← Eesti

3-12-870/19

Obsah (10)§ 10§ 11§ 82§ 60§ 57§ 54§ 59§ 5§ 44§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel esitama nimetatud perioodi kohta raamatupidamise dokumendid ning andma selgitusi esitatavate dokumentide ja majandustegevuse kohta. Korraldust kohustati täitma LucasOilTrans OÜ esindusõiguslikku isikut 02.04.2012 kell 11.00 MTA Ida maksu- ja tollikeskuse teeninduskohas aadressil Rahu 3, Jõhvi.

  1. LucasOilTrans OÜ esitas 26.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) MTA Ida maksu- ja tollikeskuse 26.03.
  2. a korralduse nr 12.2-3/7044-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on korraldus antud õigusliku aluseta osas, millega alustati kontrolli
  3. a märtsi suhtes ning nõuti dokumentide ja suuliste selgituste esitamist
  4. a märtsi käibemaksu kohta. Lähtudes käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg-st 1 ning § 38 lg-st 1, tulnuks kaebajal märtsi käibedeklaratsioon esitada ning käibemaksusumma tasuda
  5. aprilliks
  6. Õigusliku aluseta haldusakti andmisega on rikutud seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtteid. Arvestades, et kaebaja registrijärgne asukoht on Tallinnas ning tal ei ole teistes maakondades tegevuskohta, oli alusetu ja ebaproportsionaalne kohustada tema esindajat ilmuma Jõhvi. Korralduses pole põhjendatud, miks viib kontrolli läbi Ida ning mitte Põhja maksu- ja tollikeskus.
  7. Tartu Halduskohtu 01.11.
  8. a otsusega (tl 20-22) jäeti kaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt annavad

§ 10

lg 2 p 1, § 60 lg-d 1 ja 2 ning § 62 lg 1, 3 ja 4 maksuhaldurile maksukohustuslase kontrollimiseks erinevaid õigusi ning

§ 11lg 2 ja § 59 lg-d 1 ning 2 ulatusliku kaalutlusruumi.

Seda, millal täpselt konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga seotud dokumente ja seletusi maksukohustuslaselt nõuda tohib, ei ole seadusandja määranud. Seepärast on maksuhalduril võimalik kontrollimisega seotud toiminguid alustada ja dokumentide kohta nõudeid esitada veel enne seda, kui saabub konkreetse maksustamisperioodi maksudeklaratsioonide esitamise ja maksu tasumise tähtpäev. Vastupidist ei tulene ka

§ 82lg-st 1.

Maksudeklaratsioon on selles sättes nimetatud vaid ühe võimaliku dokumendina, millest maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel lähtuda saab ning seda pole maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest tähtsamaks tunnistatud. Seadusandja pole ette näinud, et maksukohustuslast võib kontrollida vaid tema asukohajärgne teenindusbüroo.

§ 60

lg 1 ja 3 alusel on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt suulist või kirjalikku teavet ning kohustada maksukohustuslast või tema esindajat vajaduse korral teabe andmiseks ilmuma ka maksuhalduri määratud ajal tema ametiruumidesse. Dokumentide maksuhalduri ruumides esitamise nõue lähtub antud juhul nii seadusega maksuhaldurile antud õigusest kui tema poolt püstitatud konkreetsest eesmärgist ning saab seega tõhusalt selle täitmisele kaasa aidata. Kuna kaebajale on selgitatud võimalust taotleda pandud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ja seda, et korralduse mõjuval põhjusel täitmata jätmisel saab maksukohustuslane sellest maksuhaldurit teavitada ning teatada aja ja koha, kus tal on võimalik nõutud dokumendid esitada, pole tegemist kaebajat ebaproportsionaalselt koormava nõudega. Kohus ei saa hinnata maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti otstarbekust. Küll aga vastab haldusakt HMS §-le 54 ja

§-le

  1. Maksuhaldur on ka kohtule antud vastuses piisavalt põhjendanud, miks on vahetu suhtlemine maksukohustuslase esindajaga kirjalike seletuste nõudmisest tõhusam ning kohtul puudub alus neis väidetes kahelda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. LucasOilTrans OÜ 03.12.
  3. a apellatsioonkaebuses (tl 30-32) palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada MTA Ida maksu- ja tollikeskuse 26.03.
  4. a korraldus nr 12.2-3/7044-
  5. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus materiaalõigusnormi ning see tõi kaasa ebaõige lahendi.

