Obsah (5)

§ 199§ 215§ 64§ 65§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 199

lg 2 p 4,8, § 215 lg 2 p 1 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada D.K süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada D.K süüdi

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.Kile liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega D.Kile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17. aprilli 2013 otsusega D.Kile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 26 päeva vangistust võrra ning mõista D.Kile liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva;

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 18.11.2013, s.o 1 (üks) päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva; D.Kile karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda

1. detsember 2013 s.o D.Ki kahtlustatavana kinnipidamisest arvates; kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada D.K KrMS § 130 lg 41 alusel kohtusaalist. Muud otsustused
2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult A.V-T.i tsiviilhagi ning välja mõista D.Kilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Toomas K.1100 (üks tuhat ükssada) eurot A.V-T.i kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult A.J.a tsiviilhagi ning välja mõista D.Kilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Toomas K. 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot 75 senti A.J.a kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult L.R.i tsiviilhagi ning välja mõista D.Kilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Toomas K.741 (seitsesada nelikümmend üks) eurot 36 senti L.R.i kasuks; 2.2 välja mõista alaealiselt D.Kilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt sundraha 120 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 240 (kakssada nelikümmend) eurot tasumisele aasta jooksul ositi järgmiselt: 1) alates 2014 a jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 20 (kakskümmend) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 rahuldada advokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi tasu taotlus summas 24 (kakskümmend neli) eurot (sh käibemaks). Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 113-10942“). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on D.K toime pannud kuritegudena: 1) sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikus 16.11.2013 kella 12.00-st kuni 17.11.2013 kella 03.09 –ni, tungis aknaklaasi eemaldamise teel xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx asuvasse Ahto V.T.le kuuluvasse xxxxx talu elumajja ja varastas sealt elutoast vitriinkapist 2004 aasta hõbedast 1-1/2 € prantsuse meenemündi, väärtusega 100 €, testri, väärtusega 15 € ja metallist karbis lõhnavee, väärtusega 15 €. Maja juurest kuurist varastas sõrgkangi, väärtusega 15 €; 2) isikuna kes on varem toime pannud vargusi, 02.12.2013 kella 16.00 paiku tungis ukse lahti kangutamise teel Viljandimaal Abja vallas Abjaku külas Kuritse lasketiiru territooriumil asuvasse hoonesse, mis kuulub MTÜ-le Mulgi Spordiselts ja varastas sealt rajakaamera, väärtusega 300 €. 2) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud varem varguse toimepannud isiku poolt

§ 215

lg 2 p 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, ajavahemikus 16.11.2013 kella 12.00-st kuni 17.11.2013 kella 03.09–ni, lõhkus lahti xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx asuva A.V.T.le kuuluva xxxxx talu territooriumil asuva sõiduauto VOLVO 850 reg nr xxx xxx uksed ja olles eemaldanud iluvõre ja 2 roolikatte, püüdis autot käivitada, kuid auto ei käivitunud. Autost võttis D.K kaasa raadio/CDmängija Kenwood, väärtusega 80 €; 2) isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, ajavahemikus 16.11.2013 kella 17.00-st kuni 17.11.2013 kella 08.30–ni, lõhkus lahti xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx asuva A.J.ale kuuluva xxxxx talu territooriumil asuva sõiduauto Audi 80 reg nr xxx xxx uksed ja olles eemaldanud roolikatte, püüdis autot käivitada, kuid auto ei käivitunud. Autost võttis D.K kaasa 10 pakki Marlboro Gold sigarette, koguväärtusega 33 €; 3) isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, ööl vastu 27.08.2013 tungis xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx asuvasse L.R `ile kuuluvasse lukustatud garaaži, kust võttis ajutise kasutamise eesmärgil Mazda 323 reg nr xxx xxx ning sõitis sellega ringi. Auto jättis ta peale kraavi sõitmist Viljandimaal Abja vallas Abjaku külas, kraavi. Kuriteoga tekitatud kahju kokku 741,36 €. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev s.o 18.11.2013. Seega kuulub kandmisele 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.

aprilli

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (112 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 56 päeva vangistust ehk 1 kuu ja 26 päeva vangistust) s.o 1 kuu ja 26 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse aja algust arvestada alates D.Ki kinnipidamisest, so alates
2. detsembrist 2013.a.
3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
5. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
6. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 4,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 215

lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Tsiviilhagide lahendamine 3 KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. A. V-T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1100 eurot. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista D.Kilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Toomas K.1100 eurot A.V-T.i kasuks. A.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 434,75 eurot. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista D.Kilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Toomas K. 434,75 eurot A.J.a kasuks. L.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 741,36 eurot. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista D.Kilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Toomas K. 741,36 eurot L.R.i kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
3. peatüki
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
5. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
6. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 4.
7. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). 4.1.
8. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
9. jaanuari 2013 määrusest nr 6 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. 4.1.
10. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
11. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
12. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava D.Ki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot. 4.1.2.
13. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava D.Ki kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 4.
14. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku 4 Kriminaalmenetluses on süüdistatavale D.K arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 480 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 (96 + 24) eurot. 4.
15. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades D.Ki alaealisust ning tal rahaliste vahendite puudumist, tuleb tema sundraha vähendada ja välja mõista 120 eurot, samuti riigi õigusabi tasu 120 eurot, s.o. kokku 240 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
16. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. D.K on kahtlustatavana kinni peetud 18.11.2013, seega on D.K viibinud eelvangistuses 1 päeva.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Aivar Hint Kohtunik 5