Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ka selgitab kohus, et
§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud hageja menetluskulude s.o. õigusabi kulude summas 400 eurot ja poole riigilõivu, jätmises kostja kanda. Kompromissi kohaselt tuleks ülejäänud pool riigilõivust kanda hageja kontole, kuid kohus leiab, et selline taotlus on põhjendamatu, kuna hageja on 15.07.2013 määrusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega ei ole hageja ka riigilõivu tasunud ning tal puudub õiguslik alus seda tagasi nõuda. Samas ei puuduta see osa kompromissist põhinõuet ning loob kohustuse kostjale, kes on selle võtnud, mistõttu kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada.
lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja. Eeltoodust lähtudes ja tulenevalt
lg 2 p-st 1 nõuab kohus kostjalt vastavalt poolte kokkuleppele pool riigilõivu välja riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.