← Eesti

3-12-687/28

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Silvia Truman ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 14.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-687 Haldusasi L K kaebus Pärnu Li

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Säte on kohaldatav olukorras, kus kaebus on kaebaja faktiväidete õigsust eeldades ilmselgelt perspektiivitu. 4

(11)3-12-687 Kohus selgitas kaebajale kaebuse käiguta jätmise määrustes, et kaebusest ei nähtu erandlikke asjaolusid menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ning tühistamiskaebuse esitamine ei ole antud juhul võimalik. Riigikohus on määruses nr 3-3-1-101-09 (p 10) rõhutanud, et detailplaneeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebuse esitamine võimalik kahe eelduse üheaegse esinemise korral: isikul on põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning tegemist on menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsuse õigusvastasuse. Kaebaja möönab, et on teadlik Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on tegemist toiminguga. Riigikohus on lahendis 3-3-1-8-02 selgitanud, et halduskohtus ei ole võimalik iseseisvalt vaidlustada kohaliku omavalitsuse toiminguid planeeringu algatamisel, sh lähteülesande koostamisel. Kaebajal on võimalik esitada edasises planeerimismenetluses oma vastuväited talle sobimatule planeeringulahendusele, ning nendega arvestamata jätmise korral vaidlustada detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtadest ei lugenud kohus välja, et juba seadustatakse üle-ehitamine. Isegi kui eesmärgiks on hoone hilisem kasutuselevõtt, ei jäeta planeerimisnõudeid tähelepanuta, naaberkinnistu omanikega tehakse koostööd. Planeerimismenetluses on kaebajal õigus nõuda oma huvide õiglast kaalumist, esitada vastuväiteid ja seisukohti enda omandi kaitseks ning detailplaneeringu algatamisel ja lähteseisukohtade andmisel ei otsustata veel lõplikult selle üle, milline detailplaneering tegelikult vastu võetakse ja kehtestatakse. Kaebuse eseme lubamatuse tõttu puudub kaebajal ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus ning kaebus tuleb tagastada. Kaebuse tagastamiseks esineb teinegi alus, s.o kaebaja ei saavutaks soovitud eesmärke. Kaebaja on palunud tühistada korralduse, millega otsustati algatada Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneering. Riigikohus on selgitanud otsuses nr 3-3-1-8-02, määruses nr 3-3-1-12-08 ja määruses nr 3-3-1-63-11, et planeeringu algatamise korraldus on menetlustoiming, mitte haldusakt. Sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Seega saab kohtule esitada nõude toimingu suhtes, kuid kaebaja ei saa esitada haldusakti tühistamise nõuet. Kuna tegemist on toiminguga, ei saaks kohus tühistamisnõuet rahuldada ja seega jääks kaebaja eesmärk tühistamisnõude osas saavutamata. Kaebaja on esitanud alternatiivse nõude, leides, et korraldus on ka toiminguna õigusvastane. Lisaks taotleb kaebaja ettekirjutuse tegemist planeeringuala suurendamiseks selliselt, et oleks kaasatud ka üle-ehituse alla jääv Pühavaimu tn 16 krundi osa. Planeeringu algatamine on menetlustoiminguna esimene etapp planeerimismenetluses ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering tegelikult kehtestatakse. Reeglina ei ole planeeringu algatamise korraldust võimalik eraldiseisvalt kohtus vaidlustada. Seda ei muuda ka kaebaja seisukoht, et tegemist on tavapärasest teistsuguse olukorraga, kus ehitis on juba valminud. Ka valminud ehitise puhul ei saa välistada vajadust ehitusmahtude ja ehitusõiguse kindlakstegemiseks, valminud ehitist võib olla vaja muuta, selguda võib vajadus ehitis mingis osas lammutada. Antud juhul peab kohalik omavalitsus leidma lahenduse, kas valminud ehitist saab sihipäraselt kasutusele võtta. Seega tuleks lahendada küsimus, kas ehitisele saab anda kasutusloa. Kuigi kaebaja arvates ei saa väidetavalt õigusvastast ehitist seadustada, märgib kohus, et ehitise kasutuselevõtuks pärast selle valmis ehitamist absoluutne keeld puudub. Riigikohus on lahendis 3-3-1-63-10 5
