2-09-70754/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-70754 Tsiviilasi O D avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.11.2012 määrus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A Ki määruskaebus Menetlusosalised, nende esindajad Avaldaja O D (endine K, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx riigi õigusabi korras adv Argo Küünemäe Puudutatud isik I A K (isikukood xxxxxxxxxx, viibimiskoht Tallinna vangla, Magasini 35, Tallinn), esindaja riigi õigusabi korras adv Annemarie Kunila Puudutatud isik II N K (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Mariann Tusti Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 07.11.2012 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluse käik 28.12.2009 esitas O D (endine K) Harju Maakohtule hagiavalduse A Kilt vanema õiguste äravõtmiseks N Ki suhtes. 29.09.2010 täpsustatud avalduses taotles avaldaja ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse täieliku hooldusõiguse üleandmist avaldajale. O D ja A Ki abielust sündis poeg N K. Avaldaja ja puudutatud isiku I abielu lahutati 16.07.
2. Harju Maakohtu 24.08.2009 otsusega on puudutatud isikult I välja mõistetud elatis 2500 krooni kuus puudutatud isiku II kasuks. Puudutatud isik I elatist ei maksa, lapse kasvatamisest ja hooldamisest osa ei ole võtnud. Avaldaja kasvatab last üksinda ja kannab kõik lapse kasvatamisega seotud kulud. Puudutatud isik I kuritarvitab alkoholi, käitub toorelt lapsega ning avaldab lapsele kahjulikku mõju kohatu käitumisega. Lapsega kohtumas käies või talle lasteaeda järele minnes on puudutatud isik I olnud purjus. Avaldaja on korduvalt kutsunud välja politsei, sest puudutatud isik I on püüdnud jõuga last avaldaja juurest ära viia, olles ise tugevas alkoholijoobes. Puudutatud isik I on avaldaja suhtes kasutanud korduvalt ebatsensuurseid sõnu, ähvardanud ja huligaanitsenud, ta on ka lapsega jämedalt käitunud ja lapse suhtes füüsilist jõudu kasutanud. Ta on võtnud lapse endaga kaasa ja viibinud lapsega seltskonnas, kus ka teised isikud on alkoholijoobes. Puudutatud isik I on lapse nähes käitunud avaldajaga toorelt, kasutanud ebatsensuurseid väljendeid ja käitunud äärmiselt ebaviisakalt. Alates 29.05.2008 ei ole puudutatud isik I mingit huvi lapse kasvatamise ja hooldamise vastu tundnud. Lapsele kohase kasvatuse, hooldamise ja turvalisuse tagamiseks taotleb avaldaja ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse täieliku hooldusõiguse üleandmist avaldajale. Alates 10.06.2010 viibib puudutatud isik I Tallinna vanglas kahtlustatuna karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi pandud teo toimepanemises. Puudutatud isiku I arvamus Puudutatud isik I ei nõustu avaldusega ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle täielikuks üleandmiseks avaldajale. Puudutatud isik I ei ole kunagi olnud vägivaldne oma lapse suhtes. Tülisid oli küll lahutatud abikaasaga, kuid need olid vastastikused. Tema ja avaldaja abielu lahutamisel jättis ta kogu koduse vara avaldaja kasutusse, et pojal säiliksid tingimused, mis olid siis, kui vanemad veel koos elasid. Vanemad leppisid kokku, et poja elukohaks jääb peale lahutust ema elukoht. Puudutatud isik I ei ole oma seisukohta muutnud ja on nõus, et lapse viibimiskohaks on ema elukoht. Puudutatud isik I oli vahepeal töötu, millest avaldaja oli teadlik, kuid siis toetas last puudutatud isiku I ema. Peale lahutust on avaldaja teinud igal moel takistusi pojaga kohtumiseks. Puudutatud isik I ei olnud pidevalt joobes, ent sellel ettekäändel ei võimaldatud tal pojaga kohtuda. Avaldaja ei võimaldanud ka vanaemal lapselapsega normaalselt suhelda. Vanglakaristuse kandmine ei ole põhjuseks isalt hooldusõiguse täielikult ära võtmiseks. Puudutatud isiku