-is puuduvad sätted, mis annavad maksuhaldurile pädevuse ja volituse 2 maksumaksja suhtes eelkontrolli läbi viia. Kontrollimine saab toimuda üksnes järelkontrollina ning maksuhalduril pole pädevust fikseerida maksustamisperioodi kestel toimuvaid sündmusi ja olustikke. Maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg on selleks, et maksukohustuslane saaks koondada, süstematiseerida ja korrastada enda maksualased andmed ning koguda kokku vajalikud dokumendid. Maksukohustuslane ei pea maksuhaldurile jooksvalt aru andma ning ta on õigustatud nõudma, et maksuhaldur teda enne deklaratsiooni esitamist ei tülitaks. Asjaolude väljaselgitamisele kaasaaitamine ei tähenda, et maksumaksja peaks andmed esitama vahetult maksuhalduri juures. Korraldusest nähtub, et tegemist on esimese menetlustoiminguga, millest võib järeldada, et maksuhaldur alles kogub teavet. Kaebaja jääb seisukohale, et tema esindaja Jõhvi kohaleilmumiseks kohustamine on liigselt koormav ja põhjendamata.

  1. Vastustaja palub 07.02.
  2. a vastuses (tl 47-51) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohtu otsus õiguspärane ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, milles seisnes materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine, tõendite ebaõige hindamine või kohtumenetluse normi oluline rikkumine, vaid on korratud halduskohtule esitatud kaebuses juba toodud väiteid. Maksuhaldur kohustas kaebajat esitama korralduses nimetatud raamatupidamisdokumendid ning andma selgitusi esitatavate dokumentide ja oma majandustegevuse kohta. Vastustaja leiab, et
  3. a märtsi kohta raamatupidamisdokumentide nõudmine oli seaduslik ja põhjendatud. Enne deklaratsiooni esitamise ja käibemaksu tasumise tähtpäeva maksuhalduri poolt maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide kontrollimine ei ole keelatud ega ebaseaduslik.

§ 57lg-st 1 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamisarvestust.

Seda tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest.

  1. a aprilli alguseks pidid kaebajal olemas olema korralduses märgitud märtsikuu käibemaksu arvestust puudutavad raamatupidamise dokumendid. Mingit takistust nende dokumentide esitamiseks ega maksuhalduril nende kontrollimiseks ei olnud. Maksukohustuslase esindajal oli korralduses märgitud ajal võimalik anda seletusi. Seisukoha käibemaksu arvestamise õigsuse kohta oleks maksuhaldur saanud võtta pärast käibedeklaratsiooni esitamist, kuid maksustamisega seotud asjaolusid ei olnud keelatud kontrollida ka enne 20.04.
  2. Kontrolli käigus oleks maksuhalduril olnud võimalik võtta seisukoht deklaratsioonis esitatud andmete ja maksusumma määramise vajaduse kohta. Tegemist ei ole nn eelkontrolliga. Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et maksuhalduril on kaalutlusruumist tulenevalt võimalik kontrolli alustada ja dokumente nõuda veel enne käibedeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva. Kontrolli alustamise korraldus ei pea sisaldama põhjendust selle kohta, miks maksuhaldur viib konkreetsed menetlustoimingud läbi korralduses märgitud kohas. Selle asemel, et korraldus täitmata jätta, oleks kaebaja saanud välja pakkuda enda jaoks vähem koormava aja ja koha korralduse täitmiseks. Maksuhalduril oli õigus määrata kontrolli läbiviimise eesmärgipäraseim viis. Revident oleks saanud dokumendid üle vaadata, küsimusi esitada ning kaebajat kontrollida, esitades täpsustavaid küsimusi jne. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja maksuhalduri ametiruumidesse kutsumine lähtub seadusega maksuhaldurile antud õigusest ja maksuhalduri püstitatud eesmärgist ning et korraldus vastas