(11)3-12-687 selgitanud, et valminud ehitise vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab ehitise kasutusluba. Enamikel juhtudest fikseerib ehitise valmimise kui juriidilise fakti kasutusluba. Ka Riigikohus märkis, et ehitusloa õiguslik toime ammendub ehitisele kasutusloa väljastamisega. Pärast ehitisele kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Halduskohtus saab vaidlustada juba valminud ehitise õiguspärasust kasutusloa tühistamise nõudega. Kui kasutusluba väljastatakse, tuleb kaebajal, kes leiab, et ehitis on õigusvastane, kasutusluba vaidlustada, sest kasutusloa väljastamine võib rikkuda tema kui naabri õigusi. Ilmselt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest lähtudes algatas kohalik omavalitsus detailplaneeringu. Isegi kui detailplaneeringuga püütakse välja selgitada ehitamise mahud jms, mis võiks viia kaebaja väitel selle ehitise nn seadustamisele, saab kaebaja oma õigusi realiseerida ka kasutusloa vaidlustamisega. Vältimatult tuleb kaebajal vaidlustada ehitise kasutusluba. Kuigi kohtu arvates saaks ehitise kasutamise võimaluse üle otsustada kasutusloa väljastamise menetluses, ei saa välistada, et lahendused leitakse nimelt detailplaneeringu menetluse kaudu, lõpptulemus alles selgub, detailplaneeringu menetlus võidakse ka pooleli jätta. Detailplaneeringu algatamine iseenesest ei saa kitsendada kaebaja õigusi. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tema või siis naaberkinnistu suhtes on olemas mingi kehtiv detailplaneering ja uut detailplaneeringut ei saa algatada. Seadusega ei ole keelatud uue detailplaneeringu algatamine ka siis, kui mõni eelnevatest aktidest on jäänud vormiliselt tühistamata. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et kehtetuks ei saanud tunnistada mitte detailplaneeringut, vaid üksnes kinnitavat haldusakti. Detailplaneering ja seda kehtestav haldusakt on ühtne tervik ja kui nn kinnitav otsus tühistatakse, siis detailplaneering ei kehti. Kaebaja väitel on ta asunud ehitusprojekti koostama ja kõigepealt tellinud muinsuskaitse eritingimuste koostamise. Kaebaja leiab, et kui algatatud detailplaneeringus jäävad xxxxxxxx hoone aknad xxxxxxxxxxxx maja poole alles, siis ta oma majandushoonet kahekordseks ehitada ei saa, olgu ehitamine tulemüüriga või kuidagi teisiti. Ka sellest ei saa järeldada, et kaebaja õigused jäävad kaitseta. Kaebaja ei ole veel oma kinnistule ehitusõigust taotlenud, seega ei ole tema kinnistu suhtes haldusmenetlust pooleli, ka ei ole kaebaja taotlenud oma kinnistule detailplaneeringu algatamist ja koostamist. Seega ei ole tekkinud olukorda, kus kahe kinnistu detailplaneeringuid saaks liita ühte menetlusse. Kaebaja ehitusloa taotluse kohta tehtav otsus tuleb kaebajal vaidlustada, kui see tehakse tema õigusi rikkudes. Kaebaja leiab, et tema õigusi ei rikuks Kuninga tn 30a kinnistu ehitusõiguse selgitamine, kui detailplaneeringu algatamise otsusega oleks käsitletud kogu keerulist situatsiooni planeeringualal, selle kõiki aspekte. Seega möönab ka kaebaja, et pikaajalised probleemid on vaja lahendada. Omavalitsuse püüd probleemid lahendada ei tähenda, et juba rikutakse kaebaja õigusi. Kaebaja väide, et detailplaneeringuga käsitletakse hoone tänast seisundit ja piirinaabri õiguste kaalumist ei toimu, on õige osas, et lahendus tuleb leida selle hoone baasil, mis on ehitatud ja vajab kas kasutusluba või ümberehitamist või muud lahendust. Isegi kui detailplaneeringu algataks ebapädev isik, ei rikuks see veel iseseisvalt kaebaja õigusi planeeringumenetluses ning lõpptulemus on muudetav. Kohus ei näe detailplaneeringu algatamisest ohtu kaebaja õigustele või huvidele ka servituudi küsimuses. Servituuti vastavalt korraldusele detailplaneeringuga ei seata. EPR saab vajadusel taotleda servituuti tsiviilasja lahendavas kohtus ja ta ei vaja selleks detailplaneeringut. Kuigi EPR huviks detailplaneeringu algatamisel on valminud hoone seadustamine, hakatakse alles kindlaks tegema, kas ja millises mahus on ehitusõigus lubatav. 6