II esindaja arvamus Puudutatud isiku II esindaja toetab avaldust, kuna puudutatud isik I viibib pikemat aega vanglas, ühise hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik ning faktiliselt hooldab ja kasvatab last avaldaja. Eestkosteasutuse esindajate arvamus Avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks on õigustatud. Puudutatud isik I ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning lapse kasvatamisest ja hooldamisest osa võtnud. Ema väitel ei mäletagi laps enam isa, ta ei ole viimasel ajal isast rääkinud ega avaldanud soovi isaga kohtumiseks. Ema ei ole 5-aastasele lapsele öelnud, et tema isa viibib vahi all, kuna selle mõistmiseks on laps veel liiga väike. Puudutatud isikule I pakuti võimalust taastada psühholoogi kaasabil oma suhteid pojaga, kuid ta ei pöördunud psühholoogi poole. Puudutatud isiku I varasemad lubadused lapse kasvatamiseks ja tema elust osavõtmiseks on jäänud paljasõnaliseks. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas O D avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning andis alaealise lapse N Ki hooldusõiguse täielikult üle O Dle. Vaidlust ei ole selles, et pärast abielu lahutamist 2008 jäi laps avaldaja juurde, kes igapäevaselt last kasvatab ja tema eest hoolitseb. Avaldaja täidab üksinda lapse ülalpidamise kohustust, kuna Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku tõendiga on tõendatud, et puudutatud isik I on
3. a jooksul Harju Maakohtu 24.08.2009 otsuse nr 2-09-23544 täitmiseks maksnud lapse ülalpidamiseks kohtutäituri vahendusel kokku 300, 49 eurot,
4. a makseid teostatud ei ole. Võlgnevus 2 31.10.2011 seisuga oli 4546, 13 eurot. Laps käib Pääsupesa Lasteaias, mille õpetaja seletusega on tõendatud, et talvel 2008 tuli puudutatud isik I lapsele lasteaeda järele, olles alkoholijoobes. Lasteaia õpetajate keeldumise peale talle last kaasa anda sai puudutatud isik I pahaseks ja solvas õpetajat. Põhja Politseiprefektuuri õiendiga on tõendatud, et ajavahemikul 01.05 - 01.09.2008 tehti politseile 4 väljakutset seoses puudutatud isiku I joobes olekus agressiivse käitumisega, ühel korral viidi ta politseiosakonda kainenema. KÜ Puhangu 65 juhatuse esimehe seletusega on tõendatud, et ühistu juhatus on saanud kaebusi, et puudutatud isik I on sageli purjus, lärmab ja lõhkus joobnult välisukse klaasi. Tallinna autobussikoondise töölepinguga on tõendatud, et avaldaja töötab reisisaatjana kuupalgaga 4450 krooni ehk 284, 41 eurot. Veokorraldusosakonna juhataja vastusest päringule nähtub, et töökohustusi täidab avaldaja korralikult, reisijate poolt on paaril korral leidnud äramärkimist eeskujulik töökohustuste täitmine. Kodu kontrollimise aktiga on tõendatud, et avaldaja ja laps elavad xxxxxxxxxxxx asuvas kahetoalises korteris, mis oli puhas ja korralik. Lapsel on eraldi tuba, sisustatud eakohaselt - voodi, õppimis- ja mängu-nurgaga, ning loodud kõik vajalik kasvamiseks ja arenemiseks. Eestkosteasutuses toimunud vestlusel avaldas puudutatud isik I, et peale abielu lahutamist asus ta elama oma vanemate juurde Majaka 36-17 ning oli mõnda aega töötu. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.09.2010 vastusega teabenõudele on tõendatud, et puudutatud isik I on kahtlustatav kriminaalasjas KarS § 113 järgi (tapmine 06.05.2010 koos kahe teise isikuga). 