§-dest 90 lg.1 ja 92 lg.1,2 ja 3 on tal alus selline tehing tühistada. Tühistamise põhjusena viidatakse asjaolule, et pankrotihaldur võttis tehingu täitmisele teadmises, et hageja ja Angela Cremona SpA on saavutanud kokkuleppe mittekorras seadmete asendamiseks mõistliku aja jooksul, kuid tegelikkuses ilmnes, et kokkulepet ei ole saavutatud. Hageja leiab, et kapitalirendilepingu täitmisele võtmise tühistamiseks ja oma kohustuste täitmisest loobumiseks puudus kostjal materiaalõiguslik alus ning halduri poolt 5.06.2008 tehtud tehing on kehtiv.
Eksimusega ei ole tegemist, kui tehingu teinud isikul oli tehingu tegemise ajal teatavaid ootusi tulevikus tekkivate asjaolude suhtes, mis ei realiseeru. Seega on tühistamise alusena eksimuse tõttu käsitletavad üksnes kostja 17.12.2008 avalduses esile toodud konkreetsed asjaolud, mille suhtes kostja oli tehingu tegemisel väidetavalt eksimuses. Kostja poolt kohtumenetluse käigus esitatud täiendavad põhjendused, millised laiendavad ja muudavad avalduses esile toodud väidete sisu, ei ole tehingu tühistamise aluseks. 17.12.2008 avalduses väljendas haldur, et võttis kapitalirendilepingu täitmisele teadmises, et hageja ja Angelo Cremona SpA on saavutanud kokkuleppe, et oluliste puudustega pikijätkamispink ja kaks pressi plaati kas asendatakse või hüvitatakse müüja poolt. Hüvitamise korral soetab hageja uued seadmed, need antakse kostja kasutusse ja tagatakse seadmete kasutusvõimaluse taastamine mõistliku aja jooksul. Avalduse esitamise ajaks oli selgunud, et viidatud kokkulepet hageja ja 3 Cremona vahel ei ole sõlmitud ning seadmete asendamist ei toimu. Seega on tehingu tühistamise alused
lg.3 tähenduses täidetud juhul, kui menetluses oleks leidnud tõendamist, et hageja avaldas kostjale enne 5.06.2008, et on saavutanud Cremonaga kokkuleppe puudustega seadmete asendamiseks või hüvitamiseks. Olukorras, kus hageja avaldas kostjale, et ta on alustanud Cremonaga läbirääkimisi võimaliku kokkuleppe saavutamiseks, ei ole tühistamise alused täidetud. Hageja ei ole kostjale enne 5.06.2008 ega ka peale seda kordagi avaldanud, et ta on saavutanud Cremonaga kokkuleppe ja kostja ei ole seda ka tõendanud. Menetluse käigus on kostja muutnud 17.12.2008 avalduses väljendatud positsiooni ja esitanud väite, mille kohaselt järeldas ta hageja poolt 5.06.2008 ja enne seda tehtud avaldustest, et seadmete kasutusvõimaluste taastamises on hageja ja müüja põhimõtteliselt kokku leppinud ja sellekohaste dokumentide vormistamine on üksnes formaalsus. Seega on kostja omaks võtnud, et tal puudus 5.06.2008 teadmine juba saavutatud kokkuleppe olemasolust. Asjaolu, et eelkirjeldatud kokkulepe hageja ja Cremona vahel 5.06.2008 puudus ning pankrotihaldur pidi olema sellest teadlik, kinnitavad tunnistajate M S, R J ja P S ütlused. Hageja esindaja on oma 10.06.2008 kirjas kostjale kinnitanud, et lepingut ei ole alla kirjutatud /t.l.45/. Asjaolu, et peale nimatatud kirja saamist ei teinud haldur midagi selleks, et lepingu täitmisele võtmist tühistada, viitab sellele, et 5.06.2008 oli kostja igati teadlik kokkuleppe puudumisest. Ka hageja 26.06 2008 e-kiri kostjale /t.l.38/ ja kostja 27.08 2008 e-kiri hagejale /t.l.39/ kinnitavad üheselt, et kostja oli kokkuleppe puudumisest ja selle mittesaavutamisest 26.juuniks 2008 teadlik. Seega ei ole hageja loonud kostjale ebaõiget ettekujutust ei enne 5.06.2008 ega ka peale seda, et kokkulepe Cremonaga on saavutatud. 31.01.2013 on kostja esitanud uue väite, mille kohaselt võeti kapitalirendileping täitmisele tingimuslikult, st lepingu täitmisele võtmine oli seotud tingimusega, et hageja võimaldab kostjale maksepuhkust. Tingimuslik tehing kehtib alates selle tegemisest, kuid tehingu õiguslikud tagajärjed saabuvad alles siis, kui kokkulepitud tingimus on saabunud. Kostja väide, mille kohaselt 5.06.2008 tehing kehtib, kuid õiguste ja kohustuste tekkimise eelduseks olev tingimus ei ole saabunud, on vastuolus kostja seisukohaga, et tehing on