§-le

  1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.11.
  3. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Samuti ei ole vaidlustatud otsuse ja asja materjalide 3 pinnalt võimalik tuvastada, nagu oleks halduskohtu vaidlustatud otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid või rikkunud muul viisil oluliselt kohtumenetluse normi. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  4. Toimiku materjalidest nähtuvalt andis Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus 26.03.2012 OÜ-le LucasOilTrans korralduse nr 12.2-3/7044-1 milles teatas kontrolli alustamisest OÜ LucasOilTrans suhtes ning kohustas OÜ-d esitama perioodi 01.02.2012-31.03.2012 raamatupidamise dokumendid ja andma selgitusi esitatavate dokumentide ja majandustegevuse kohta. Korraldus saadeti

§ 54lg 2 alusel osaühingu äriregistrisse kantud aadressile. OÜ Lucas

OilTrans võttis korralduse vastu 02.04.2012, kuid täitma seda ei asunud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja endiselt sellega, et maksuhalduril on võimalik kontrollimisega seotud toiminguid alustada ja dokumentide kohta nõudeid esitada juba enne seda, kui saabub konkreetse maksustamisperioodi maksudeklaratsioonide esitamise ja maksu tasumise tähtaeg, samuti on kaebaja arvates põhjendamatu kohustada teda ilmuma seletuste andmiseks maksuhalduri juurde Jõhvis, kuigi kaebaja registrijärgne asukoht on Tallinnas. 8. Ringkonnakohus kaebaja sellekohaste vastuväidetega ei nõustu. Nagu juba märgitud, teatas maksuhaldur vaidlustatud korralduses, et alustab 02.04.2012 kell 11.00 OÜ LucasOilTrans suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel 01.02.2012-31.03.2012.

§ 60

lg 1 ja § 62 lg 1 alusel kohustas maksuhaldur kaebajat esitama korralduse p-des 1.1-1.8 nimetatud raamatupidamisdokumendid ning andma selgitusi esitatavate dokumentide ja oma majandustegevuse kohta. Korraldus kuulus täitmisele OÜ LucasOilTrans esindusõigusliku isiku poolt 02.04.2012 kell 13.00 Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse teeninduskohas aadressil Jõhvi, Rahu 3.

§ 10

lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.

§ 10

lg 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; nõuda sisse maksuvõlad; kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

§ 11

lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega.

§ 59

lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, missuguseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

§ 59

lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (§-d 60-72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (§-d 73-81). 4 Eeltoodut arvestades ei ole alust asuda seisukohale, et maksustamisperioodi

  1. a märts kohta kaebajalt raamatupidamisedokumentide nõudmine oleks olnud seadusevastane ja põhjendamata. Vaidlustatud korralduses on samuti öeldud, et kontroll algab 02.04.
  2. Selleks hetkeks ei olnud kaebajal küll tekkinud kohustust
  3. a märtsikuu käibedeklaratsiooni esitamiseks ja käibemaksu tasumiseks, kuid

-i järgi ei ole ka enne deklaratsiooni esitamise ja käibemaksu tasumise tähtpäeva maksuhalduri poolt maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide kontrollimine keelatud. Maksude arvestamine toimub teatavasti kirjalike dokumentide ja nende põhjal koostatud arvepidamise alusel. Arvestuse pidamist ja dokumentide säilitamist reguleerib

