← Eesti

3-10-1343/89

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 19.11.2013, Tartu 3-10-1343 Arend Kaljuranna kaebus Murru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 16.11.

  1. a otsus Arend Kaljuranna apellatsioonkaebus ja Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-12 30.10.2013 Kaebaja Arend Kaljurand (endine Arend Korneitšuk) Vastustaja Harku ja Murru Vangla (endine Murru Vangla) RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 16.11.
  4. a otsus.
  5. Teha uus otsus, millega tuvastada Murru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses Arend Kaljuranna paigutamisega ajavahemikus 20.06.2008 kuni 27.08.2008 Murru Vangla
  6. eluosakonna kambrisse nr. 210 tingimustes, mis põhjustasid Arend Kaljuranna tervise kahjustumise.
  7. Mõista Harku ja Murru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 31,94 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr. 333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis nr.
  8. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus: „Haldusasjas nr. 3-10-1343 väljamõistetud riigilõiv“ ning viitenumber
  9. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 19.11.2013 arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. A. Kaljurand esitas 25.05.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1-5), milles palub tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla ja Ämari Vangla tegevuse, millega kahjustati kaebaja tervist. Justiitsministri 04.06.
  11. a käskkirjaga nr 117 liideti Ämari Vangla Murru Vanglaga ning justiitsministri 30.11.
  12. a määrusega nr 43 muudeti alates 15.01.2011 Murru Vangla nime ja uueks vangla nimeks sai Harku ja Murru Vangla. Kaebaja väitel käis ta
  13. aastal Ämari Vanglas karistust kandes hambaarsti juures, kus talle osutati ebakvaliteetset hambaravi.
  14. aasta septembris viidi ta üle Murru Vanglasse, kus ta taotles korduvalt, kuid tulemusteta hambaarsti vastuvõtule saamist. Kaebuse esitamise ajani ei ole kaebaja hambaarsti vastuvõtule saanud ning kannatab hootiste hambavalude käes. Kaebajal diagnoositi
  15. aastal Venemaal astma ja veidi hiljem ka krooniline bronhiit. Tal on allergia ehitustolmude (tsement, pahtel jne), papliõite ja kassikarvade vastu. Perioodil 20.06.2008 kuni 01.09.2008 oli kaebaja paigutatud Murru Vangla eluosakonda nr 6, mille kambrid ei vastanud nõuetele. Kambrid olid kaebaja väitel rõsked, kohati hallitusega kaetud, laed tilkusid vihmastel ilmadel läbi, põrandad olid lagunenud ja kambrites oli lahtine tsemenditolm. Laes rippusid sinna kasvanud 10-15 cm pikkused seened. Kaebaja sõnul saatsid kinnipeetavad näidised seentest koos kaebusega Tervishoiuametile ja Justiitsministeeriumile, kuid pöördumised jäid vastuseta. Kaebajal ei olnud võimalik käia jalutuskäikudel, kuna
  16. a suvi oli sademeterikas ning jalutamiseks ettenähtud boksid olid üle ujutatud. Kambrisse olid kokku paigutatud suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad. Kambris puudus lüliti abi kutsumiseks ning kambrist oli näha üksnes 1,5–2 m kaugusel asuvat seina. Kaebaja teavitas kohe kambrisse paigutamisel Murru Vangla julgeolekuosakonda enda tervislikust seisundist ja juhtis tähelepanu, et ta ei tohiks sellistes tingimustes viibida. Kaebaja sõnul halvenes kambris viibimise ajal tema tervis. Tema haigushood sagenesid, hingamine oli raskendatud ning esines pidev õhupuudus ja lämbumistunne. 15.09.2008 saadeti kaebaja Tallinna Mustamäe haiglasse kopsupõletiku kahtlusega, mis osutus ägenenud bronhiidiks (I kd, tl 11). Arstid soovitasid kaebajal kanda villaseid sokke ja kampsunit, Murru Vangla aga keeldus kaebajale isiklike asjade laost kampsuni väljastamisest. Kohtule esitatud tervisekaardi väljavõtetest nähtuvalt on kaebaja ka pärast Murru Vangla
  17. eluosakonnas viibimist korduvalt pöördunud kaebustega vangla arstide poole. Ka kaebuse esitamise ajaks ei ole kaebaja tervislik seisund paranenud ning kaebaja sõnul on tal raskendatud vastava töö leidmine ja toimetulek nii vanglas kui hiljem vabaduses. Kaebaja on sunnitud loobuma omandatud erialadest, s.t ehitaja ja puusepa elukutsetest. Samuti väidab kaebaja, et tal puuduvad vahendid ümberõppeks ning sanatoorseks raviks pärast vabanemist. Halduskohtu istungil (protokoll I kd tl 119-122) nõustus kaebaja, et käesoleva kohtuasja raames ei saa arutada ravikvaliteeti puudutavaid küsimusi.