Kui tehing oleks tehtud tingimuslikult, puudunuks kostjal vajadus seda täiendavalt tühistada. Hageja leiab, et pankrotihaldur kandis täielikult võimaliku eksimise riisikot
lg.5 tähenduses, kuna ei teinud midagi selleks, et tema jaoks väidetavalt olulisi asjaolusid välja selgitada. Tegelikkuses ei konsulteerinud haldur kordagi hagejaga lepingu täitmisele võtmisega seotud küsimustes ja tegi otsuse ilmselt piisava informatsioonita. Hageja ei ole kostja eest olulist informatsiooni varjanud ja läbivalt rõhutanud, et ta on alustanud läbirääkimisi Cremonaga. 4 Läbirääkimine ja kokkulepe on erineva tähendusega. Hageja leiab ka seda, et 17.12.2008 tühistamisavaldus on esitatud peale
lg.1 p.2 sätestatud tähtaega, so rohkem kui kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teada saamisest. Hageja leiab, et juhul kui kostja ei olnud 5.06.2008 kokkuleppe puudumisest teadlik, sai ta sellest teadlikuks hiljemalt 10.06.2008. Kostja on11.06.2008 vastuses hageja esindaja kirjale kinnitanud, et talle teadaolevalt ei ole kokkulepet sõlmitud, kuid ta avaldab lootust, et kokkulepe tuleb /t.l.46/. Kuna kapitalirendilepingu täitmisele võtmise tühistamiseks puudus materiaalõiguslik alus, on tehing kehtiv ning sellest tulenevad kostja kohustused käsitletava massikohustustena, mille täitmist võib hageja PankrS § 149 lg.1 järgi üldkorras nõuda. Hageja nõuab kostjalt perioodil 5.06.2008 kuni 17.12.2008 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist osaliselt kokku summas 91 444.79 eurot, millest põhivõlg moodustab 63 911.65 eurot, intress 21 269.80 eurot ja viivis 6263.34 eurot. Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et Kapitalirendilepingu nr.L051055044 täitmisele võtmine kostja pankrotihalduri poolt ei ole kehtiv, kuna (
lg.3 p.3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Tehingu kehtivaks tühistamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise materiaalsed kui formaalsed eeldused. Kostja tühistas lepingu täitmisele võtmise eksimuse motiivil
§-de 90 lg.1 ja 92 lg.1 ja 2 ning lg.3 p.1 ja 3 alusel ning on tühistamise aluseks olevaid asjaolusid kirjeldanud ja tõendanud. Kostja on 17.12.2008 teinud
lg.1 nõuetele vastava tühistamisavalduse /t.l.27-29/ ning hageja on selle kätte saanud /t.l.31/. Erinevalt hageja poolt väidetust ei lähtunud kostja kapitalirendilepingu täitmisele võtmisel asjaolust, et hageja ja Cremona vahel on sõlmitud kirjalik kokkulepe puudustega seadmete parandamiseks või asendamiseks. Hageja lähtus eeldusest, et hageja ja Cremona vahel on põhimõtteline kokkulepe, et puidutootmisseadmete kasutamise võimalus taastatakse mõistliku aja jooksul ning vastava kokkuleppe kirjalik vormistamine on üksnes formaalsus ja toimub lähiajal. Seega sai kostja oma eksimusest teada hetkel, kui ilmnes, et seadmete kasutamisvõimaluse taastamist ei toimu. Kostja sai nimetatud asjaolust teada pärast 30.06.2008 ning on tühistamisavalduse esitanud
Seega on kostja kapitalirendilepingu täitmisele võtmise oma 17.12.2008 avaldusega kehtivalt tühistanud, tehing on
