3-12-120/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-120 Haldusasi A.P`i kaebus Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks – saata kaebaja karistuse kandmiseks tagasi Soome Vabariiki. kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised kaebuse esitaja A.P, vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A.P peeti Soomes kinni 08.01.2006 ja 21.06.2006 tunnistas Helsingi apellatsioonikohus ta süüdi raskes narkokuriteos ning määras karistuseks 7 aasta ja 6 kuulise vangistuse. 11.01.2008 otsustas Soome Migratsiooniamet kaebaja väljasaatmise Eestisse ja määras sissesõidukeelu Soome 13 aastaks. Kaebaja vaidlustas selle otsuse ja Helsingi Halduskohtu 30.03.2009 otsusega jäeti Migratsiooniameti otsus muutmata. Soome Justiitsministeerium otsustas 08.01.2009 kaebaja üleandmise Eestisse Soomes mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks. Kaebaja vaidlustas ka selle otsuse ning Soome Justiitsministeeriumi otsus jõustus Helsingi Halduskohtu 30.03.2009 otsusega ning Soome esitas Eestile taotluse kaebaja üleviimiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse. 18.08.2009 andis justiitsminister Rein Lang nõusoleku nr. 12-9/7168 Eesti Vabariigi kodaniku A. Palmi ületoomiseks Soome Vabariigist Eesti Vabariiki määratud karistuse kandmise jätkamiseks. 27.11.2009 oli kaebaja Eestisse üle toodud.
4. 17.01.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.Pi kaebus Justiitsministeeriumi tegevuse, tema Soomest Eestisse karistuse kandmise jätkamiseks ületoomise, õigusvastaseks tunnistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks – saata kaebaja karistuse kandmiseks tagasi Soome Vabariiki. KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. Kaebaja leiab, et tema ületoomine karistuse kandmise jätkamiseks Soome Vabariigist Eesti Vabariiki on õigusvastane. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas sai tollane justiitsminister Rein Lang väljastada 18.08.2009 Soome Vabariigi Justiitsministeeriumile nõusoleku nr 12-977168 kaebaja kui Eesti kodaniku ületoomiseks karistuse ülekandmise jätkamiseks Eesti Vabariiki, kui 29.11.2006 tunnistas Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) otsusega nr 15.2-32/50270 kaebajale väljastatud passi ja isikutunnistuse kehtetuks ning nentis, et A. Palm ei ole Eesti kodanik. Kaebaja leiab, et selline justiitsministri tegevus, anda nõusolek teise riigi kodaniku ületoomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariiki, on õigusvastane. Sealjuures viitab kaebaja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 477 lg-le 2, mis sätestab, et kui isikule on välisriigis mõistetud vangistus, on tema karistuse täitmisel abi osutamise taotluse rahuldamine lubatud juhul, kui isik on Eesti kodanik.
6. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks tema ületoomise toiming karistuse kandmise jätkamiseks Soome Vabariigist Eesti Vabariiki ning saata kaebaja tagasi karistust kandma Soome Vabariiki. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ning palub see jätta läbi vaatamata, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastustaja selgitas, et Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokolli artikli 3 lõike 1 kohaselt võib karistatud isiku elukohariiki karistuse kandmise jätkamiseks üle anda ilma isiku nõusolekuta, kui selle isiku suhtes jõustunud kohtuotsuses või sellest tulenevas haldusaktis sisaldub väljasaatmise korraldus või muu meede, mille tõttu see isik ei või pärast vanglast vabanemist jääda kauemaks karistava riigi territooriumile. KrMS § 477 lg 3 kohaselt võib üleandmisega nõustuda isiku nõusolekut arvestamata, kui Eesti Vabariigi kodaniku kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub korraldus saata ta vangistusest vabastamise järel riigist kohe välja. Selline korraldus on kaebaja suhtes tehtud Soome Migratsiooniameti poolt 11.01.2008 otsusega.