  18. Tartu Halduskohus jättis 16.11.
  19. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei tulene vangistusalastest õigusaktidest erisusi kinnipeetavate kohtlemisele lähtuvalt nende tervislikust seisundist. See, kuidas ja kas kambris valitsenud tingimused rikkusid kaebaja tervist, saab olla hinnatav vaid vastava kahjunõude raames. Tuvastamisnõude lahendamisel ei oma aga väidetav kahju tervisele sisulist tähendust. Tulenevalt kaebuse asjaoludest ei ole oluline ka see, kas ja milles täpselt ei vastanud kamber eluruumide kohta kehtestatud nõuetele. Ehitisele esitatavad nõuded on loetletud ehitusseaduse §-s 3 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.01.
  20. a määruses nr 38, mille p 12 kohaselt võib kasutada ka nõuetele mittevastavaid eluruume, kuid renoveerimise või kapitaalremondi korral tuleb need ümber ehitada. Seega ei ole kohtul alust rahuldada tuvastamisnõuet pelgalt seetõttu, et kinnipeetav paigutati kambrisse, mis ei vastanud kõigile eluruumidele esitatavaile nõuetele. Samuti on nii kambri vastavust eluruumidele esitatavaile 2 nõuetele kui jalutusboksides valitsenud olukorda raske või hoopis võimatu enam kui kaks aastat hiljem tagantjärele kindlaks teha. Lukustatud kambris, kuhu oli paigutatud mittesuitsetav kinnipeetav, oli suitsetamine keelatud. Seega oli juhul, kui vaidlusaluses kambris suitsetati, tegemist kinnipeetavate poolse rikkumise, mitte vangla õigusvastase käitumisega. Kaebajale kampsuni mitteandmise osas märgib kohus, et kinnipeetavatele isikliku riietuse lubamise näol on tegemist vangla kaalutlusotsustusega, mille sisulise otstarbekuse üle otsustamiseks puudub kohtul pädevus. Lisaks leiab kohus, et kampsuni kohta esitatud väide võib olla asjakohane vaid tervise kahjustamisega seotud kahjunõude puhul, vanglasisese paigutamise õiguspärasuse tuvastamise nõude puhul jääb see aga arusaamatuks.