lg.1 tulenevalt kehtetu algusest peale ning ei tekitanud õiguslikke tagajärgi, sh ei muutnud kapitalirendilepingust tulenevaid kostja kohustusi massikohustusteks PankrS § 148 lg.1 p.2 tähenduses. 6 Kostja on seisukohal, et võttis kapitalirendilepingu täitmisele edasilükkava tingimusega, milleks oli maksepuhkuse andmine hageja poolt. Lepingu täitmisele võtmise tingimuslikkus on tõendatud järgmiste tõenditega: kostja pankrotitoimkonna koosoleku protokoll /t.l.34-37/, kostja 5.062008 taotlus /t.l.26/ ja tunnistaja R J ütlused /kd.II, t.l.31/. Eelnimetatud tõenditest nähtub üheselt, et kapitalirendilepingu täitmisele võtmise ajal puudusid kostjal rahalised vahendid lepingujärgsete maksete tegemiseks ning lepingu täitmisele võtmise tingimusena pidi hageja kostjale maksepuhkust andma. Kostja pankrotihaldurite eesmärgiks kapitalirendlepingu täitmisele võtmisel ei olnud ega saanudki olla selliste rahaliste kohustuste tekitamine, mida ei olnud pankrotivara arvelt võimalik täita. Nii haldurid kui pankrotitoimkond eeldasid, et nelja kuu (so maksepuhkuse) jooksul on võimalik kostja vineeritootmisettevõte tervikvarana võõrandada ning saadud rahaliste vahendite arvel täita muuhulgas ka kapitalirendilepingust tulenevad kohustused. Pärast Kapitalirendilepingu tingimuslikku täitmisele võtmist soovis hageja jätta kostjale muljet, et maksepuhkus on antud, mida kinnitavad hageja esindaja M S 6.06.2008 ja 8.07.2008 e-kirjad /t.l.94, 95/ kostja pankrotihaldurile ja peale 8.07.2008 arvete mitteesitamine. Kohtumenetluse käigus selgus üllatuslikult, et kostjale maksepuhkuse andmist ei ole 9.06.2008 komitee koosolekul arutatud ja hageja ei ole kostjale maksepuhkust antud. Seega on kapitalirendilepingu täitmisele võtmise tingimus täitmata ja pooltel ei ole tekkinud kapitalirendlepingu täitmisele võtmisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, sh hagejal õigust PankrS § 149 lg.1 tuginedes kõnesolevat hagi esitada. Kuna kostja võimalikud Kapitalirendilepingust tulenevad kohustused ei ole kostja pankrotimenetluses käsitletavad massikohustustena, tulnuks esitatud hagi jätta TsMS § 371 lg.1 p.3 alusel menetlusse võtmata, kuid kuna hagi on menetlusse võetud, siis tuleb see jätta TsMS § 423 lg.1 p.1 alusel läbi vaatamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kohtumenetluse ajal kapitalirendilepingu üles öelnud ning kostja on kapitalirendilepingu esemeks olnud seadmed hagejale tagastanud, mida tõendab vara üleandmise-vastuvõtmise akt 3.09.2009 /t.l.164-167/. Liisingulepingu üleütlemise tagajärgi reguleerib VÕS § 367. Seega ei saa hageja peale kapitalirendilepingu ülesütlemist enam kostjalt nõuda tasumata liisingumaksete tasumist, vaid üksnes hageja poolt seoses liisinguesemega kantud kulude tasumist, millest on maha arvatud tasutud liisingumaksed ja liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja ei ole tõendanud, et puidutöötlemisseadmete väärtus nende tagastamise hetkel ei olnud piisav VÕS § 367 lg.1 ja 2 tulenevate hageja nõuete katmiseks ning hagejal on, vaatamata vara tagastamisele, täiendav nõue kostja vastu. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Juhul, kui kohus ei pea hagi läbivaatamata jätmist võimalikuks, siis jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused 7
lg.1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
lg.1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ja sama seaduse lg.2 kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
lg.3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada kolmel alusel. Kostja on oma 17.12.2008 avalduses, millega ta tühistab 5.06.2008 tehingu kapitalirendilepingu nr.L05105044 täitmisele võtmise kohta, toetunud kahele alusele, so
lg.3 p.1 ja 3 /t.l.29/.
