Karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust, mida
lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 21.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
alusel asendati vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks 2 aastat. Viru Maakohtu 27.02.2013 määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna Denis Külmäsu ei järginud kriminaalhoolduse nõudeid – ei täitnud ilma mõjuva põhjuseta kogu planeeritud ÜKT tunde vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavale. Denis Külmäsul kuulub ärakandmisele 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Varasemalt on ta toime pannud vargusi, avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega. Võrreldes eelmise kuriteoga, on kuritegude dünaamika muutunud kergemaks. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Denis Külmäsud väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, sealhulgas on teda 3-l korral karistatud AS § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 7 kuu ja kanda jääb veel üle 4 kuu vangistust. Kuna reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkus on alla ühe aasta, siis individuaalset täitmiskava ei ole koostatud. Alates 15.05.2013 töötab kinnipeetav majandustöödel koristajana. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Denis Külmäsu saab vabanedes elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on valla sotsiaalkorteriga. See on 3-toaline ühiskorter, kus kinnipeetava pere käsutuses on 1 tuba. Köök, tualett- ja pesuruum on ühiskasutuses teiste korteris elavate inimestega, kellele vald on samuti sinna elamispinna andnud. Denis Külmäsu omandas põhihariduse Rakvere Vene Gümnaasiumis ning asus edasi õppima Rakvere Ametikooli, kuid jõudis seal õppida vaid ühe aasta autoremondilukksepa erialal, siis läks sõjaväkke, sealt naastes aga asus kohe tööle. Isik ei ole leidnud aega, et uuesti jätkata õpingutega. Varem on kinnipeetav töötanud tislerina ja raietöölisena. Abikaasa S K on lastega kodus. Kindlat tööle saamise võimalust kinnipeetaval vabaduses teada ei ole. Majanduslik olukord on raske. Kinnipeetav töötas ajavahemikul aprill 2012 kuni juuni 2012 xxxx. Kuna pere majanduslik olukord oli raske ning et saada rohkem raha, tegi kinnipeetav mitteametlikult tööd ehitusel ajavahemikul juuni 2012 kuni vanglasse saabumiseni. Denis Külmäsu peamised lähedased vabaduses on tema pere – abikaasa ja 3 last. Kinnipeetaval on ka 3 õde, kuid abikaasa S K sõnul halvenesid kinnipeetaval suhted nendega vangi minnes. Denis Külmäsu tädi ja täditütar elavad xxxx, omavahel suheldakse ja suhted on head. Abikaasa sõnul varasemalt olid kinnipeetaval vabaduses probleemid liigse alkoholi 3 tarvitamisega, kuid vägivaldne kinnipeetav kodus ei olnud. Abikaasa sõnul on neil head omavahelised suhted ja ta ootab kinnipeetavat koju pere juurde. Negatiivset mõju avaldas kinnipeetavale vabaduses tema mitteseaduskuulekas suhtlusringkond. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta kunagi väga ohtralt alkoholi, olles heal juhul kuus vaid 2-3 päeva kaine. Seoses perekonna loomisega ei tarvita ta alkoholi enam väidetavalt alates 2012. aastast. Mõned eelmised karistused on seotud alkoholi tarvitamisega. Vangistuse ajal on isikul diagnoositud alkosõltuvus F10.21. Denis Külmäsu sõnul on ta aastaid tagasi korra proovinud kanepit ja paar korda amfetamiini. Kinnipeetav on käitunud agressiivselt. Ta ei suuda mõista teiste isikute seisukohti. Eelmisel katseajal pani isik toime isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Viru Vangla toetab Denis Külmäsu tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema resotsialiseerimist ja edaspidist õiguskuulekat käitumist. Juhul, kui kohus otsustab Denis Külmäsu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada tema suhtes
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Denis Külmäsu käitumist vabaduses mõjutab see, kas ta suudab järgida kainet eluviisi. Samuti tuleks kinnipeetaval valida suhtlusringkonda ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Tähtis on leida ja säilitada töö. Samuti on oluline see, kas isik suudab ohjata impulsiivsust ja käituda tagajärgedega arvestavalt. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Denis Külmäsu vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle
