1-12-2914/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2914 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Argo Laulu (Laul) ja vandeadvokaat Rein Napa määruskaebused RESOLUTSIOON 1.Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 28.11.2013 määrus muutmata ja Argo Laulu ning kaitsja määruskaebused rahuldamata. 2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8,00 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Rein Napale tema poolt Argo Laulule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Argo Laulult menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Argo Laulul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Argo Laul 1-12-2914 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 28.03.2012 otsusega tunnistati Argo Laul süüdi KarS § 200 lg 2 p 6, p 7, p 8 ja KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristuse raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistusaeg algas 16.11.2011 ja lõpeb 16.11.
6. Tartu Maakohtu 28.11.2013 määrusega jäeti A. Laul vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelvalvele kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
7. Maakohtus leidis, et A. Laulu vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei ole õigustatud. A. Laul kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning talle on karistuseks mõistetud vangistus 4 aastat. Arvestades karistusaja algust, on ta käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud poole. Seega esineb formaalne alus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel. 2.
8. Kohus leidis, et süüdimõistetu A. Laulu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning tõi välja järgmised asjaolud. A. Laul on uimastisõltlane ning paikneb Tartu Vangla esimeses üksuses, osakonnas, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kes tunnistavad uimastisõltuvust ja kellel on tekkinud motivatsioon tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning enda sõltuvushäiretega. Tartu Vangla ei ole toetanud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega arvestades kinnipeetava kriminogeensete riskide staatilisi ja dünaamilisi näitajaid, mis põhinevad uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemusel. A. Laulu puhul on uue vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 41-62% ning uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 48%. Samuti on A. Laul varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kus tal oli probleeme kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega; ärakandmata karistus pöörati täitmisele. 2.
9. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et süüdimõistetu A. Laulu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Tema varasema elukäigu ja käitumise alusel karistuse kandmise ajal võib teha järelduse, et karistused ei ole temale mõju avaldanud. Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et kinnipeetavat on juba kuus korda karistatud, sealhulgas enne käesolevat vangistust on ta kolmel korral vangistust kandnud. Uue kuriteo on ta toime pannud suhteliselt lühikese aja jooksul pärast eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist. Toetav perekond oli tal olemas ka enne kuriteo toimepanemist, ometi ei suutnud see uut kuritegu ära hoida. Äärmiselt kaheldav on, et kinnipeetav hakkab täitma korrektselt kontrollnõudeid või kohtu poolt pandud kohustusi. Vangistuses on A. Laulul pooleli hariduse omandamine, mis aitaks kaasa hilisemal vabanemisel töö leidmisel. 2.
10. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 417 lg 2 alusel jättis Tartu Maakohus riigi õigusabi kulud määratud kaitsjale summas 72 eurot, A. Laulu kanda.
11. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid 02.12.2013 ja 04.12.2013 määruskaebused süüdimõistetu A. Laulu kaitsja vandeadvokaat R. Napa ja süüdimõistetu A. Laul, kes paluvad tühistada Tartu Maakohtu 28.11.2013 määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebused ja vabastada A. Laul vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
12. Kinnipeetava L. Laulu kaitsja vandeadvokaat R. Napa põhistab oma taotlust järgnevalt. 2 4.
13. Kaitsja leiab, et mõistetud 4-aastasest karistusest on süüdimõistetu ära kandnud enam kui kaks aastat, seega on KarS §-s 76 lg 2 p 1 sätestatud eeldused tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Kinnipeetav on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammid „Convictus 12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Usk ja teadus“, täiendanud oma haridust koolis õppimisega ja samuti käitunud õiguskuulekalt. Distsiplinaarkaristusi kogu Tartu Vanglas viibimise aja jooksul A. Laulul ei ole. A. Laul on motiveeritud edaspidiselt käituma selliselt, et mitte panna toime uusi õigusrikkumisi, kohtuistungil leidis ta, et tema kui korduvalt karistatud isiku ühiskonda resotsialiseerumine peakski toimuma etapiviisiliselt selliselt, et esmalt kohaldada elektroonilist valvet. 4.