(11)3-12-687 Kaebaja huviks on ettekirjutus planeeringuala suurendamiseks Pühavaimu tn 16 krundi üleehituse alla jäävas osas. Sellise ettekirjutuse tegemise vajalikkust seoses tema subjektiivsete õiguste kaitse vajadusega ei ole kaebaja põhjendanud. Majandushoone ehitamiseks kaebaja ettekirjutust ei vaja.
  1. Tallinna Halduskohtu 04.07.2012 määrusega (tl 151) jäeti L. K määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. L K määruskaebuses paluti halduskohtu 15.06.2012 määrus tühistada ja võtta kaebus menetlusse. Väär on seisukoht, et linnavalitsus ei ole pädevust ületanud. Kohus tugines oma järeldustes ebaõigele seisukohale, justkui oleks Pärnu Linnavolikogu 16.09.2004 otsusega nr 121 algatatud detailplaneeringu menetlus Kuninga tn 30a ja Pühavaimu tn 16 osas tühistatud Pärnu Linnavolikogu 18.10.2007 otsusega nr
  3. Otsusega nr 121 detailplaneeringu (planeeringualasse kuulusid ka kõnealused kinnisasjad) algatamist ei ole kunagi osaliselt tühistatud. Otsusega nr 107 ei otsustatud
  4. a-l algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetamist, nagu leidis kohus, vaid sellega kinnitati detailplaneering osaliselt, kõnealused kinnistud jäeti detailplaneeringu alast välja ja nende osas detailplaneeringu menetlus jätkus. Kaebaja ei ole väitnud, et on olemas
  5. a detailplaneering -
  6. a-l detailplaneering alles algatati. Kinnistute detailplaneeringu alast välja arvamine ei tähendanud nende suhtes planeerimismenetluse lõpetamist. Siseministeeriumi selgituse kohaselt tulnuks linnal pärast Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega Pärnu Linnavolikogu 18.06.
  7. a otsuse nr 50 tühistamist langetada kaalutlusotsus, kas on võimalik sama menetlust jätkata või tuleb alustada uus menetlus. Senini on tegemata kaalutlusotsus, kas pärast ringkonnakohtu poolt detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendamispuuduste tõttu tühistamist on konkreetseid asjaolusid silmas pidades võimalik detailplaneeringumenetlust jätkata. Seda saab teha vaid algatamisotsuse teinud volikogu. Kuna vaidlustatud kinnistute osas ei ole menetluse lõpetamist otsustatud, on linnavalitsus detailplaneeringu menetlust algatades pädevust ületanud, sest volikogu poolt algatatud menetlus alles toimub ja linnavalitsus pole pädev volikogu poolt algatamise üle otsustama (nt algatamisotsust tühistama). Väär on seisukoht, et 27.02.2012 korraldusega nr 110 ei otsustata vahetult kaebaja õiguste üle ja kaebajal on võimalik vajaduse korral vaidlustada hiljem detailplaneeringu kehtestamise otsus. Kohus asus seisukohale, et keelatud ei ole uue detailplaneeringu algatamine ka siis, kui mõni varasematest aktidest on jäänud vormiliselt muutmata. Kui vaidlustatav detailplaneeringu algatamine muudab kõik senised otsused detailplaneeringu menetlemisel, on tegemist kaebaja õiguste rikkumisega, sest
  8. a-l algatatud detailplaneeringu ala hõlmas ka Pühavaimu tn 16 kinnistut ja oli algatatud Pärnu Halduskohtu otsuse täitmiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus pidid kohtuotsusest tulenevalt saama kõrvaldatud kõik kahjulikud tagajärjed, mis detailplaneeringuta ehitusloa väljastamisega kaebajale tekitati. Detailplaneeringut kehtestava otsuse tühistamine ei muuda olematuks kõiki selle detailplaneeringu lahenduse koostamisel sooritatud toiminguid. Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsus tugines seisukohale, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei olnud piisavalt põhjendusi, st tegemist oli vormiveaga, ühtegi materiaalõiguse normi rikkumist ei tuvastatud. Haldusmenetluse mõttega ei ole kooskõlas lähenemine, et kui haldusaktiga kinnitatakse mingi 7