lg.3 p.1 kohaselt võib tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaolude teatamata jätmine, kui asjaolude teatavaks tegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav ning sama seaduse p.3 kohaselt võib tehingu tühistada, kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Tühistamisavalduse /t.l.27-29/ ja kohtus antud selgituste kohaselt lähtusid pankrotihaldurid Kapitalirendulepingu täitmisele võtmisel SEB panga poolt 5.06.2008 toimunud kostja pankrotitoimkonna koosolekul ja enne seda avaldatud asjaoludest, mille kohaselt olid Angelo Cremona SpA ja hageja saavutanud kokkuleppe, et oluliste puudustega seadmed kas asendatakse või hüvitatakse Angelo Cremona SpA poolt ning hüvitamise korral soetab hageja uued seadmed ja annab kostja kasutusse. Seega igal juhul tagatakse puudustega seadmete asendamine ja nende kasutamisvõimaluse taastamine mõistliku aja jooksul. Hageja on seisukohal, et kostjal kapitalirendilepingu nr.L05105044 täitmisele võtmise tühistamiseks alus puudub, kuna hageja ei ole kostjale kunagi avaldanud, et ta on saavutanud Angelo Cremona SpA kokkuleppe, vaid üksnes seda, et on alustatud läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks. Kohus hageja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Kostja pankrotitoimkonna koosoleku protokollist /t.l.35/ nähtuvalt on hageja esindaja Marko Siil teatanud koosolekul järgmist: “ Seadmete tootja Angelo Cremona SpA on näidanud üles valmidust vahetada välja mittetöökorras olev pikijätkamispink ja kaks pressi plaati. Konkreetne pakkumine koos tarnetähtaegade ja muude tingimustega peaks tulema lähipäevil“. Tunnistaja M S ütlustest nähtuvalt /kd.II, t.l.4-7/ pidas hageja perioodil 20.05.-30.06. 2008 Cremonaga intensiivselt ja lootusrikkalt läbirääkimisi, kuna seadmete töökorda saamine oli hagejale oluline. „Liisingu huvi oli, et seadmed töötaks, vastasel korral oleks olnud seadmete väärtus oluliselt väiksem. Seadmete korrasolekust…sõltus ka tervikvara hind. Pankrotitoimkona otsus, et võtta täitmisele leping, mille objekti ei saa kasutada – oli vaid kolm suuremat asja, mis ei 8 töötanud, mingil määral tehas siiski töötas. /kd.II, t.l.6/. Seega olid hageja poolt kostjale teatavaks tehtud asjaolud oluliselt erinevad hageja esindaja poolt väidetust ning andsid kosjale aluse eeldada, et kokkulepe seadmete müüjaga on saavutatud ja vormistamisel. Kapitalirendilepingu täitmisele võtmisele järgnenud hageja käitumine, so intensiivne tegevus kokkuleppe allkirjastamiseks, mida kinnitab hageja esindaja 10.06.2008 e-kiri /t.l.45/, tunnistaja Pjotr Sedini ütlused 12.05.2008 kohtumise osas /kd.II, t.l.129/, tunnistaja R J ütlused /kd.II, t.l. 2831/, tunnistaja M S ütlused /kd.II, t.l.4-7/ ja hageja poolt allkirjastatud ning Angelo Cremona SpA saadetud kokkuleppe /kd.II, t.l.34 jj/ viitab võimalusele, et hageja võis tehingu tegemisel (so kapitalirendilepingu nr.L05105044 täitmisele võtmisel) lähtuda samadest ekslikest asjaoludest, mida ta kostjale edastas. Ebaõige ja kohtu hinnangul ka pahatahtlik on hageja poolt kohtuvaidluse teesides /lg.11/ esitatud väide, et „tegelikkuses ei konsulteerinud haldur kordagi hagejaga lepingute täitmisele võtmisega seotud küsimustes ja tegi otsuse ilma piisava informatsioonita“ ega „teinud midagi selleks, et tema jaoks väidetavalt olulisi asjaolusid välja selgitada“, mistõttu kandvat kostja täielikult võimaliku eksimuse riisikot