  21. A. Kaljurand esitas Tartu Halduskohtu 16.11.
  22. a otsusele apellatsioonkaebuse (I kd, tl 131-133), milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla tegevus seoses tema paigutamisega
  23. eluosakonda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Murru Vangla
  24. eluosakonna tingimused vastupidiselt halduskohtu poolt väidetule kergesti kontrollitavad, kuna tingimused ei ole muutunud, s.t remonditöid seal ei ole teostatud. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et vastustaja on oma tegevusega soodustanud vangla sisekorraeeskirja täitmata jätmist kinnipeetavate poolt, müües vangla kaupluses ja tuues kambrisse tubakatooteid. Seega ei saa kambris suitsetamist pidada kinnipeetavate poolseks rikkumiseks, vaid seda tuleks pidada just vastustaja õigusvastaseks ja seadusakte eiravaks käitumiseks. Arvestada tuleks ka seda, et ajavahemikus 25.05.2008 kuni 19.10.2009 (kaebaja ümberpaigutamiseni Viru Vanglasse) puudus Murru vanglas
  25. eluosakonnas suitsetamiseks mõeldud koht. Selle asemel paigutati suitsetajad ja mittesuitsetajad kokku, eirates sellega seadust. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja sõnul on see selgelt näha ametniku keeldumisest väljastada talle pärast rasket haigestumist laost isiklik kampsun, jättes arvestamata arsti soovitusega. Kaebaja tervisekaardilt nähtuvalt on kaebajal diagnoositud astma aktiviseerunud just pärast kaebaja paigutamist Murru Vangla
  26. eluosakonda ja külmetamist talveperioodil 2008 ja
  27. Enne seda on kaebaja haigus olnud kontrolli all ega ole probleeme tekitanud.
  28. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele (I kd, tl 145-146) jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vanglasisene paigutamine oli õiguspärane, tema kambri tingimused olid üldjoontes rahuldavad ja vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Kaebajal on diagnoositud raske krooniline haigus rohkem kui kakskümmend aastat tagasi, ta on viibinud mitmetes vanglates, andmed tema tervisliku seisundi kohta vabaduses puuduvad ning kuigi tal on esinenud viirushaigestumisi, on nende seotus kinnipidamistingimustega tõendamata. Kinnipeetavatel sigarettide omamise ja soetamise piiramine ei olnud sellises ulatuses vastustaja võimuses nagu kaebaja seda väita soovib. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule ei soodusta vastustaja kinnipeetavate suitsetamist ning tuvastatud suitsetamiskorda eiravad kinnipeetavad on võetud vastutusele distsiplinaarkorras. Samuti ei ole kaebaja millegagi oma väiteid tõendanud ega viidanud võimalusele oma väiteid kohtu abiga tõendada.
  29. 21.02.
  30. a määrusega (I kd, tl 159) otsustas ringkonnakohus korraldada ekspertiisi kambris valitsenud tingimuste ja kaebaja tervisliku seisundi vahelise põhjusliku seose hindamiseks. Eksperdile esitati küsimus: „Kui suur on tõenäosus, et Arend Korneitšuki tervislik seisund halvenes pärast perioodil 26.06.2008-27.08.2008 Murru Vangla 6-II eluosakonna kambris 210 viibimist kirjeldatud tingimuste tõttu?“. Ekspertarvamuse (I kd, tl 165) kohaselt võivad Murru Vangla
  31. eluosakonna kambri 210 kirjeldatud tingimused soodustada astma ägenemist, kuid välja ei ole võimalik arvutada 3 tõenäosust, kui palju A. Kaljuranna terviseseisund kambris viibimise tõttu halvenes. Inimese tervise halvenemisel on oluline ka organismi enda geneetiline ja muu eelsoodumus haiguste tekkeks ja avaldumiseks. Kas kirjeldatud välistegurid võisid omada rolli kaebaja haigestumisel ja kui suur see võimalik roll oli, seda ei ole võimalik ühegi üldtunnustatud metoodika alusel mõõta.
  32. Tartu Ringkonnakohus jättis 20.06.
  33. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et vaidluse esemeks on üksnes see, kas kaebaja viibimine Murru Vangla
  34. eluosakonna kambris 210 perioodil
  35. juuni 2008 –
  36. august 2008 põhjustas tema tervise olulise halvenemise. Vaidluse esemeks ei ole Murru Vangla väidetav keeldumine väljastada kaebajale kampsun. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kahjunõude põhjendamiseks on vajalik Murru Vangla tingimuste ja kaebaja halva tervisliku seisundi vaheline põhjuslik seos. Eksperdiarvamusele tuginedes leidis ringkonnakohus, et kaebaja tervise halvenemine võis olla tingitud ka muudest asjaoludest kui kinnipidamistingimustest Murru Vanglas. Kuna kaebaja ei ole soovinud kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest, ei saa kohus hinnata, kas elamistingimused Murru Vanglas alandasid kaebaja väärikust.
