Obsah (6)

§ 38§ 36§ 11§ 37§ 43§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Seega on kinnipeetavate päevakava ja osakonnas liikumise aja kehtestamine vangla direktori pädevuses. Vangla on võimaldanud kinnipeetavale liikumiseks ettenähtud vaba aega õigusaktides ettenähtud määras. Väär on kaebaja väide, et teda ei lubata tööle.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vangla kinnipeetava võimaluse korral tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi ning kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Viru Vangla on võimaluse korral kindlustanud kinnipeetavat tööga ja esitanud kohtule selle kohta ka tõendid (majandustööle määramise käskkirjad t.l 47, 48, 49, vangla selgitused t.l 60, 62, 65). Tulenevalt

§ 36

lg-st 1 võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalasel koolitusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas (ITK) ette nähtud. Vanglal on ITK koostamisel pädevus otsustada, kas konkreetsel isikul on riskide maandamiseks vajalik kutsehariduse omandamine või mitte. Kaebaja ITK kohaselt on vangla pidanud kaebaja puhul riskide maandamiseks olulisemaks teisi tegevusi. Kuna kaebaja on omandanud juba mitu eriala, siis ei ole kaebaja riskid seotud haridusega ning hariduse omandamine ei ole kaebaja riskide maandamiseks vajalik. Justiitsministri 25.03.

1. a määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb sama määruse kohaselt Justiitsministeerium. Ümberpaigutamise taotluse saab esitada Justiitsministeeriumile ainult vangla direktor. Tegemist on kaalutlusotsusega ja Viru Vangla direktoril oli põhjus seda mitte edastada Justiitsministeeriumile, kuna kinnipeetav tõi ümberpaigutamise taotluses põhjenduseks, et Viru Vanglas on tal 23 distsiplinaarkaristust ja need on tingitud sellest, et ta ei ole hõivatud tööga. Viru Vangla direktor on oma 21.06.
2. a taotluse rahuldamata jätmises (t.l. 73) põhjendanud kaebajale oma seisukohta. Vanglas on kaebajale korduvalt tööd pakutud, kuid kaebajal puudub tegelik tahe vanglas töötamiseks. Kuna kaebajal on läbimata

§ 11

lg 5 sätestatud kohtueelne kord, siis jätab kohus kaebuse ettekirjutuse tegemise nõude osas läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel. Kohustamiskaebuse puhul oleks kaebaja enne kohtusse pöördumist pidanud esitama ettekirjutuse osas vaide. Kaebaja on küll vanglale esitanud ettekirjutuse osas avaldusi, kuid vaiet ta esitanud ei ole. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. I. Tünni esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Viru Vangla keeldub alates 06.06.2011 kaebaja avaldustele, kaebustele ja taotlustele vastamast, sest ta kirjutab vene keeles. Kaebajal pole mõtet Viru Vangla poole pöörduda, sest nad nagunii ei vasta talle. Lisaks pole mõtet pöörduda Justiitsministeeriumisse, sest Justiitsministeerium ei võta vastu venekeelseid kaebusi, avaldusi ja taotlusi. Kuna Viru Vanglas pole korralikku ventilatsiooni, siis hakkas kaebajal arenema hüpertoonia, sest tema organism ei suuda kohaneda selliste tingimustega. Kaebaja palub end üle viia vanglasse, kus aknad on osaliselt avanevad. Viru Vangla on põhjendamatult sulgenud kinnipeetavad kambritesse 20 tunniks ööpäevas. Kaebaja on loobunud ka vanglas töötamisest, sest temaga ei sõlmita töölepingut ja tasu makstakse vähem kui 20% minimaalsest elatusmiinimumist. Kaebaja keeldumine töölepinguta töötamisest on põhjendatud. Kaebaja on ka kaebust põhjendanud ja kohtul pole õigust seda mitte läbi vaadata. Viru Vanglal on isiklik huvi kaebaja alandamiseks. Vangla administratsioonil ega ametnikel pole õigust tõlgendada seadusi oma suva järgi. Ametnikud on kohustatud seadusi täitma, seejuures inimväärikust alandamata.
2. Viru Vangla palub jätta I. Tünni apellatsioonkaebuse rahuldamata. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 52 ja keelseaduse § 3 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asjad menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotluse asja menetlemisele tõlk. Tõlgi 2 kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Viru Vangla muutis 01.07.2012 oma senist praktikat võõrkeelsete pöördumiste menetlemisel. Vanglal on võimalik läbi eesti keele kasutamise väärtustamise kaasa aidata kinnipeetavate ja vahistatute resotsialiseerimisele. Riigikeelne asjaajamine innustab kinnipeetavaid ja vahistatuid kasutama võimalusi riigikeele õppimiseks vangla abiga või omal käel. Samuti aitab riigikeelne asjaajamine kinnipeetavatel kaasa tasustatud riigikeele õppes omandatud teadmiste kinnistamisele. Viidatud normid kehtivad sellisena juba 20 aastat. Seega on kogu selle aja vältel olnud selge ja teada, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ja riigiasutuste asjaajamiskeel on samuti eesti keel. Kinnipeetav on ebaõigel arvamusel, et vangla peab temaga sõlmima töölepingu.