14. Kaitsja peab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks seepärast, et tema käitumises ja mõtteviisis on toimunud olulised positiivsed muutused. A. Laulul on vabanemisel toetavad lähedased – elukaaslane ja õde, samuti on võimalus asuda tööle. Kaitsja leiab, et süüdimõistetule saab tema tingimisi enne tähtaega järelejäänud karistuse kandmisest vabastamisel allutamisega elektroonilisele valvele panna lisakohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume.
15. Kinnipeetav A. Laul toob oma määruskaebuses välja järgnevat. 5.
16. A. Laul leiab, et kohus on otsuse tegemisel negatiivsena ülehinnanud kinnipeetava varasemat kriminaalset minevikku ja sellega on kohus arvestamata jätnud kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad andmed. 5.
17. Kinnipeetav leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt kinnipeetav ei ole õigustanud usaldust ning ei ole usutav, et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning varasemad karistused ei ole eesmärgi täitnud, loovad olukorra, kus oleks üldse välistatud isikute, kes on korduvalt karistatud ning ka vangistust kandnud, ennetähtaegne vabastamine. Kinnipeetav leiab, et on kahetsusväärne, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuses on Eesti kohtupraktika märkimisväärselt erinev. A. Laul nõustub, et igat juhtumit tuleb vaadelda eraldi, kuid korduv varasem karistatus ei ole saanud isikule takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel. 5.
18. Kinnipeetav A. Laul viitab oma määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2009 kohtumäärusele asjas nr 1-06-13049, milles on asutud seisukohale, et korduvaid karistusi ei saa käsitleda absoluutse asjaoluna, mis välistab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Samuti on kohus selles lahendis väitnud, et kui vangistuse kandmise ajal pole pandud toime ühtegi õigusrikkumist ja on osaletud mitmetes abiprogrammides, mille eesmärgiks on aidata vabaduses sulanduda igapäeva ellu, siis tegemist on olulise asjaoluga. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt on need kaks asjaolu, mis viitavad otseselt sellele, et süüdimõistetu on üles näidanud tõsist tahet seadusekuulekaks eluks vabaduses. A. Laul viitab ka N.K. arvamusele D.B. i kohtuasjas, kus N.K. väidab, et kinnipeetav, kes on läbinud mitmeid rehabilitatsiooni soodustavaid programme ja koolitusi ning on liitunud anonüümsete narkomaanidega, on motiveeritud elama narkootikumide vaba elu ka peale vanglast vabanemist. 5.
19. A. Laul leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ongi eelkõige oluline temasugustele isikutele, kes on vangla subkultuurist läbi imbunud ja kellel on raskusi kohanemisega vabaduses. Mujal Euroopas on seda ammu mõistetud ja vabastamine toimub automaatselt, selline lähenemine on ennast õigustanud. Kinnipeetav tunnistab, et tema eelnevad kuriteod ja rikkumised on olnud seotud sõltuvusprobleemiga, kuid viimase vangistuse jooksul on ta selle probleemiga sügavuti tegelenud, ta on oma süüst aru saanud, 3 tunnistab oma sõltuvusprobleeme ja muutuste vajalikkust. Kinnipeetav leiab, et edaspidi oleks vajalik kriminaalhoolduse abiga kinnistada õiguskuulekale käitumisele omaseid reegleid. 5.
20. A. Laul on seisukohal, et tema sõnade paikapidavust tõestavad asjaolud, et vangistuses viibitud aja jooksul ei ole esinenud ühtegi õigusrikkumist, ta on osalenud kõigis vangla poolt võimaldatavates programmides ja on arendanud pingete maandamise oskusi. A. Laul on ka omaalgatuslikult otsinud programme, milles ta saaks osaleda. 5.
21. Kinnipeetav leiab, et elektroonilise valve kasuks räägib ka asjaolu, et
22. aastal vabastati ta elektroonilise valvega ning selle aja jooksul suutis ta vältida tagasilangust. Langus tekkis peale elektroonilise järelevalve lõppu ja tänu sõltuvusele. A. Laul on seisukohal, et nüüd tänu omandatud teadmistele, anonüümsete narkomaanide toetusele ja oma mõttelaadi muutmisele, suudab ta täielikult vältida tagasilangust. Kriminaalhooldusel olek aitaks tal sulanduda ühiskonda ja ühtlasi oleks tagatud tema üle tõhus järelevalve. 5.
