Vastavalt
lg 4, 78 p 2 määrata Maario-August Suigi katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 15.11.2015. 2 Kohustada Maario-August Suiki katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Maario-August Suiki katseajal järgima
lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kolme nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased, kriminaalhooldajalt luba taotlemata; - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. Määrata Maario-August Suik kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Maario-August Suik karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maario-August Suigi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maario-August Suik kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 02.04.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud
lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. Maario-August Suik tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Maario-August Suik tunnistati süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, s.o. 3 (kolme) aastase 10 (kümne) kuulise vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 16.06.2010.a. Harju Maakohtu poolt 3 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 15.11.2011.a. Maario-August Suiki on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vanglakaristust kannab ta esimest korda. Praegune karistus on mõistetud tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise ning psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (omandamine, valdamine, vedu ja edasiandmine) isikute grupi poolt. Kuriteod on nii laadilt kui mustrilt varieeruvad, vägivaldsus on vähenenud, kuid ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 1 kuu ja kanda jääb veel 1 aasta 11 kuud vangistust. Kinnipeetav ei läbinud 10-nda klassi testi, alustades eriala omandamist. Ajavahemikul 02.10.2012 – 01.07.2013 oli kinnipeetav hõivatud vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on 2012.a kriminaalhooldajaga toimunud individuaalvestlused alkoholi ja narkootikumide kahjulikust mõjust käitumisele ja toimetulekule. Alates 17.06.2013 omandab Maario-August Suik Ida Viru Kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori eriala. Kinnipeetaval on 2013.a toimunud individuaalvestlused psühholoogiga (põhjus-tagajärg seose analüüsimiseks). Kinnipeetav on osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“, programmis 12 sammu ehk „Igapäevane valik“. Alates 17.09.2013 osaleb Maario-August Suik taastava õiguse programmis „Tee“. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - 16.05.2013 – töölt eemaldamine kuni 1 nädalaks – iseseisvalt tööruumidest ilma loata väljumine. Enne vangistust elas Maario-August Suik üürikorterites, viimati aadressil xxxx. Hetkel korterit enam ei ole. Võimalikul vabanemisel asub Maario-August Suik elama ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on eramuga turvalises elamurajoonis, mis kuulub emale K Kile. Ema K K ja õde K S andsid nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks eramusse. Väidetavalt kinnipeetav elas ja käis koolis algul xxxx. Kui ta teismelisena hakkas hulkuma, saatis ema ta isa ning viimase vanemate juurde xxxx, kus õppis 7-
lg 2 p 4,7,9 sätestatud lisakohustused, elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata kuus kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema sõnul tema pojal negatiivselt mõjuvaid sõpru ei tea. Elukohas, kuhu kinnipeetav elama asub, vanu tuttavaid ei ela. Otseseid negatiivselt mõjuvaid asjaolusid ei ole, mis võiksid soodustada uue kuriteo sooritamist. Positiivne on kindel ja turvaline elukoht, pere toetus ja töökoht. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada kinnipeetava suhtes
lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused, elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 6 kuud. Maario-August Suik ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et selleks on väljas kõik tingimused olemas. Kinnipeetava väitel ei ole ta narkootikume kunagi tarbinud. Vangistuses on ta õppinud oma käitumist analüüsima. Ta on oma vigu tunnistanud, tema väärtushinnangud on muutunud. Kinnipeetava väitel on ta oma kuritegude ohtlikkusest aru saanud ja võimeline edaspidi elama seaduskuulekalt. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Maario-August Suigi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 18.10.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. M.-A. Suigi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (väärteomenetluse korras karistatud alkoholi- ja liiklusseaduse alusel, sh joobes juhtimise eest), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod (sh narkokuriteo) pani M.-A. Suik toime ajal, mil ta oli Harju Maakohtu 16.06.2010 kohtuotsusega vangistusega tingimisi karistatud ning tema suhtes kulges katseaeg. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust 5 ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Käesoleval hetkel on M.-A. Suigi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ta kannab karistust mh psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust,