  37. A. Kaljurand esitas Tartu Ringkonnakohtu 20.06.
  38. a otsusele kassatsioonkaebuse (II kd, tl 1-3). Kassatsioonkaebuse kohaselt olid kõik kaebaja poolt kaebuses esitatud väited kontrollitavad, nii seened laes, hallitus seintel, tsemendi- ja lubjatolm kambris kui ka läbi laskev lagi. Kaebaja leiab, et vastupidiselt ringkonnakohtu järeldusele on tema tervisekaardilt selgelt nähtav seos tema tervise halvenemise ja Murru Vangla
  39. eluosakonnas viibimise vahel. Ka eksperdiarvamuses on öeldud, et kirjeldatud tingimused võisid soodustada astma ägenemist ning et nii aktiivsel kui passiivsel suitsetamisel on astma korral negatiivne mõju. Lisaks tervise rikkumisele on Murru Vangla alandanud ka kaebaja väärikust. Pärast terviseseisundi halvenemist Murru Vanglas on kaebaja tunnistatud töövõimetuks ning kaebaja viibib perioodiliselt statsionaarse meditsiinilise järelevalve all.
  40. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 05.12.
  41. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-57-12 A. Kaljuranna kassatsioonkaebuse, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 20.06.
  42. a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskolleegium selgitab, et oluliste terviseprobleemide käes kannatav kinnipeetav tuleb paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei põhjusta tema terviseprobleemide õigusvastast süvenemist. Õigusvastane võib olla ka vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele. Kuna kaebaja väidab, et talle on vangla toimingu tagajärjel tekkinud tervisekahju, tuleb vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamise raames seda väidet hinnata. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks võib piisata juba asjaolust, et kaebaja tervis halvenes ning selle (üheks) põhjuseks võis olla vanglapoolne kohustuste rikkumine. Olukorras, kus tuvastatakse vangla õigusvastane tegevus ning kaebaja tervise kahjustumine, mis võis olla vangla tegevuse tagajärjeks, võib tõendamiskoormus üle minna vanglale, kes peab ära näitama, et kaebaja tervise kahjustumise põhjustasid muud tegurid. Vangla võimaliku õigusvastase tegevuse osatähtsuse hindamine kaebaja tervise halvenemises võrreldes muude tervist kahjustada võinud teguritega on aga asjakohane alles kahju hüvitamise nõude lahendamisel hüvitise suuruse üle otsustades.
  43. Vastustaja leiab ringkonnakohtule täiendavalt esitatud seisukohtades (II kd, tl 57-58), et kaebaja poolt Riigikohtule tõendina esitatud Viru Vangla arsti 22.02.
  44. a tõend (II kd, tl 36) on käesolevas vaidluses asjakohatu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajal on diagnoositud astma. Samuti puudub antud juhul seos tõendis viidatud akna avamise võimalusega, kuna vastustajale teadaolevalt oli endise Murru Vangla
  45. eluosakonna kambris 4 nr 210 kambriaken avatav. Vastustaja hinnangul ei saa välistada, et kaebaja tervislikule seisundile on avaldanud mõju kaebaja pikaaegne suitsetamine. See, et
  46. aastal esinesid kaebajal tavapärased viirushaigused, mis võivad astmahaigetel veidi sagedamini esineda, ei tõenda vastustaja hinnangul kaebaja haigestumist seoses kinnipidamistingimustega. Kamber nr 210 vastas üldjoontes vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas esitatud nõuetele. Kuigi alates 27.08.2008 ei ole kambris nr 210 mingeid suuremahulisi ümberehitusi teostatud, on
  47. eluosakonna kambrites tehtud vastavalt vajadusele sanitaarremonti ning vahetatud välja tualettpotid. Alates 01.01.2013 on Harku ja Murru Vangla Murru vangistusosakond (endine Murru Vangla) suletud ning alates
  48. aasta detsembri lõpust territooriumil asuvaid hooneid ei köeta. Samuti märgib vastustaja, et dokumendiregistri andmetest (II kd, tl 53-64) ei ole perioodil 26.06.2008-27.08.2008 ükski kambris nr 210 kaebajaga samal ajal viibinud kinnipeetavatest Terviseameti poole pöördunud.