8. Harju Maakohus on 10.03.2010 määrusega tunnustanud ning tunnistanud Helsingi apellatsioonikohtu 21.06.2006 otsuse täitmise lubatavaks. Kaebaja vaidlustas selle määruse ning Harju Maakohtu 10.03.2010 määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.
9. a otsusega. 31.05.2010 määrusega liitis Harju Maakohus kaebajale Soomes mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 10.09.
10. a otsusega mõistetud karisutse ärakandmata osa ning liitkaristuseks mõistis 7 aastat 11 kuud 22 päeva vangistust.
11. Vastustaja märkis, et kaebaja on teadlikult esitanud KMA valeandmeid ja võltsitud dokumente eesmärgiga omandada Eesti kodakondsus, Eesti dokumendid ja nendest tulenevad hüved, mida kaebaja asus koheselt kasutama suundudes Eestist välismaale. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt teadlikult valeandmete esitamise ja võltsimise teel kodakondsuse omandamine ja sellega kaasnevate dokumentide ja hüvede ärakasutamine, enda tõelise isiku varjamine Eesti ja Soome ametkondade eest, näitab kaebaja pahatahtlikkust ja lugupidamatust Eesti ja Soome riigi vastu. Kõigi karistuse kandmiseks üleviimise ettevalmistamiseks läbiviidud menetluste jooksul ei teatanud kaebaja Soome ega Eesti vastavatele asutustele enda 2 tegelikke isikuandmeid ning kaebaja Soomest Eestisse karistuse kandmise jätkamiseks üleviimist menetleti lähtudes kaebaja poolt esitatud kinnitusest ja tema Eesti kodakondsust tõendavast dokumendist. Vastustaja leiab, et kaebaja jätkab Eesti Vabariigi vastu ilmse lugupidamatuse üles näitamist nimetades ennast jätkuvalt A.Piks ning esitades soovi kohustada Justiitsministeeriumit teda Soome karistuse kandmise jätkamiseks tagasi viima ning väidetava õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitama, samal ajal teades, et tema suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld 13 aastaks. Vastustaja leiab, et A.Pina esineva isiku kaebus on põhjendamatu ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
12. Kohtulikult karistatud isikute üleandmist karistuse kandmise jätkamiseks koduriiki reguleerib Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon (edaspidi Konventsioon) ja selle lisaprotokoll, mille artikli 3 lõike 1 kohaselt võib karistatud isiku elukohariiki karistuse kandmise jätkamiseks üle anda ilma isiku nõusolekuta, kui selle isiku suhtes jõustunud kohtuotsuses või sellest tulenevas haldusaktis sisaldub väljasaatmise korraldus või muu meede, mille tõttu see isik ei või pärast vanglast vabanemist jääda kauemaks karistava riigi territooriumile. Konventsiooni artikli 3 punkti 4 kohaselt võib iga riik igal ajal Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud deklaratsioonis defineerida oma tarbeks mõiste «kodanik» käesoleva konventsiooni tähenduses.
13. KMA 29.11.2006 „Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusega nr 15.2-32/50270“ (t.lk.8-9) tunnistati kehtetuks A.Pile teadlikult valeandmete ja võltsitud dokumentide esitamise alusel välja antud Eesti kodaniku pass nr K3568646 ja isikutunnistus nr A
14. Menetluse käigus tuvastas KMA, et A.P esitas
15. aastal esmakordselt KMA-le taotluse Eesti kodaniku passi saamiseks, soovides tõendada, et omandas Eesti kodakondsuse oma isa Dmitri Palmi kaudu. Selleks esitas A.P teadlikult enda kohta valeandmed – valeandmeid sisaldava sünnitunnistuse, võltsitud isikut tõendava dokumendi (endise Nõukogude Liidu passi) ning valed isikuandmed ja isa andmed. Menetluse käigus kutsus KMA Dmitri Palmi vestlusele, kus viimane kinnitas omakäeliselt, et tal ei ole poega ja ta ei tunne A.Pi nimelist isikut, ega ole abielus olnud Galina Palmi nimelise isikuga, kelle A.P oli märkinud oma emaks. Menetluse käigus tuvastati, et Eesti kodanik Dmitri Palm ei ole A.Pi isa, vaid A.P on esitanud KMA-le valeandmed, mistõttu on talle pass ja isikutunnistus alusetult välja antud.