§ 57

, mille lõikes 1 on öeldud, et maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Raamatupidamisarvestust tuleb maksukohustuslasel korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. 2012. a aprilli alguseks pidid OÜ-l LucasOilTrans seega olemas olema korralduses märgitud ja märtsikuu käibemaksuarvestust puudutavad raamatupidamise dokumendid. Maksukohustuslasel ei olnud asja materjalidest nähtuvalt mingit takistust nende dokumentide esitamiseks korralduses märgitud ajaks ning maksuhalduril ei olnud mingeid takistusi nende dokumentide kontrollimiseks üksikjuhtumi kontrolli käigus. Kaebaja esindajal oli korralduses märgitud ajal võimalik anda seletusi raamatupidamise dokumentide ja äriühingu majandustegevuse kohta. Maksuhalduril ei olnud keelatud kontrollida maksustamisega seotud asjaolusid enne andmete esitamist maksudeklaratsioonis, so 20.04.2012 olenemata sellest, et seisukoha käibemaksu arvestamise õigsuse kohta oleks maksuhaldur saanud võtta alles pärast käibedeklaratsiooni esitamist. Eeltoodud olukord ei ole vastuolus ka

§-ga 82 (maksukohustuslase esitatud andmete tõenduslik jõud) ja §-ga 92 (maksusumma määramine).

§ 82

kohaselt lähtub maksuhaldur kontrollimisel eelkõige maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsioonidest, raamatupidamisarvestusest ja muust tema enda poolt peetud arvestusest.

ei näe maksuhaldurile ette maksukohustuslase poolt esitatud dokumentidega tutvumise järjekorda. Kontrolli käigus oleks maksuhalduril olnud seega võimalik võtta seisukoht deklaratsioonis esitatud andmete ja maksusumma määramise vajaduse kohta. Asjaolu, et raamatupidamise dokumentidega tutvumine ja seletuse võtmine maksuhalduri poolt oleks pidanud vastavalt vaidlustatud korraldusele toimuma enne käibedeklaratsiooni esitamise tähtaja saabumist, ei tähenda seega, et korraldus oli antud ilma õigusliku aluseta. 9. Halduskohus on seega samuti õigesti leidnud, et

§ 11

lg-st 2 ning § 59 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandustegevuse ja maksude tasumisega seotud dokumente ning ise otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse ning tõendite kogumisega seotud asjaolude üle, millest nähtuvalt on maksuhaldurile antud ulatuslik kaalutlusruum. Seda, millal täpselt konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga seotud dokumente ja seletusi maksukohustuslaselt nõuda tohib, ei ole seaduseandja reguleerinud. Seepärast on maksuhalduril võimalik kontrollimisega seotud toiminguid alustada ja dokumentide esitamise kohta nõudeid esitada ka enne seda, kui saabub konkreetse maksustamisperioodi maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäev. 10. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ka osas, milles leitakse, et korralduse tegemine Ida maksu- ja tollikeskuse poolt on alusetu ning korralduses sisalduv kohustus ebaproportsionaalne. 5 Vastavalt

§ 5

lg-le 1 on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet.

§ 5lg 1 sätestas kuni 1.

jaanuarini 2004 kehtinud redaktsioonis: "Riiklike maksude maksuhaldurid on Tolliamet ja Maksuamet ning tema kohalikud asutused". Ka

§ 44, mis nägi ette MTA ja kohalike asutuste menetlusalluvuse, on kehtetu alates 1.

jaanuarist 2004 ning maksukorralduse seaduse kehtiv redaktsioon ei sätesta MTA allüksuste territoriaalset pädevust. Seega ei nähtu kehtivast õigusest, et kohaliku struktuuriüksuse pädevus sõltub tööpiirkonnast ja seaduseandja pole ka selle ameti erinevatele struktuuriüksustele ette näinud eraldi õigusi või kohustusi ega kehtestanud seda, et konkreetset maksukohustuslast võib kontrollida vaid tema asukohajärgne teenindusbüroo.

§ 46

lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte.

§ 46

lg-st 5 tulenevalt kirjutab maksuhalduri haldusaktile alla maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik. Vaidlustatud korralduse on allkirjastanud Ida maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna vanemrevident ning korralduses viidatakse MTA peadirektori käskkirjale, millest tuleneb tema õigus haldusaktile alla kirjutada.