23. Tartu Maakohtu Võru kohtumajas A. Laulu süüdimõistmises osalenud ringkonnaprokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna see oli kokkuleppemenetluse sõlmimise üks tingimustest. Käesoleval ajal on prokurör kokkuleppe kehtivust tunnistanud telefonivestluses nii kinnipeetavale kui ka kaitsja R. Napale. Samuti leiab A. Laul, et Tartu Maakohus ei ole ennetähtaegse vabastamise otsuse tegemisel arvestanud kuriteo kergendavaid asjaolusid, milles on enda isiku mittevarjamine ning ähvarduste ja vägivalla puudumine. 5.
24. A. Laul palub jätta menetluskulud riigi kanda, sest tal puuduvad endal selleks vastavad võimalused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Laulu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat.
26. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isiku varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
27. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Laulu ja kaitsja R. Napa määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Laulu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Laul enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
28. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Laul on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides (eluviisitreening, MTÜ Convictus 12 sammu grupitöö), omandab keskharidust, omab lähedaste näol toetavat sotsiaalvõrgustikku, vabanemisel on olemas kindel elukoht ja töökoht, puuduvad distsiplinaarkaristused. 9.
29. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Laulu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Laul on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Samuti seab kahtluse alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise 4 asjaolu, et kinnipeetav on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud nõudeid ning karistus on pööratud täitmisele. Sellest nähtub, et A. Laulu suhtes varasemalt rakendatud karistused ei ole oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. A. Laul on küll väitnud, et ta on oma mõttelaadi muutnud, on saanud aru narkootiliste ainete mõjust oma varasemale tegevusele, kuid ringkonnakohus nõustub Tartu Vangla iseloomustuses tooduga – väljendatud valmisolek teha sõltuvusest ja kuritegevusest loobumiseks jõupingutusi võib põhineda pelgalt varasemalt vangistuses taasühiskonnastavatest tegevusest saadud teadmistest, seega puudub veendumus, et kinnipeetaval esineb selleks ka sisemine motivatsioon. 9.
30. Kohus leiab, et ei esine piisavalt selliseid asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal A. Laul suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Kuigi isikul on vabanemisel võimalus asuda tööle OÜ-sse XXX , esineb siiski majanduslik risk. A. Laulul puudub majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetav elatus enne vangistust kuritegelikul teel saadud vahenditest, reaalsed tööoskused ja kogemused praktiliselt puuduvad. Kinnipeetav on küll eelmise vangistuse jooksul omandanud keevitaja eriala, kuid ei ole sellel alal töötanud. Samuti on Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval 17.10.2013 seisuga tasumata nõudeid summas 32 335 eurot ja vabanemisfondis 35 eurot. A. Laulu kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Seega puudub kohtul veendumus, et A. Laul suudaks vabaduses majanduslikult toime tulla ja tasuda nõudeid.
31. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi A. Laul on viidanud oma määruskaebuses nii varasematele Tartu Ringkonnakohtu määrustele kui ka arvamustele, siis igat asja lahendatakse individuaalselt, lähtudes asja lahendamise aluseks olevatest materjalidest. Kinnipeetava viide asjaolule, et korduv karistatus ei saa olla ainus takistus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, on õige. Kohus rõhutab, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks ei olegi ühe asjaolu arvestamine, vaid kohus hindab kõiki KarS § 76 lg 3 asjaolusid kogumis.
32. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul ei arvestata KarS § 57 tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid. Käesoleval juhul on tegemist karistusest vabastamise, mitte karistuse mõistmisega. Tulenevalt sellest on asjakohatu ka A. Laulu viide asjaolule, et ka kokkuleppeotsuse koostanud prokurör on olnud seisukohal, et kokkuleppe sõlmimise tingimuseks on olnud tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Käesolevas määruses ei võeta seisukohta tehtud otsuse kohta, vaid tegemist on otsuse täitmist puudutava küsimuse lahendamisega. Prokurör ei saa kokkuleppe sõlmimisel teha etteulatuvaid prognoose süüdistatava vangistusest vabastamise osas, mis on siiski kohtu pädevuses.
33. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest.
34. A. Laulu kaitsja vandeadvokaat R. Napa esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 1,00 h, mille eest taotleb ta kaitsjatasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja rahuldab taotluse. 5 KrMS § 185 lg 2 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud A. Laulu kanda.
35. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et A. Laul tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6 Mati Kartau