(11)3-12-687 dokument või plaan ja see kinnitav haldusakt osutub tühiseks vormivea tõttu, siis on tühised ka kõik selle haldusaktiga kinnitatud dokumendid, plaanid jne. Uue detailplaneeringu algatamine, ilma et käsitletaks varem samale alale algatatud detailplaneeringut ja selle menetlemisel selgunud asjaolusid, puudutab kaebaja õigusi, sest uue detailplaneeringuga otsustatakse Kuninga tn 30a krundilt kaebaja krundile üleehitus (uus detailplaneering käsitleb seega ka kaebaja krunti) ning juba algatamisel otsustatakse, et Kuninga tn 30a ehitisega seonduvalt keskkonnamõjusid ei käsitleta. 12 aastat kestnud protsessist on aga teada, et xxxxxxxxx ehitise korruselisuse suurenemisel ühelt kolmele muutub valgusrežiim ning sellel on kaebaja elamule oluline kahjulik mõju. Keskkonnamõju tuleks hinnata juba detailplaneeringu algatamisel. Keskkonnatingimuste muutusele hinnangu andmata jätmine puudutab otseselt kaebaja huve. Algsituatsioonina tuleks jätkuvalt vaadelda olukorda, kus Kuninga tn 30a kinnistul oli ühekordne katlamaja, mitte praegust olukorda, kus seal on 3korruseline büroohoone. See annaks aluse võrdsetel alustel kompromissi otsimiseks ja kaebajale võimaluse taotleda oma majandushoone ümberehitamise õigust. KeHJS §-st 5 tuleneb, et oluline on selline keskkonnamõju, millega põhjustatakse pöördumatuid muutusi, seades ohtu inimese tervise, heaolu või vara (ka selle väärtuse). Kaebaja elamust 8 m kaugusel asuva katlamaja korruste arvu suurenemisel väheneb kaebaja vara väärtus. Kuidas see mõjub elamistingimustele, elanike tervisele ja heaolule, on vaja detailplaneeringu menetluse käigus hinnata. Vaidlustatud korralduse p 3 välistab selle. Ebatäpne on kohtu arusaam, nagu sooviks kaebaja vaidlustatud detailplaneeringu menetlemisel käsitleda oma majandushoone ümberehitust. Kui üleehitus seadustatakse, on kaebaja majandushoone ümberehitus küll takistatud, kuid vaidlustatud detailplaneeringut puudutab see vaid seoses üleehituse, ehitise korruselisuse ja akende ehitamisega kaebaja kinnistu poolsesse seina.
  1. a detailplaneeringu algatamise jõusoleva ja kaebajale soodsa otsuse alusel valminud detailplaneeringu projekt käsitles ka kaebaja krunti, sh majandushoone ehitamise võimalust ja seetõttu on järgnevad toimingud võimalikud kas
  2. a detailplaneeringu algatamise tühistamise, menetluse lõpetamise või edasise menetlemise käigus. Kohus jättis käsitlemata asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 151 tugineva väite, et seadusega pole kooskõlas akende piiril asuvasse seina (piirirajatisse) ehitamine kaebajaga kokku leppimata. Vaidlustatud korraldus pidanuks sisaldama sellekohast piirangut. Kuna algatatud detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva ehitise, seega ka akende seadustamine, rikub kaebaja õigusi juba eesmärgipüstitus. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et nüüd võiks küsimuse lahendada kasutusloa andmise menetluses. Kasutusloa menetluse kaudu küsimuse lahendamisega ei nõustunud kohus kaebaja 22.03.2003 ettepaneku alusel ega ka EPR poolt algatatud menetluses (Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsus). Kasutusloa menetlusele viitamine pole kohane olukorras, kus on olemas kaks kohtuotsust, millega kasutusloa menetlemist õigeks ei peeta. Üldjuhul ei ole detailplaneeringut algatav korraldus tõepoolest haldusakt, kuid kaebaja on kaebuses põhjendanud, et