavalt alandatud inimväärikuse küsimust, seoses koristamistööle määramisega, ei ole asjakohane arutleda käesolevas haldusasjas.
15. Kohtul puudub kahtlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja proportsionaalsuse osas. Kaebaja teistkordselt eiras vanglaametniku korraldust, millega näitas oma negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglateenistuse ametnikusse. Kaebajat on varem distsiplinaarkorras karistatud vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi. Seega arvestades, et sama distsipliinirikkumine on teistkordselt toime pandud ning see, et varasem karistus 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ei mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, siis karistus 17 ööpäevaks kartserisse paigutamisega on toime pandud rikkumisega proportsionaalne ja kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga.
16. 21.11.2011 käskkirja nr. 6-3/2119-D andis välja peaspetsialist-üksusejuhi ülesannetes A. Anslan, kes oli käskkirja väljaandmise ajal kooskõlas vangla sisekorraeeskirja §-ga 15 pädev määrama distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristus oli määratud 21.11.2011 seisuga kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja poolt distsipliini rikkumine on tõendatud valvur K. Annamaa ettekandega nr.
17. Kaebajat teavitati alustatud distsiplinaarmenetlusest, menetluse käik on protokollitud, distsiplinaarkaristuse määramine on käskkirjaga vormistatud ja kaebajale kätte toimetatud. Kaebajale anti selgituse andmise võimalus ning distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastulauseid on 21.11.2011 käskkirjas nr. 63/2119-D käsitletud. Distsiplinaarkaristuse liik on valitud proportsionaalselt toime pandud 5 3-12-159 distsipliinirikkumisega, mis soodustab rikkumise toimepaneja suunamist õiguskuulekale käitumisele.
18. Lähtudes eeltoodust jätab kohus V. R kaebuse rahuldamata.
19. Menetluskulud.
20. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 11 jätab kohus menetlusekulud poolte endi kanda. Kohtunik 6