16. Kaebaja peeti Soomes kinni 08.01.2006 ja 21.06.2006 tunnistas Helsingi apellatsioonikohus ta süüdi raskes narkokuriteos ning määras karistuseks 7 aasta ja 6 kuulise vangistuse. 11.01.2008 otsustas Soome Migratsiooniamet kaebaja väljasaatmise Eestisse ja määras sissesõidukeelu Soome 13 aastaks. Kaebaja vaidlustas selle otsuse, kuid Helsingi Halduskohtu 30.03.2009 otsusega jäeti Migratsiooniameti otsus muutmata. Soome Justiitsministeerium otsustas 08.01.2009 kaebaja üleandmise Eestisse Soomes mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks. Kaebaja vaidlustas ka selle otsuse ning Soome Justiitsministeeriumi otsus jõustus Helsingi Halduskohtu 30.03.2009 otsusega ning Soome esitas Eestile taotluse kaebaja üleviimiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse. 18.08.2009 andis justiitsminister Rein Lang nõusoleku nr. 12-9/7168 (t.lk.7) Eesti Vabariigi kodaniku A.Pi ületoomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Soome Vabariigist Eesti Vabariiki.
17. Kohus leiab, et vaatamata valeandmete ja võltsitud dokumentide esitamise teel alusetult kodakondsuse omandamisele, oli A.P 08.01.2006 Soomes kinnipidamise hetkel ja 21.06.2006 3 Helsingi Ringkonnakohtu poolt süüdi tunnistamise hetkel Eesti kodanik ning Soome Vabariik käsitles teda õigustatult Eesti kodanikuna, kuna isiku kohta muud andmed puudusid. Konventsiooni artikli 3 punktis 4 sätestatu annab igale riigile õiguse defineerida oma tarbeks mõistet «kodanik» konventsiooni tähenduses. Asjaolu, et KMA tunnistas 29.11.2006 kehtetuks A.Pile väljastatud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse ning nentis, et ta ei ole Eesti kodanik, ei välista väljasaatmisküsimuse lahendamisel A.Pi kui tuvastamata identiteedi ja kodakondsusega isiku käsitlemist Eesti kodanikuna, mida ta kinnipidamise hetkel oli. Kaebuse materjalidest nähtuvalt ei pidanud kaebaja menetluste jooksul vajalikuks täpsustada oma isikuandmeid. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et kaebaja jätkab Eesti Vabariigi vastu ilmse lugupidamatuse üles näitamist nimetades ennast jätkuvalt A.Piks ning esitades soovi kohustada Justiitsministeeriumit teda Soome karistuse kandmise jätkamiseks tagasi viima ning väidetava õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitama.
18. Konventsiooni lisaprotokolli artikli 3 lõike 1 kohaselt võib karistatud isiku elukohariik karistuse kandmise jätkamiseks karistatud isiku üle anda ilma isiku nõusolekuta, kui selle isiku suhtes jõustunud kohtuotsuses või sellest tulenevas haldusaktis sisaldub väljasaatmise korraldus või muu meede, mille tõttu see isik ei või pärast vanglast vabanemist jääda kauemaks karistava riigi territooriumile.. Kohus leiab, et kaebaja kohta on selline korraldus tehtud Soome Migratsiooniameti poolt 11.01.2008 otsusega (sissesõidukeeld 13 aastaks), ega pea asjakohatuks ka vastustaja viidet KrMS § 477 lg-le 3, mille kohaselt võib üleandmisega nõustuda isiku nõusolekut arvestamata, kui Eesti Vabariigi kodaniku kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub korraldus saata ta vangistusest vabastamise järel riigist kohe välja. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et esines alus A.Pina esineva isiku üleandmiseks karistuse jätkamiseks Eesti Vabariigile, vaidlustatud Justiitsministeeriumi tegevus ei ole õigusvastane ning kaebus tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
19. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull kohtunik 4