1-12-2192/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-12-2192 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. novembri 2013 psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Tensini esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu 15.11.2013 määrus osaliselt, s.o osas, millega lõpetati Sergei Tensinile Viru Maakohtu 15.03.2012 määrusega kohaldatud psühhiaatriline sundravi tingimuslikult.
4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 15.11.2013 määrus muutmata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohtu määrusega 15.03.2012 määrusega kohaldati Sergei Tensinile psühhiaatrilist sundravi kuni tema ohtlikkuse äralangemiseni.
6. Viru Maakohtu 24.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-22140 rahuldati Kohtla Vallavalitsuse avaldus S. Tensinile eestkoste seadmiseks ja tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse paigutamiseks.
7. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik tegi 30.10.2013 Tartu Maakohtule esildise S. Tensinile kohaldatud sundravi lõpetamiseks.
8. Tartu Maakohtu 15.11.2013 määrusega lõpetati S. Tensinile kohaldatud psühhiaatriline sundravi tingimuslikult, s.o tingimusel kui jõustub Viru Maakohtu 24.10.2013 määrus S. Tensini paigutamises tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS-s Hoolekandeteenused. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 4.1 KarS § 83 lg 3 kohaselt on sundravi lõpetamisel määrav isiku ohtlikkus. Selles osas saab lähtuda eelkõige kohtule esitatud arstliku komisjoni arvamusest. Viimase kohaselt on S. Tensini ühiskonnaohtlikkus sedavõrd ära langenud, et ta on võimeline jätkama ravi ja tema rehabilitatsioon võib toimuda ööpäevaringsel erihooldusel kinnises asutuses. 4.2 Ka kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks on SHS § 19 lg 1 kohaselt isiku psüühikahäirest tulenev ohtlikkus endale või teistele isikutele. S. Tensini käitumise hinnangust nähtub, et ta kontrollitud rutiinses keskkonnas käitub ta valdavalt korrale alluvalt, kuid on madala agressiooni vallandumise lävega. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et isiku agressioon võib vallanduda suhteliselt kergelt, mis tähendab seda, et S. Tensinile on prognoositav ohtlikkus SHS § 19 lg 1 mõttes. See on olnud eelduslikult aluseks otsustamaks tema kinnisesse asutusse paigutamise Viru Maakohus 24.10.2013 määrusega. 4.3 Kujunenud olukorras, kus on vaidlustatud S. Tensini paigutamine ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine, ei pea kohus võimalikuks S. Tensini sundravi lõpetamist ilma lisameetmeteta tema ohtlikkuse välistamiseks. 4.4 Menetluslikuks takistuseks asja lahendamiseks on kriminaal- ja tsiviilmenetluslikud erisused, mis ei võimalda küsimuste lahendamist komplektselt ühises menetluses. Siinkohal peab kohus võimalikuks, et ei ole välistatud S. Tensini sundravist vabastamine, kui ta paigutatakse ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS-s Hoolekandeteenused. Ennetamaks 24.10.2013 Viru Maakohtu määruse vaidlustamise tulemust, peab kohus võimalikuks S. Tensini sundravi lõpetamise tingimuslikult, s. o tingimusel kui jõustub Viru Maakohtu 24.10.2013 määrus S. Tensini paigutamises tema tahte vastaselt kinnisesse hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ööpäevaringsele erihooldusteenusele AS-s Hoolekandeteenused. MÄÄRUSKAEBUS
9. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, millega seoti S. Tensini psühhiaatrilise sundravi lõpetamine Viru Maakohtu 24.10.2013 määruse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-13-
10. Teha uus otsus, millega lõpetada S. Tensini suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamine. 5.1 Kaitsja märgib, et KrMS §-st 403 ei tulene kohtu õigust seada psühhiaatrilise sundravi lõpetamine sõltuvusse tsiviilkohtumenetluses tehtavast otsustusest. Juhul, kui kohus leiab, et sundravi ei ole enam põhjendatud, tuleb isik ravilt vabastada. Käesoleval juhul nähtub SA Viljandi Psühhiaatriahaigla teatisest sisuliselt, et psühhiaatrilise sundravi vajadus on ära langenud ja isik võidaks paigutada erihooldekodusse. Arvestades, et erihooldusteenus on oluliselt leebema ravirežiimiga kui psühhiaatriline sundravi, ei oleks kooskõlas isiku põhiõigustega tema jätmine sundravile olukorras, kus erihooldusteenusele paigutamine ei ole tsiviilkohtumenetluses põhjendatud. 5.2 Viru Maakohtu 24.10.2013 määruse p-s 6.3 tuleb kohtumäärus tunnistada täitmisele kuuluvaks selle teatavakstegemisega avaldajale. Sellest tulenevalt esines Tartu Maakohtu 15.11.2013 määrust tehes alus kohesele erihooldusele paigutamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud sellel motiivil isiku psühhiaatrilise sundravi jätkamine.
11. Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele kirjalikus menetluses aeg esitada oma seisukohad 9.12.
12. Nimetatud kuupäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 15.11.2013 määrus tuleb osaliselt tühistada ja kaitsja määruskaebus rahuldada, põhjendades seda järgmiselt. -2- 7.1 KrMS § 403 lg 1 sätestab, et kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendit kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel. KarS § 86 lg 3 kohaselt kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Ravi lõpetamise määrab kohus. 7.2 Psühhiaatrilise sundravi lõpetamiseks on kaks alust: 1) isiku tervenemine; 2) tema ohtlikkuse äralangemine ja seega psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajaduse äralangemine. Käesoleval juhul nähtub SA Viljandi Haigla esildisest, et S. Tensini vaimset seisundit ja temale kohaldatud psühhiaatrilise sundravi jätkamise vajadust hinnanud komisjon ei pidanud ühiskonnaohtlikkuse äralangemise tõttu vajalikuks S. Tensini psühhiaatrilist sundravi jätkata. Komisjon leidis, et ravi ja rehabilitatsioon võiksid jätkuda ööpäevaringsel erihooldusel kinnises asutuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul tulnuks asjaolusid arvestades esildis kas rahuldada või jätta see rahuldamata – alus isiku tingimuslikuks psühhiaatriliselt sundravilt vabastamata jätmiseks seaduses puudub. Arvestades SA Viljandi Haigla esildises toodud seisukohta S. Tensini ohtlikkuse ja seega psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajaduse äralangemise kohta, esineb apellatsioonikohtu hinnangul alus S. Tensinile Viru Maakohtu 15.03.2012 määrusega kohaldatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamiseks. 7.3 Apellatsioonikohus märgib, et õige on kaitsja osundus Viru Maakohtu määruse p-le 6.3, milles kohus m.h märgib, et kohtumäärus tuleb tunnistada täitmisele kuuluvaks selle teatavakstegemisega avaldajale. Seega on kohtumäärus täitmisele pööratud teatavakstegemisega Kohtla Vallavalitsusele ja esineb eeldus S. Tensini kohesele erihooldusele paigutamiseks Viru Maakohtu 24.10.2013 määruse alusel.
14. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15.11.2013 määruse osaliselt, s.o osas, millega lõpetati S. Tensinile Viru Maakohtu 15.03.2012 määrusega kohaldatud psühhiaatriline sundravi tingimuslikult. Muus osas, s.o sundravi lõpetamise osas jätta maakohtu määrus muutmata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -3- Mati Kartau