Denis Külmäsu avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta arvab, et selles osas mingeid probleeme ei teki. ÜKT tundide mittetegemist põhjendas Denis Külmäsu sellega, et naine oli sel ajal mitu korda haiglas ning ta pidi siis lapsi hoidma ja ei saanud ÜKT tunde teha. Kinnipeetava sõnul suudab ta vabaduses alkoholist hoiduda. Ta on osalenud ka vastavas sotsiaalabiprogrammis. Vabanedes on ta eesmärgiks ka pere materiaalse olukorra parandamine. Kinnipeetava väitel kavatseb ta tööle minna ja üürida suurema korteri. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Denis Külmäsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 20.09.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. D. Külmäsu varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ja kriminaalhooldusele allutamised ei ole takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (mh Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.12.2011 ja 16.08.2012 kohtuotsustega ning 09.10.2012 kohtumäärusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Ta on varasemalt olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see pole tema suhtes olnud tulemuslik, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal ja samuti on eiranud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.10.2012 kohtumäärusega, arvestades asjaolu, et kriminaalhooldus oli alles 4 algusfaasis, samuti rikkumise esmakordsust ja D. Külmäsu poolt kohtuistungil antud lubadusi, jättis kohus vangistuse täitmisele pööramata ja andis D. Külmäsule võimaluse üldkasuliku töö tegemise jätkamiseks. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 27.02.2013 kohtumäärusest, millega pöörati vangistus täitmisele, tuleneb, et üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidmine D. Külmäsu poolt on tõendamist leidnud. Selline süüdimõistetu varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%. Varasemad karistused ja kriminaalhooldusele allutamised ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Denis Külmäsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et antud juhul esineb rida asjaolusid, mida võib käsitleda erandlikena antud kinnipeetava puhul. Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks ja see suundumus on positiivne. Kinnipeetav töötab vanglas. Kaitsja leiab, et erandlikuks asjaoluks on antud juhul ka kolme lapse olemasolu, kes vajavad kahtlemata materiaalset tuge. Kinnipeetava abikaasa ei ole tööga kindlustatud ja ei suuda üksi lapsi ülal pidada. Mis puudutab tema käitumist tulevikus, siis perekonna olemasolu ise stimuleerib õiguskuulekat käitumist. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi ja õiguskuulekat käitumist kinnitab ka asjaolu, et šokivangistuse 6 kuud kandnud isikute puhul on tulevaste kuritegude toimepanemise tõenäosus väiksem. Arvestades tema vanust ja seda, et ta on varem töötanud, siis leiab ta töökoha ka peale vabanemist. Kaitsja palub Denis Külmäsu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Denis Külmäsu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Denis Külmäsud on 7-l korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Varasemad korduvad karistused, sh karistuse kandmisest vabastamised allutamisega käitumiskontrollile, ei ole kinnipeetavale seni vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 16.08.2012 kohtuotsusega anti Denis Külmäsule järjekordne võimalus oma liitkaristust (
järgi kvalifitseeritud kuritegu, mille eest Denis Külmäsu praegu karistust kannab, on toime pandud eelmise kohtuotsusega, s.o Viru Maakohtu 21.12.2011 otsusega määratud katseajal, mistõttu kohaldati
lg 2 sätet) vabaduses kanda ja teha ettenähtud aja jooksul üldkasulikku tööd, kuid Denis Külmäsu ei õigustanud kohtu usaldust, hoidudes üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, mistõttu Viru Maakohtu 27.02.2013 määrusega pöörati talle mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Denis Külmäsu vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Denis Külmäsul puudub vabaduses garanteeritud töökoht ja tema pere materiaalne olukord on raske. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, samuti alkoholi tarvitanuna 5 ja edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne selle kuriteo toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Denis Külmäsu suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 144 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.