  49. 27.02.
  50. a määrusega (II kd, tl 76-76 pöördel) pidas Tartu Ringkonnakohus vajalikuks kuulata kirjalike ütluste andmise teel tunnistajatena üle kaebajaga koos ühes kambris viibinud I.N. , P.P. , D.R. , ning meditsiinitöötajad N.L. ja T. Š. . Tunnistajatele esitati küsimused seoses vaidlusaluses kambris valitsenud tingimustega ning kaebaja tervisliku seisundiga. Oma ütlused koos allkirjastatud tunnistaja hoiatuse ning tunnistaja õiguste ja kohustuste lehtedega edastasid kohtule T. Š. (II kd, tl 111-113), P.P. (II kd, tl 114-116) ja N.L. (II kd, tl 119-121). Tunnistajatena üle kuulatud meditsiinitöötajad märgivad, et ei mäleta kaebaja tervisliku seisundiga seotud konkreetseid asjaolusid üksikasjalikult ning viitavad kaebaja tervisekaardilt nähtuvatele andmetele. P.P. kirjeldab oma ütlustes, et kambris nr 210 oli õhk väga niiske ning kambris lühikeste pükste ja T-särgiga viibides oli kogu keha märg. P.P. märgib, et kõik, kes viibisid kambris nr 210, juhtisid korduvalt vangla töötajate tähelepanu kambri halbadele tingimustele. Samuti mäletab ta, et A. Kaljurand tundis kambris viibimise ajal end halvasti ning tal esines astma ägenemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  51. Tartu Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu 16.11.
  52. a otsus tühistada.
  53. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Murru Vangla toimingu, mis seisnes tema paigutamises sellistesse elamistingimustesse, mis põhjustasid tema tervise kahjustumise. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et riik peab Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 alusel kindlustama, et isikut hoitakse kinni tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu. Haige inimese kinnipidamistingimused peavad tagama selle, et tema tervis on kaitstud (26.10.
  54. a otsus Kudla vs Poola, p-d 92-94; 17.09.
  55. a otsus Enea vs Itaalia, p-d 57-59; 10.02.
  56. a otsus Naoumenko vs Ukraina, p 112 jt). Riigikohus on eeltoodust järeldanud, et kui riik jätab inimese vabadusest ilma, võtab ta endale ka vastutuse tagada piisaval määral tema tervise kaitse, mistõttu tuleb kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta ka konkreetse kinnipeetava terviseseisundit. Oluliste terviseprobleemide käes kannatav kinnipeetav tuleb paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei põhjusta tema terviseprobleemide õigusvastast süvenemist. Riigikohus asus seisukohale, et sellises kontekstis ei ole otsustavat tähendust sellel, kas kamber, kuhu terviseprobleemiga kinnipeetav paigutatakse, vastab eluruumidele kehtestatud üldistele nõuetele (RKHK 05.12.