tegemist on erandliku olukorraga ning vaidlustatud korraldusega soovitakse sisuliselt otsustada kaebaja õiguste üle. Erandlikkus tuleneb eelkõige sellest, et tegemist on juba kolmanda detailplaneeringu algatamisega sellele alale ning 12 aasta jooksul kogunenud info tuleb nüüd detailplaneeringu algatamisel samuti arvesse võtta. Vaidlustatud korraldus on haldusakt, sest see vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele: andjaks on haldusorgan, akt on antud avalik-õiguslikes suhetes, aktil on välismõju (see on suunatud haldusvälisele isikule), akt on regulatiivne, tegemist on ühepoolse regulatsiooniga ja reguleeritakse üksikjuhtumit. Kui kohus seda õigeks ei pea, soovib kaebaja alternatiivse taotluse menetlemist. 8
(11)3-12-687
  1. Vastustaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 15.06.2012 määrus muutmata. Detailplaneeringu algatamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mistõttu ei saa kaebaja esitada haldusakti tühistamise taotlust. Detailplaneeringu algatamine ei tekita, muuda ega lõpeta õigussuhteid. Kohus tagastas õigesti ka korralduse kui toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotluse. Menetlustoiminguid haldusakti andmisel ei saa reeglina iseseisvalt vaidlustada, kuid sellest reeglist on erandeid (oluline ja ilmne menetlusviga; menetlusosalise õiguste rikkumine menetluse lõpptulemusest sõltumata). Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi. Planeeringu algatamisel ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Kaebaja leiab, et uue detailplaneeringu algatamisega on otsustatud üleehituse küsimus. Kohus on põhjalikult ja õigesti selgitanud, et üleehituse probleemi lahendamiseks ei ole vaja detailplaneeringu koostamist, vaid kinnistute omanikud saavad lahendada küsimuse omavahel, vajadusel tsiviilkohtumenetluse korras. Pealegi on xxxxxxxx kinnistu omanik 26.04.2012 e-kirjas kinnitanud, et on nõus hoone üleulatuva osa lammutamisega. Kaebaja väitel seisneb tema õiguste rikkumine ka selles, et uue detailplaneeringu algatamisel otsustati „mitte käsitleda keskkonnamõjusid“. Kaebaja arusaam, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korral ei hinnata detailplaneeringu menetluse käigus ka valgusrežiimi muutumist, ei ole õige. Kuninga tn 30a kinnistu detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes, kuid see ei tähenda, et detailplaneeringu menetlemisel jäetakse hindamata kavandatava tegevuse üldine mõju ümbritsevale keskkonnale. Kaebaja õigused ja huvid saavad kaitstud detailplaneeringu menetluse käigus. Kaebajal on võimalik vaidlustada kehtestatud detailplaneering või kasutusluba. Kaebaja subjektiivseid õigusi detailplaneeringu algatamine ei riku. Pärnu Linnavalitsus ei ole ületanud detailplaneeringu algatamisega pädevust. Pärnu Linnavolikogu 30.06.2009 määruse nr 18 „Pärnu linna ehitusmäärus“ § 4 p 2 kohaselt on Pärnu Linnavalitsuse pädevuses detailplaneeringu koostamise algatamine. Detailplaneeringut on võimalik algatada ka sellisele maa-alale, kus juba varem on algatatud detailplaneering, mis on menetluses. Milline lahendus detailplaneeringuga tehakse, on hiljem Pärnu Linnavolikogu otsustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
  3. Halduskohus on õigesti märkinud, et detailplaneeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt, vaid on menetlustoiming. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus (nt lahendid 3-3-1-8-02; 3-3-1-44-05; 3-3-1-12-08). Kuna menetlustoimingul ei ole kehtivust, siis ei saa halduskohus menetlustoimingut tühistada. Seega jääks Pärnu Linnavalitsuse 27.02.2012 korralduse tühistamise nõue igal juhul rahuldamata ja kaebaja selline eesmärk saavutamata. Kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, siis võib kohus kaebuse tagastada (

