1-13-5088/25

Kriminaalasi nr.1-13-5088 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2013.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-5088 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Lehismaa elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Lehismaa isikukood 37005082233 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada Sergei Lehismaale ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava Sergei Lehismaa elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Lehismaa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2013 kohtuotsusega KarS § 275 järgi 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu 21.11.2003 otsusega KrK §101 p 7,8 ja § 139 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks 17 aastat 1 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 23.05.2003 ja karistuse kandmise lõpp 23.06.2020 Kinnipidamisasutuses Sergei Lehismaa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on 1 keskeriharidus. Ehitaja eriala omandamine jäi pooleli vangistuse tõttu. Suudab suhelda riigikeele B2 tasemel. Käesoleval ajal õpib abikoka eriala. Kinnipeetava sõnul töötas kinnipidamise ajal aastatel 1988-1990 aastal lukksepana, 1992-1993 aastal Murru Vanglas elektrikuna. Vabanemise korral on isikut nõus majanduslikult toetama xx.xx ja õde xx xx. Vabanedes võimalus asuda tööle xx-sse. Viru Vangla 22.10.2013 andmetel täitmata rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis xxx eurot. Isik on teisi ärakasutava elustiiliga, samuti on ähvardanud teisi oma eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes isiku elustiilist, võib järeldada, et isikul on väga riskiv ja hoolimatu elustiil, ei arvesta oma tegude tagajärgedega. 2007 aastal läbinud sotsiaalprogrammi Peresidemete hoidmine ja taastamine. Alkoholijoobes olles pani toime vägivaldse kuriteo. Osaleb sotsiaalprogrammis Tee. Toimunud on vestlused psühholoogiga, millest nähtuvalt ei arva olevat käesoleval ajal alkoholi liigtarvitamine probleeme, kuna tarvitas viimati 13 aastat tagasi. Isikul on seoses tulevikuga suured plaanid, mis on seotud enesearendamise, pereloomise ja töötamisega. Lisaks sellele on isik enda sõnul palju tegelenud enda arenemisega ja ei taha pühendada aega ega jõudu alkoholi tarvitamisele. 2011 aastal läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete Oskuste Treening ning 2009 aastal Vihajuhtimine. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Viru Vangla kinnipeetav S. Lehismaa vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib Sergei Lehismaa elama asuda kriminaalkorras karistatud tuttava xx xx ema xx xx korterisse aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga. xx xx sõnul elab ta käesoleval ajal korteris üksi. Tema poeg xx xx vabanes Viru Vanglast 26.09.2013 ning elab kusagil xx. xx xx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. xx xx töötab ning on nõus toetama Sergei Lehismaad vanglast vabanemise korra materiaalselt ja moraalselt. xx xx teab Sergei Lehismaa kriminaalset minevikku. Telefonivestlusest kinnipeetava õe selgus, et temal ei ole võimalik Sergei Lehismaad enda juurde elama võtta. Õde töötab ning on nõus toetama Sergei Lehismaad ennetähtaegse vanglast vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-sse, mis tegeleb ehitustöödega. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma Sergei Lehismaad tööle oma firmasse. Ta isiklikult ei tunne Sergei Lehismaad, vaid läbi kolmandate isikute ja on teadlik Sergei Lehismaa kriminaalsest minevikust. 01.10.2013.a. seisuga ei oma Sergei Lehismaa kehtivat elamis- ja tööluba. Seega puudub vabanedes Sergei Lehismaal võimalus koheselt ametlikult tööle saada, võtta end arvele Tööturuametis ning saada sotsiaaltoetusi ja ravikindlustust. Karistusregistri andmetel on Sergei Lehismaad karistatud kriminaalkorras kümme korda (neli korda isikuvastaste kuritegude eest). Korralikke sõpru vabaduses ei ole. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S. Lehismaa (endise nimega Kevik-Oglõ) varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 11 korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust vangistuses toimepandud kuritegude eest. 2 Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 12.06.2013 kohtuotsusega KarS § 275 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuse kohaselt ta on kõrgohtlik avalikkusele. Kuna S. Lehismaa kannab liitkaristust mh tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kuue aasta ja kuue kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ega ka õigustatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Lehismaa isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Kuigi kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on ta vangistuse toime pannud uue kuriteo (KarS § 275 Järgi), mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Sergei Lehismaa on kriminaalkorras karistatud 11 korda (nii isikute kui varavastaste kuritegude eest) ja vangistust kannab neljandat korda. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning isegi vangistuses ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes toimepandud kuriteo eest ja varasema raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo- mõrva- asjaolud s.o süüdimõistetu olles alkoholijoobes pani toime kuriteo, mille tõttu kannatanu suri saadud vigastustesse - on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. 3 Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (raske kuritegu on toime pandud joobeseisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seisuga 01.10.2013.a. ei oma Sergei Lehismaa kehtivat elamis- ja tööluba. Seega puudub vabanedes Sergei Lehismaal võimalus koheselt ametlikult tööle saada, võtta end arvele Tööturuametis ning saada sotsiaaltoetusi ja ravikindlustust. Tegevusetus ja kindla sissetuleku puudumine aga suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Sergei Lehismaa puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks ega hoiaks Sergei Lehismaad uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha ja töökoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja kindla elu- ja töökoha olemasolu. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud 1 astme kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Sergei Lehismaa ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp 2020 aastal). Arvestades Sergei Lehismaa poolt toimepandud kuritegude korduvust, ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Sergei Lehismaa vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma 4