§ 37lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

Kinnipeetava tööle vormistamine kujutab endast haldusakti konkreetse kinnipeetava tööle lubamise kohta, mitte aga vastastikuse töösuhte õiguslikku reguleerimist, sest kinnipeetava töötamine ei allu tööõiguslikule regulatsioonile. Kinnipeetava töötamine ei kuulu seega tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele, tal puudub lepingusõlmimise vabadus.

§ 43lõikest 1 tuleneb, et kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu.

Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Samuti on samas lõikes märgitud, et kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.05.
2. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja tegevus on õigusvastane, kuna ta keeldub vastu võtmast kaebaja vene keeles koostatud dokumente. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et PS § 52 ja keeleseaduse § 3 lg 1 alusel on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeel eesti keel. Samuti on haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 alusel haldusmenetluse keel eesti keel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et viimane ei oska eesti keelt. Haldusasja materjalidest nähtuvalt (tl 58) on kaebaja omakäeliselt esitanud Justiitsministeeriumile eestikeelse vaide, mis on koostatud korrektses eesti keeles. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis on vajalik dokumentide koostamiseks ja seega on vastustajal õigus tema poolt vene keeles koostatud dokumente mitte vastu võtta.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja rikub tema õigusi sellega, et kaebaja on sunnitud viibima 20 tundi ööpäevas kinnises kambris. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 kohaselt peab oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olema vähemalt 4 tundi. Kuna vastustaja kodukorra kohaselt on osakonnas, kus viibib kaebaja ette nähtud vaba aeg 08.45-11.50 ja 18.00-20.00, siis on seda rohkem kui ette nähtud minimaalne aeg ja puudub alus tunnistada vastustaja sellist käitumist õigusvastaseks. 8.

§ 38

lg 1 sätestab, et vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega on vastustajal võimalik kaebajat tööle rakendada vaid sellise võimaluse olemasolul. Viru Vangla on korduvalt kaebajat teavitanud sellest, et tal puudub võimalus rakendada kaebajat tööle 3 keevitajana, kuna need töökohad on hõivatud (tl 51 ja 53). Samas nähtub asja materjalidest, et kaebajat on korduvalt määratud käskkirjaga tööle majandustööle abitööliseks, millest aga kaebaja on keeldunud ( tl 47, 48 ja 49). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu töötama majandustöödel väidetavalt talle mittemeeldiva töötasu tõttu, ei tähenda seda, et kaebajale ei oleks tööd pakutud. 9.

§ 43

lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Kinnipeetava töö tasustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määrusega nr 382 kehtestatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Selle § 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. Seega võib miinimumtöötasuks ühe töötunni eest olla 0,599 eurot. Kuna vastustaja maksab kinnipeetavale 0,63 eurot töötunni eest, siis ei ole vastustaja rikkunud töö tasustamist reguleerivaid norme ja kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale suurema töötasu maksmist. Samuti on vastustaja õigesti leidnud, et kinnipeetava töötamine ei allu tööõiguse regulatsioonile ja kaebajal puudub õigus nõuda endaga töölepingu sõlmimist. 10.

§ 11

lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine täitmisplaani alusel.

§ 19

lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlusel. Justiitsministri 25.03.

1. a määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotluse alusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Seega puudub kinnipeetaval õigus taotleda enda ümberpaigutamist. Tegemist on vangla direktori kaalutlusotsusega. Käesoleval juhul on Viru Vangla direktor kaebaja taotluse tema ümberpaigutamiseks Murru Vanglasse jätnud 21.06.
2. a kirjaga nr 6.-10/20835-1 rahuldamata (tl 73), kuna leidis, et puuduvad sellekohased alused. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et ümberpaigutamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja soovib Murru Vanglas töötada, kuid samas on ta Viru Vanglas korduvalt tööst keeldunud. Asjakohatud on kaebaja väited Viru Vanglas ventilatsiooni puudumuse kohta. Kuna tegemist on suhteliselt uue vanglaga, siis on seal olemas sundventilatsioon ja see tagab kinnipeetavatele vajaliku õhuhulga. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka selles osas.
3. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Madis Ernits 4 Agu Timmi