lg 4, § 65 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuigi tegemist on M.-A. Suigi esimese reaalse vangistusega, ei ole käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt kuriteo raskusest, kuna tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Nimelt on ära kantud karistuse aeg – veidi üle kahe aasta - ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega, tema käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tähelepanu väärib asjaolu, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ühiskonnaohtlikkus on suurenenud (kuid vägivaldsus on vähenenud), mis annab veel kord tunnistust sellest, et varasemad karistused pole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Vastupidi, ta pani toime rahvatervisevastase kuriteo. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt võib raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on raske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest poole karistuse ärakandmisel karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur leiab, et M.-A. Suigi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo ning üldohtlikud (lõhkematerjalide ja tulirelvaga seotud) kuriteod toimepannud isikut selleks esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtul on võimalik nimetatud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kaaluda ka edaspidi. Prokuratuur ei toeta Maario-August Suigi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et absoluutselt kõik alused on täidetud, et Maario-August Suik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja arvates on prokuröri seisukoht põhjendamatu. Prokurör on seisukohal, et riskifaktorid, mis välistavad kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on kuritegude korduvus ja alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamisest on isik täielikult vabanenud, ta on läbinud erinevaid programme, on psühholoogiga vestelnud. Mis puutub kuritegude korduvusse, siis need on eriliigilised, kuid narkokuriteo eest kannab ta esimest korda karistust. Mis puutub narkokuriteo suurde ühiskonnaohtlikkusse, siis need on Eestis väga levinud, ei ole erakordsed, talle mõistetud karistus on suhteliselt range. Täna me ei aruta enam seda, mis tingis sellise karistuse, vaid seda, kuidas isik on muutunud, mis järeldused ta on teinud. Sellele on kaasa aidanud erinevad programmid ja töö vanglas. Tal on olemas garanteeritud töökoht, on olemas 6 tuleviku visioonid pärast tsiviilhagide tasumist asutada oma firma, hakata tegelema ettevõtlusega. Mis puutub sellesse, et kuriteod pani Maario-August Suik toime katseajal, siis see ei saa olla mingiks argumendiks, et talle ei võiks kohaldada elektroonilist valvet ja ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, see eeldab, et inimene on kodus ja väljub vaid selleks, et tööülesandeid täita väljaspool kodu. Elektroonilise valve kohaldamisega kaasneb kriminaalhooldaja järelevalve ja kriminaalhooldajal on iga hetk võimalik teada saada, kus Maario-August Suik viibib. On ilmselge, et iga inimene läheb vanemaks, kogenenumaks oma väärtushinnangutelt ja seda on teinud kindlasti ka Maario-August Suik. Eelnevalt ei olnud ta vangistust kandnud ja ei osanud elus hinnata prioriteete ja ei saanud aru, mida võib seadusevastane tegevus kaasa tuua. Ta on olnud vangistuses 2 aastat ja see on piisavalt pikk aeg, et teha korrektuure oma elus. Maario-August Suik on inimene, kes on suuteline ühiskonnas seaduskuulekalt elama, tal on perekond, kes teda toetab. Pere toetust näitab ka see, et ta ema on täna siin kohtusaalis. Kinnipeetaval on kasvamas xxxx tütar, kes teda jõuludeks koju ootab. Isikul on väga tugev sotsiaalne võrgustik. Enam ei ole tal tahtmist otsida üles tuttavaid, kes võiks teda kahtlastesse äridesse kaasata. Kinnipeetaval on töökoht ja rahalisi probleeme tal ei ole. Ta on õppinud korralikult ja lõpetab kiituskirjaga õpingud.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Maario-August Suigi võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese raskusastme kuritegude eest (
lg 2 p 1, 415 lg 1), sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi vangistusest vabastamist. Maario-August Suik kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, mistõttu on selle positiivne mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus suhteliselt väheolulise rikkumise eest, mis ei ole seotud kuritegelike hoiakute väljendamisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“, läbinud programmi 12 sammu ehk „Igapäevane valik“, osaleb taastava õiguse programmis „Tee“. Toimunud on individuaalvestlused kriminaalhooldaja ja psühholoogiga. Kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel, ta omandab edukalt Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori eriala. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel turvaline elukoht oma ema juures ning garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Maario-August Suigile
Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Maario-August Suigi elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Maario-August Suigile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.