10.06.2010 vahistati ta Harju Maakohtu loal ja viibib vahi all. Kergemaliigilise tõkendi kohaldamist prokuratuur võimalikuks ei pea. Arvestades eeltoodut tuleb lapse hooldusõigus üle anda täielikult avaldajale, kuna avaldaja on järjepidevalt lapse eest hoolitsenud, teda kasvatanud ja ülal pidanud. Ta on loonud lapsele kõik eakohased tingimused kasvamiseks ja arenemiseks. Puudutatud isiku I osalemine lapse elus on olnud ebaregulaarne ja ebapiisav. Puudutatud isiku I poolt alkoholi kuritarvitamine ja agressiivne käitumine on tekitanud probleeme kõigile isikutele, kellega ta on joobnult kokku puutunud ning kahtlemata on sellisel käitumisel halb mõju lapsele, ohustades tema vaimset ja füüsilist tervist. Lapse ülalpidamiskohustust ei ole puudutatud isik I praktiliselt täitnud. Kuna puudutatud isik I on üle kahe aasta viibinud vahi all Tallinna vanglas, siis ei ole tal mingitki võimalust lapse eest hoolt kanda, teda ülal pidada ega kasvatada. Seega on lapse huvides, et tema hooldusõigus läheb üle avaldajale, kes on vastutustundlik lapsevanem, võimeline ja huvitatud lapse kasvatamisest ja on lapsega emotsionaalselt seotud. Määruskaebus A K palub määruskaebuses Harju Maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus tegi ebaõige otsuse, mis ei vasta lapse huvidele. Kohus on avalduse läbivaatamisel oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg-t 1, jättes lapse isa ära kuulamata. Kaevatavas määruses viidatakse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.09.2010 kirjale, millest nähtub, et puudutatud isik I vahistati 10.06.2010 kuni kuueks kuuks, millest tulenevalt ei osalenud ta kohtuistungil. 17.10.2012 istungiks oli vahistamisest möödunud 2 aastat ja 4 kuud. Kohus jättis puudutatud isiku I viibimiskoha välja selgitamata ning ei kutsunud teda ärakuulamisele, mistõttu kaebaja ei saanud anda asja kohta selgitusi. Edasine menetluse käik Avaldaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb edasikaebe tähtaja möödumise tõttu jätta läbi vaatamata. Puudutatud isik I esitas kaebuse 25.04.2013 ehk eelduslikult neli kuud pärast 07.11.2012 määruse kättesaamist. Kaebusest ei nähtu, millal kaebuse esitaja määruse kätte sai. Väär on kaebuse esitaja väide nagu ei oleks kohus välja selgitanud kaebuse esitaja viibimiskohta. Maakohus on õigesti märkinud, et kaebuse esitajal ei ole võimalik osaleda lapse hooldamisel ja kasvatamisel, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses. Samuti on väär väide, nagu ei oleks puudutatud isik I saanud esitada omapoolseid selgitusi ja põhjendusi. Puudutatud isik I on avaldanud oma 3 kirjalikud seisukohad riigi poolt määratud esindaja vahendusel. Kuna tsiviilasja menetlus oli kestnud pea kaks aastat ja sama perioodi oli kaebuse esitaja viibinud vahi all süüdistatavana KarS § 113 järgi ning kuna tsiviilasja materjalist nähtuvalt ei osalenud kaebuse esitaja lapse hooldamisel ja kasvatamisel, siis tuginedes TsMS § 558 lg-le 3 ei pea kohus vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Antud juhul kaasneski kaebuse esitaja vastutustundetu käitumisega oht lapse huvidele ning lapse emal oli hädavajalik langetada lapse huvidest lähtuvalt igapäevaseid olulisi otsuseid, tagamaks lapse heaolu ja julgeolek. Puudutatud isiku II esindaja palub määruskaebuse rahuldada. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kaevatav määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väitele, et vaidluses ühise hooldusõiguse lõpetamise üle tuli ära kuulata ka puudutatud isik I, märgib ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud asja lahendades TsMS § 558 lg-t
5. TsMS § 558 lg 3 kohaselt ei pea kohus vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Tsiviilasja nr 2-09-70754 menetlus on kestnud alates 28.12.2009, mil avaldaja pöördus maakohtusse. Puudutatud isik I on saanud menetluse jooksul esitada maakohtule oma seisukohad kirjalikult. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mida puudutatud isik I maakohtule esitada ei saanud ja mis võiksid mõjutada käesolevas asjas tehtavat kohtulahendit. Eeltoodut arvestades on lapse huvides ühise hooldusõiguse avaldajale üleandmine. Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 4