  57. a otsus asjas nr. 3-3-1-57-12, p 11). Ühtlasi selgitas Riigikohus, et kinnipeetava tervist kahjustavatesse elamistingimustesse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole alati vajalik selle tuvastamine, kas isikule on vangla selle toimingu tagajärjel juba tervisekahjustus tekkinud. Õigusvastane võib olla ka vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele (Ibid, p 12). 5
  58. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja viibis ajavahemikus 20.06.2008 kuni 27.08.2008 Murru Vangla
  59. eluosakonnas, kambris nr. 210 (I kd, tl 95). Kaebaja väitel oli kamber rõske, kohati hallitusega kaetud, laed tilkusid vihmastel ilmadel läbi, põrandad olid lagunenud ja kambrites oli lahtine tsemenditolm. Laes rippusid sinna kasvanud 10-15 cm pikkused seened (I kd, tl 2). Kaebajaga samal ajal ühes kambris viibinud tunnistaja P.P. selgitab kambri seisukorra (temperatuur, niiskus, ventilatsioon) kohta järgmist: „Puudusid mõõtmisvahendid, aga kirjeldada võin järgmist: kui viibisin kambris T-särgi ja lühikeste pükstega, siis oli tunda, et õhuniiskus oli väga kõrge, kuna kogu keha oli märg“ (II kd, tl 114). Kaebajaga samal ajal kambris viibinud tunnistaja D.R. selgitab kambri seisukorra kohta: „Oli raske hingata“ (II kd, tl 118). 30.10.2013 toimunud kohtuistungil möönis vastustaja, et kambris võis olla pisut niiske, kuid vanglal puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kambris kasvasid seened või oli hallitus. Ringkonnakohtu küsimusele, kas
  60. eluosakonnas teste või mõõtmisi kambri niiskuse suhtes tehti, vastas vangla esindaja eitavalt (II kd, tl 134 p). Ringkonnakohus leiab, et vangla esindaja selgitus ning tunnistajate ütlused kinnitavad kaebaja väiteid kambris valitsenud niiskuse ja rõskuse kohta. Ringkonnakohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et ruumi niiskuse ja rõskuse korral ei ole välistatud ruumis hallitusseente tekkimine, mistõttu lasub vastupidise tõendamiskoorem vastustajal. Kuna vangla esindaja väitel teste või mõõtmisi kambris ei teostatud, loeb ringkonnakohus õigeks ka kaebaja väite kambris kasvanud seente ja hallituse kohta.
  61. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal diagnoositi
  62. aastal astma. Kaebaja meditsiinikaardist nähtub, et 24.01.2008 diagnoositi kaebajal ka krooniline bronhiit (I kd, tl 12). Seega pidi vangla olema teadlik kaebaja tervislikust seisundist tema paigutamisel kambrisse nr.
  63. Tunnistaja P.P. väitel juhtisid kõik kambris viibinud korduvalt vangla töötajate tähelepanu kambri tingimustele (II kd, tl 114). Ka tunnistaja D.R. kinnitab, et kaebaja pöördus vangla poole seoses kambri tingimustega (II kd, tl 118). 24.01.2008 on SA Tartu Ülikooli Kliinikum ekspert M. Ulst eksperdiarvamuses kohtule leidnud, et kaebaja kirjeldatud ruum võib soodustada astma ägenemist (I kd, tl 165). Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et vangla oli kaebaja tervislikust seisundist ning kambri puudustest teadlik, kuid ei arvestanud nendega kaebaja kambrisse paigutamisel.
  64. Riigikohus on leidnud, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks võib piisata asjaolust, et kaebaja tervis halvenes ning selle (üheks) põhjuseks võis olla vanglapoolne kohustuste rikkumine. Olukorras, kus tuvastatakse vangla õigusvastane tegevus ning kaebaja tervise kahjustumine, mis võib olla vangla tegevuse tagajärjeks, võib tõendamiskoormus üle minna hoopis vanglale, kes peab ära näitama, et kaebaja tervise kahjustumise põhjustasid muud tegurid (RKHK 05.12.
  65. a otsus asjas nr. 3-3-1-57-12, p 14).