Pigem on kogutud tõenditega kooskõlas kostja seisukoht, et hageja püüdis kostjale antud informatsiooni abil viimast mõjutada kapitalirendilepingut täitmisele võtma, kuna soovis tekitada massikohustust, samuti võõrandada oma seadmeid tervikvara koosseisus. Hageja kui võlausaldaja sihiteadliku pahatahtlikuse, so massikohustuse tekitamise eesmärgil kostja mõjutamise kapitalirendilepingu täitmisele võtmiseks, kohus siiski välistaks. Kostja pankroti väljakuulutamise järgselt olid pooled üksmeelel selles, et kostjale kuuluv vineeritehas tuleb müüa tervikvarana, millist eesmärki teenis ka tehase tegutsemiseks vajalike lepingute täitmisele võtmine. Eeltoodu tulenevalt leiab kohus, et kostja oli 5.06.2008 taotlust esitades eksimuses ning tegemist oli olulise eksimusega, kuna ilma teadmiseta, et mittekorras seadmete kasutusvõimalus taastatakse, ei oleks pankrotitoimkond saanud anda nõusolekut vaidlusaluse kapitalirendilepingu täitmisele võtmiseks. Oleks äärmiselt ebamõistlik eeldada, et pankrotitoimkond ja haldurid võtavad teadlikult täitmisele kapitalirendilepingu, mille ese on kolme mittekorras seadme tõttu olulisel määral kasutamiskõlbmatu. Kuna tegemist oli olulise eksimusega, oli kostjal alus tehingu tühistamiseks
Kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et antud asjas esinevad ka
lg.3 p.3 ettenähtud alused tehingu tühistamiseks, so eksimuses teisele poolele teatavaks tehtud asjaolude suhtes võis olla ka hageja.
lg.1 p.2 kohaselt võib eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada kuue kuu jooskul, arvates eksimusest teada saamisest. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja pidi oma eksimusest teada saama hiljemalt 10.06.2008 peale A L e-kirja /t.l.45/ saamist. Nimetatud kirjas kinnitab hageja esindaja kokkuleppe 9 olemasolu ja avaldab lootus, et leping Cremonaga suudetakse allkirjastada järgmisel nädalal. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja võis ja pidi oma eksimusest teada saama 30.06.2008, so päeval, kui hageja esitas Angelo Cremona SpA vastu hagi kohtusse. Samas ei tähendanud nimetatud asjaolu veel esialgselt kavandatud kokkuleppe võimatust, kuna mittekorras seadmete asendamise või hüvitamise võinuks kokku leppida ka kohtumenetluse käigus või selle vältimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on tühistamisavalduse esitanud
Kostja on kohtumenetluse käigus esitatud täiendavalt väite, et kapitalirendileping võeti täitmisele edasilükkava tingimusega, milleks oli kostjale maksepuhkuse võimaldamine. Asjaolu, et hageja seda ei ole teinud ja seega edasilükkav tingimus ei ole saabunud, sai kostjale väidetavalt teatavaks kohtumenetluse käigus. Ilma nimetatud tingimuseta ei saanud haldur kapitalirendilepingut täitmisele võtta, kuna kostjal puudusid rahalised vahendid lepingujärgsete maksete tegemiseks.
lg.2 kohaselt on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Halduri poolt hagejale 5.06.2008 esitatud taotluse tekstist ei nähtu, et tehing, so kapitalirendilepingute täitmisele võtmine, oleks tehtud edasilükkava tingimusega /t.l.26/. Haldur teatab hagejale, et võtab kapitalirendilepingud (sh vaidlusaluse lepingu) täitmisele, „kuid taotleb maksepuhkust“ alates kostja pankroti väljakuulutamisest 12.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.