lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust alates 23.novembrist 2010.a.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Illimar Masingu eelvangistus 1 aasta ja 8 kuud ning alates kohtuotsuse kuulutamisest loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 22.mai 2012.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 02.veebruari 2012.a otsus Illimar Masingule mõistetud karistuse osas ja karistuseks mõisteti
Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 12.septembril 2012.a. Tartu Maakohtu 08.mai 2013.a määrusega jäeti Illimar Masing tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistuse kandmiselt vabastamata. Kohtumäärus jõustus 24.mail 2013.a. Illimar Masingu karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 02.juunil 2015.a. Illimar Masingut on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.oktoobri 2006.a otsusega
lg 1 alusel 2-aastase vangistusega, mis jäeti
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Illimar Masingul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest lähtuvalt moodustavad süüdimõistetu lähivõrgustiku X. Head ja toetavad suhted on X, kellega kinnipeetav suhtleb kirjavahetuse teel. Info negatiivset mõju avaldavate inimeste kohta puudub. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht. Illimar Masing avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ja hakata elama seadusekuulekalt. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning vabanemisfondis raha esialgseks toimetulekuks. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toetab Illimar Masingu ennetähtaegset vabastamist.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Illimar Masing ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Seega võib eeldada, et esmakordselt vangistuse kandmisel on vangistuse mõju süüdimõistetu suhtes mõnevõrra efektiivsem kui näiteks korduvat vangistust kandva isiku puhul. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud korrektselt, probleeme kaaskinnipeetavate ja ametnikega tekkinud ei ole ning samuti ei ole tal kehtivad distsiplinaarkaristusi. Ta on olnud motiveeritud temale vajalikuks peetavaid tegevusi läbima ning on alustanud sotsiaalabiprogrammiga „X“ ning väikeettevõtluse kursustega. Enda sõnul on ta igati motiveeritud oma käitumist muutma ja elama edaspidiselt seadusekuulekalt, milleks on teinud endale ka konkreetsed positiivsed tulevikueesmärgid. Kuigi mõlemal korral on süüdimõistetut karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, siis materjalidest nähtuvalt endal tal sõltuvuskäitumist täheldatud ei ole ning puuduvad ka andmed selle kohta, et ta oleks ise peale 2006.a narkootikume tarvitanud. Seega ei saa sõltuvuskäitumist süüdimõistetu puhul ohuteguriks lugeda. Samuti ei saa oluliseks ohuteguriks lugeda süüdimõistetu majanduslikku olukorda vabaduses, mis tingiks narkootikumide käitlemise, kuna süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatust ja materjalidest nähtuva põhjal ei olnud kuritegude toimepanemise põhjuseks eesmärk saada materiaalset kasu ning tal on vabanemisel olemas on kindel töökoht ja seega peaks tagatud olema ka majanduslik stabiilsus. Seega tuleb kohtu hinnangul peamise ohutegurina käsitleda süüdimõistetu enese suhtumist, mille osas on aga eeltoodu põhjal alust arvata, et vangistus on oma vajaliku eesmärgi ära täitnud. Kohtunik leiab, et nii kohtule esitatud materjalidest nähtavad kui ka süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatud asjaolud annavad aluse arvata, et ta on tõepoolest motiveeritud jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning karistus on oma eesmärgid täitnud. Samuti toetavad süüdimõistetu vabastamist vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste isikute poolne toetus. Ta on jätkanud vangistuses olles suhtlemist oma X. Samuti on valmis teda toetama nii elukoha pakkumise kui töökoha võimaldamisega tema kauaaegne sõber. Eeltoodu asjaoludel leiab kohus, et Illimar Masingu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg on talle piisavalt mõju avaldanud, ta on oma suhtumist muutnud ning on motiveeritud edaspidiselt seaduskuulekalt elama. Samuti omab ta vabaduses piisavaid tagatisi kindla elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste näol. Varasema kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise ja vangistusest kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise põhjal ei ole kohtul ka alust arvata, et süüdimõistetu ei oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine praegusel ajal annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna ennetähtaegse vabastamise puhul oleks süüdimõistetule siiski tagatud kriminaalhooldusega kaasnev toetus ja järelevalve. Samuti aitaks uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu on pannud toime narkootikumidega seotud kuriteod ja on varaemalt siiski ise tarvitanud narkootikume, vältimaks edaspidi kokkupuuteid keelatud ainetega peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks lisakohustus mitte tarvitada narkootikume. Alkoholi tarvitamise keeldu ei pea kohus vajalikuks kohalda kuna sellist sõltuvusprobleemi ega kuritegu toimepanemise motivaatorit kohus ei ole tuvastanud. Samuti peab kohtunik vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna on alust arvata, et tema varasemat õigusvastast käitumist on oluliselt mõjutanud ka kriminaalse tutvusringkonna mõju. Kuigi vabanemisel on süüdimõistetul kindel töökoht olemas, siis peab kohus siiski vajalikuks määrata talle ka lisakohustus tööle asumiseks või töötuna arvele võtmiseks, et tagada kindlalt tema tööle asumine ja seeläbi majanduslik stabiilsus ning pidev hõivatus mõtestatud tegevusega. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Illimar Masing (IK 38106285224) temale Harju Maakohtu 02.veebruari 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata Illimar Masingule katseaeg kestusega kuni 02.juunini 2015.a.
p 2 alusel hakata Illimar Masingu katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Illimar Masing katseajaks X kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Illimar Masingut katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas – X;
lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määrata Illimar Masingule katseajaks lisakohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.