§ 60

lg 1 ja 3 alusel on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt suulist või kirjalikku teavet ning kohustada maksukohustuslast või tema esindajat vajaduse korral teabe andmiseks ilmuma ka maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Antud juhul lähtus dokumentide maksuhalduri ruumides esitamise nõue nii seadusega maksuhaldurile antud õigusest kui ka maksuhalduri poolt korralduses püstitatud konkreetsest eesmärgist kontrollida kaebaja maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutaks ja maksusoodustusi kasutataks seaduses sätestatud suuruses ja korras.

§ 11

lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur kontrollimisega seotud toimingute vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse.

§ 10

lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kontrolli alustamise korraldus ei pea seadusest tulenevalt seega sisaldama põhjendust selle kohta, miks maksuhaldur viib konkreetsed menetlustoimingud läbi just korralduses märgitud kohas. Kui korralduse täitmine selleks määratud kohas oli maksukohustuslase arvates tema jaoks põhjendamatult koormav, oleks ta saanud taotleda menetlustoimingute läbiviimist ka talle sobivamas kohas. Vaidlustatud korralduses on nimelt öeldud, et korralduse mõjuvatel põhjustel täitmata jätmisel palub maksuhaldur sellest teavitada kirjalikult Ida maksu- ja tollikeskust või helistada ning teatada aeg ja koht, kus on võimalik dokumendid esitada (korralduse lk 2). OÜ LucasTransOil ei taotlenud menetlustoimingute läbiviimist Tallinnas, vaid jättis korralduse täies ulatuses täitmata. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide selle kohta, et maksuhaldur ei valinud OÜ-lt LucasOilTrans teabe saamiseks teist viisi, so üksnes kirjalike seletuste esitamist. Nagu juba eelnevalt märgitud, on maksuhalduril õigus määrata kontrolli läbiviimise eesmärgipäraseim viis. Käesoleval juhul anti maksukohustuslasele esimese menetlustoimingu käigus võimalus esitada kontrollitavad dokumendid ning anda samal ajal ka seletus dokumentide ja äriühingu majandustegevuse kohta. Kontrolli teostav revident oleks saanud sellisel juhul dokumendid kohe üle vaadata, esitada vajadusel küsimusi esitatud ja võimalike puuduvate dokumentide osas, esitada täpsustavaid küsimusi, kontrollida vastuseid maksuhalduri käsutuses olevate andmebaaside kaudu, leppida maksukohustuslasega vajadusel kokku edaspidise suhtlemise viisi osas jne. Seega ei ole eeltoodut arvestades koos dokumentide esitamisega kohe ka suuliste selgituste andmise nõudmine kaebaja jaoks ilmselgelt üleliigne kohustus, kuna võib pigem vähendada kaebaja vajadust esitada edaspidi täiendavaid kirjalikke seletusi ja täiendavaid dokumente. 6 Eeltooduga seonduvalt on halduskohus iseenesest õigesti viidanud ka sellele, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud ja kohus saab uurida üksnes seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid haldusakti sisulise otstarbekuse hindamise õigust kohtul ei ole. Käesoleval juhul on vaidlustatud korralduses selgitatud nii seda, millistel alustel konkreetne kontrollimine läbi viiakse kui ka seda, millised on maksukohustuslase konkreetsed kohustused, õigused ja võimalused nende realiseerimisel. Maksuhaldur on oma selgitustes samuti piisavalt põhjendanud, miks oli vahetu suhtlemine maksukohustuslase esindajaga kirjalike seletuste nõudmisest tõhusam ning ka ringkonnakohtul puudub alus neis väidetes kahtlemiseks, sest nagu juba märgitud, võinuks kirjavahetuse teel teabe kogumine olla keerukam ja võtnuks ilmselt ka rohkem aega ega oleks seetõttu olnud rohkem kooskõlas maksumenetluse põhimõttega viia maksumenetlus läbi võimalikult kiiresti ja efektiivselt. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.