§ 121lg 1 p 2). 9

(11)3-12-687 10. Menetlustoimingu peale kaebuse esitamisel kehtivad kaebeõiguse piirangud. Nimelt sätestab

§ 45

lg 3, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. 11.

§ 45lg-s 3 kirjeldatud olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole.

Detailplaneeringu algatamine iseenesest kaebaja õigusi ei riku ega tingi ka kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamist. Pärnu Linnavalitsuse 27.02.2012 korraldus ei sisalda ühtegi otsustust, mis saaks rikkuda kaebaja õigusi või tingida kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise.

  1. Asjaolu, et korralduses on detailplaneeringu algatamise taotleja eesmärgina kirjeldatud Pärnu Linnavalitsuse 15.05.2000 väljastatud ehitusloa nr 115 alusel rekonstrueeritud ehitise seadustamine ja ehitise kasutusloa saamine, ei tähenda, justkui oleks juba ära otsustatud, et Kuninga tn 30a kinnistule määratakse detailplaneeringu kehtestamisel selline ehitusõigus, mis võimaldab väljastada kasutusloa ehitisele selle olemasoleval kujul ega too kaasa vajadust ehitist ümber ehitada. See, kas ja millisel kujul on võimalik ehitis säilitada, saab selguda alles detailplaneeringu menetluse käigus, kus kaebajal on võimalik esitada oma ettepanekud ja vastuväited ning nendega arvestamata jätmise korral detailplaneeringu kehtestamine vaidlustada. Vaidlustatud korraldusega ei ole ette ära otsustatud, milliseks planeeringulahendus kujuneb. Detailplaneeringu algatamisega ei ole otsustatud, et ehitis säilib tingimata olemasolevas kõrguses, üleehitusega kaebaja kinnistule ja akendega seintes või et varasemas planeeringulahenduses olnud tulemüüri kindlasti ei rajata.
  2. Asjaolu, et vaidlustatud korralduses (p 3) konstateeritakse, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 mõistes, ja leitakse, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vaja teostada, ei tähenda seda, et ehitise kõrguse säilitamise kaalumisel saaks kohalik omavalitsus jätta hindamata valgusrežiimi muutumise tõttu sellega kaebaja elamule väidetavalt kaasneva olulise kahjuliku mõju.. Kaebaja märgib õigesti, et seda, kuidas mõjutab ehitis elamistingimusi, elanike tervist ja heaolu ning vara väärtust, tuleb hinnata detailplaneeringu menetluse käigus. Selleks ei ole vaja teostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
  3. Kaebaja leiab õigesti, et kohalikul omavalitsusel tuleb planeerimismenetluses arvestada kõigi teadaolevate oluliste asjaolude, kujunenud olukorra ja jõustunud kohtuotsustega. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsuses on leitud, et põhjenduspuuduste tõttu on kaalutlusotsuse õiguspärasus kontrollimatu. Samas on ringkonnakohus asunud ka seisukohale, et Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega kehtestatud planeering oli olulise kaalutlusveaga – arvestada oleks tulnud olemasoleva faktilise olukorra ja ühe või teise planeeringulahenduse mõjuga EPR ja L. K õigustele. Ringkonnakohus märkis (vt p 11), et olukorras, kus jõustunud kohtulahendiga oli tuvastatud ehitusõiguse teostamiseks planeerimismenetluse läbiviimise kohustus ning puudus kehtiv ehitusluba (alates 12.12.2004), ei saanud kohalik omavalitsus vaadelda Kuninga tn 30a ehitist õiguspärasena, mistõttu esines alus EPR-le kasutusloa väljastamisest keeldumiseks. Samas osutas ringkonnakohus kaalutlusotsuse õiguspärasust kontrollides (p 12) asjaolule, et Kuninga tn 30a hoone on püstitatud kehtiva ehitusloa alusel. Planeeringulahenduse puhul tähendab oluline kaalutlusviga planeeringu materiaalset, mitte pelgalt formaalset õigusvastasust. Vaidlustatud korraldusega algatatud detailplaneeringu 10

(11)3-12-687 menetluses on kohalikul omavalitsusel kohustus leida mõlema osapoole õigusi ja põhjendatud huve arvestav tasakaalustatud lahendus.
  1. Kaebaja märgib õigesti, et Pärnu Linnavolikogu 16.09.2004 otsust, millega algatati detailplaneering, ei ole kunagi tühistatud. Samas on ka see otsus menetlustoiming, mille tühistamine ei ole õiguslikult võimalik. Kuna detailplaneeringute algatamine on Pärnu Linnavalitsuse pädevuses, pole alust asuda seisukohale, et linnavalitsus on pädevust ületanud.
  2. Asjaolu, et planeeritav maa-ala ei hõlma enam kaebaja kinnistut xxxxxxxxx, ei riku tema õigusi, sest kõik kaebaja tõstatatud probleemid (sh üleehitus) seonduvad Kuninga tn 30a paikneva ehitisega ning on lahendatavad selle kinnistu planeerimismenetluse käigus. Üleehituse küsimuse lahendamiseks ei ole vaja kaebaja kinnistut planeerida. Planeeritava kinnisasja piirinaabrina on kaebaja samamoodi õigustatud nõudma, et planeeringulahendus ei rikuks tema subjektiivseid õigusi ning et tema huve planeeringumenetluses ja planeeringu kehtestamisel õiglaselt kaalutaks.
  3. Halduskohtu seisukohad, mis puudutavad ehitise kasutusloaga seadustamise võimalikkust ka detailplaneeringuta, ei ole määrusest nähtuvalt olnud kaebuse tagastamisel olulise tähendusega. Määrava tähendusega on halduskohtu seisukoht, et erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid esitada kaebuse menetlustoimingu peale ilma haldusakti vaidlustamiseta, asjas ei esine. Selle seisukohaga ringkonnakohus nõustub ning leiab, et kohus on tagastanud menetlustoimingu peale esitatud kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu õiguspäraselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.