  66. Meditsiinikaardile tehtud sissekande kohaselt pöördus kaebaja kambris viibimise ajal 13.08.2008 meditsiinitöötaja poole kaebusega selle kohta, et tal ei ole hingamisel piisavalt õhku ning paremal rinnas on valud (I kd, tl 13). Ühtlasi kinnitavad tunnistajad P.P. ja D.R. , et kaebaja tundis end kambris viibimise ajal korduvalt halvasti ning tal oli probleeme astmaga (II kd, tl 114 p; 118). Meditsiinikaardi andmetest ilmneb, et kui enne 20.06.2008 kambrisse paigutamist ei olnud kaebajal ca 5 kuu vältel probleeme tervisega, siis kambris viibides vajas kaebaja kahel korral ravi (23.07.2008 ja 13.08.2008) ning pärast
  67. a septembris Viru Vanglasse ümberpaigutamist on kaebaja pöördumised arsti poole seonduvalt nohu, köha ja hingamisraskustega veelgi sagenenud (I kd, tl 12-52). Viru Vangla 22.02.2012 tõendi kohaselt taotles sealne arst J. Kogan tervisliku seisundi tõttu kaebaja ümberpaigutamist teise vanglasse põhjusel, et isikul on pikaajaliselt probleemid hingamisega (bronhiaalne astma) ning esineb ka ninavaheseina kõverdus, kuid Viru Vanglas ei ole kambrites aknad avatavad (II kd, tl 36). 6 Samas ei väida kaebaja
  68. a sügis-talvel asetleidnud terviseprobleemide ägenemist Viru Vangla kambri tingimuste tõttu (vt istungi protokolli II kd, tl 134 p).
  69. Ringkonnakohus leiab, et kui vangla arst on pidanud kaebaja üleviimist tervisliku seisundi tõttu vajalikuks vanglas, mille ainsaks puuduseks on asjaolu, et kambri aknad ei ole avatavad, tuleb seda enam eeldada niiskusest, rõskusest, hallitusest ja seentest kahjustunud ruumi ebasoodsat mõju kaebaja tervisele. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ekspert M. Ulsti väitel võib astma ägenemist põhjustada ka suitsetamine (I kd, tl 165). Kinnipeetava isikuandmete järgi ei ole kaebaja suitsetaja (I kd, tl 61). Seda, et kaebaja kambris suitsetas, ei kinnita ka kaebaja ise ega temaga ühes kambris viibinud kaaskinnipeetavad (II kd, tl 114; 118). Seega ei ole tõendatud kaebaja terviseprobleemide tekkimine suitsetamise tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebaja tervise halvenemise
  70. a suvel põhjustasid Murru Vangla kambri nr. 210 tingimused. Vangla ei ole käesolevas haldusasjas tõendanud vastupidist.
  71. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 16.11.
  72. a otsuse ning tuvastab Murru Vangla tegevuse õigusvastasuse seoses Arend Kaljuranna paigutamisega ajavahemikus 20.06.2008 kuni 27.08.2008 Murru Vangla
  73. eluosakonna kambrisse nr. 210 tingimustes, mis põhjustasid Arend Kaljuranna tervise kahjustumise.
  74. HKMS § 285 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tartu Halduskohtu 02.07.2010 määrusega vabastati kaebaja haldusasjas riigilõivu, summas 250 krooni, tasumisest (I kd, tl 62) ning 16.11.2010 otsusega jättis halduskohus riigilõivu Eesti Vabariigi kanda (I kd, tl 123). 31.01.2011 määrusega vabastas ringkonnakohus kaebaja riigilõivu tasumisest (I kd, tl 137-138). RLS § 57 lg 11 järgi pidi kaebaja tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15,97 eurot. HKMS (v.r.) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS (v.r) § 95 lg 1 sätestas, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega tuleb Harku ja Murru Vanglalt mõista riigituludesse 31,94 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.