Obsah (8)

§ 212§ 213§ 104§ 187§ 184§ 190§ 180§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.11.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale teabenõude (tl 27), milles taotles kahes eksemplaris koopiaid Viru Vangla 10.03.
2. a dokumendist, millega majandusosakonna teenistuja võttis temalt 10.03.2011 pesemiseks vangla vormi ning tagastas selle 21.03.
4. 15.11.
5. a otsusega nr 6-10/45280-1 (tl 26) rahuldas Viru Vangla teabenõude osaliselt, väljastades kaebajale 10.03.
6. a dokumendist koopia ühes eksemplaris ning selgitades, et soovitud koguses koopiaid on kaebajal võimalus saada tasuliselt. Teabenõude täitmisest osalisel keeldumisel tugineb vangla otsuses avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p-le 1, mille järgi võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda.
7. Kaebaja esitas 15.11.
8. a otsuse peale vaide (tl 25), mille Viru Vangla jättis 19.12.
9. a vaideotsusega nr 6-12/432-1 (tl 23-24) rahuldamata.
10. 12.01.2012 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja kaebus (tl 1-3), milles ta palub Viru Vangla 15.11.
11. a otsuse nr 6-13/45280-1 osaliselt tühistada ning kohustada vanglat tema 09.11.
12. a teabenõuet täielikult rahuldama. Kaebaja on seisukohal, et vangla tegevus on vastuolus põhiseaduse § 3 lg-ga 1, §-ga 11, §-ga 14 ja AvTS § 17 lg 1 p-ga 2, § 23 lg 2 p-ga 1 ja § 25 lg-ga
13. Kaebaja sõnul taotles ta niisuguse sisuga teavet 09.11.2011 esimest korda, põhjendas selle saamise vajadust ning kuna teave oli kokku kahel lehel, kuulus see talle väljastamisele tasuta.
14. Viru Vangla märgib kaebusele esitatud vastuses (tl 20-21), et teabest ühe eksemplari väljastamisega on kaebaja suhtes täidetud AvTS §-s 1 sätestatud avaliku teabe seaduse eesmärk. Kaebaja on taotletava teabe saanud, teabenõudest ei nähtunud põhjendatud vajadust teabe mitmes eksemplaris väljastamiseks ning seadus ei kohusta vanglat tegema ühest dokumendist tasuta mitut koopiat. Teistkordne dokumentidest koopiate väljastamine on tasuline teenus, mille eest tuleb kaebajal omavahendite arvelt tasuda.
15. Tartu Halduskohus rahuldas 31.05.
16. a otsusega kaebuse osaliselt, kohustas Viru Vanglat väljastama kaebajale 09.11.
17. a teabenõudes soovitud dokumendi koopia teine eksemplar ning jättis rahuldamata kaebaja nõude Viru Vangla 15.11.
18. a otsuse nr 6-10/45280-1 tühistamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tulene avaliku teabe seadusest, et teabenõudja ei tohi nõuda talle vaja minevat kinnitustega dokumenti mitmes eksemplaris. Samuti ei näe AvTS § 23 lg-d 1 ja 2 ette vastavat teabenõude täitmisest keeldumise alust. Antud juhtumi juhul ei ole tegemist varem juba saadud teabe teistkordse nõudmisega ning kaebaja on oma teabenõudes teabe saamise vajadust põhjendanud, mistõttu pole asjakohane ka AvTS § 23 lg 2 esimeses punktis kehtestatud võimalus keelduda teabenõude täitmisest. Juhul, kui vanglale jäi midagi teabenõudja taotlusest arusaamatuks, oleks ta pidanud küsima täiendavaid selgitusi ega saanud toetuda väitele, et teabenõudes pole teabe saamise vajadust põhjendatud. Seega tuli tulenevalt AvTS § 25 lg-st 2 mõlemad soovitud koopiad kaebajale tasuta väljastada. Vangla otsustus ühe teabenõudes soovitud dokumendi koopiatest edastamata jätmise kohta ei ole käsitletav haldusaktina, mille suhtes saab halduskohtusse esitada tühistamisnõuet. Tulenevalt AvTS §-st 17 on teabenõude täitmine teabevaldaja poolt teostatav toiming või toimingute kogum. Kaebajale 15.11.2011 adresseeritud otsus on tema teabenõude täitmiseks vajalikest toimingutest osalise keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus. Seega on halduskohtu hinnangul vastav tühistamisnõue lubamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
19. Vastustaja esitas Tartu Halduskohtu 31.05.
20. a otsusele apellatsioonkaebuse (tl 40−41), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Vastustaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Viru Vangla poolt teabenõude osaline rahuldamata jätmine ei olnud tulenevalt AvTS § 23 lg 2 p-st 1 õigusvastane, kuna kaebajale väljastati taotletud koopia ning kaebaja ei ole toonud välja põhjendatud vajadust saada see teist korda. Vastustaja hinnangul ei ole mõeldav, et riigiasutus peab isikule tema soovil andma 20 koopiat ühest ja samast dokumendist. Selline tõlgendusviis on vastuolus avaliku teabe seaduse eesmärgiga, so anda inimestele teavet ja informatsiooni. Avaliku teabe seaduse eesmärk ei ole varustada isikut koopiatega, mida tal võib mis tahes põhjusel vaja minna. Samuti ei saa isik nõuda avaliku teabe seaduse alusel koopiaid selleks, et neid kasutada oma õiguste kaitsmisel kohtu- või mõnes muus menetluses. Teistkordne dokumentidest koopiate väljastamine ei täida enam teabele ja informatsioonile juurdepääsu tagamise funktsiooni, vaid tegemist on juba koopiate väljastamise teenuse osutamisega, mille eest tuleb kaebajal tasuda omavahendite arvelt. AvTS § 3 lg 1 mõistes on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega teave ongi dokument ning teabenõude kulutused kaetakse teabenõudja poolt juhul, kui teave ehk dokument väljastatakse paberkandjal ja selle maht on üle 20 lehekülje. Kuna kaebaja taotles teavet, mis oli ühel leheküljel, siis oli tal õigus saada tasuta vaid see üks teave ehk üks dokument.
21. Kaebaja palub vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 46−47) jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse, kuna selle esitamisel ei ole tasutud riigilõivu. Kaebaja sõnul nõustub ta halduskohtu 31.05.
22. a otsuses toodud põhjendustega täiel määral. Vastustaja poolt teabenõude täitmisest osalise keeldumise alus on ebaõige. Kaebaja on esitanud vanglale üksnes ühe teabenõude koopiate kahes eksemplaris saamiseks ning on taotluses põhjendanud, et tal on koopiaid vaja seoses oma õiguste ja vabaduste kaitsega. Käesolevas asjas ei ole kaebaja taotlenud mitte 20 koopia, vaid 2 koopia saamist ning selline taotlus on põhjendatud. Kaebaja ei nõustu vastustaja lähenemisega, et kui teave on ühel lehel, siis on õigus saada tasuta vaid üks koopia ja teise eest tuleb maksta. Vastustaja ei ole viidanud ka konkreetsele sättele, mis sellist lähenemist kinnitaks.
23. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 31.05.
24. a otsusele vastuapellatsioonkaebuse (tl 48−50), milles palub tühistada halduskohtu otsuse osas, millega kohus jättis vangla 15.11.
25. a otsuse osaliselt tühistamata, ning teha uus otsus, millega tühistamisnõue rahuldada ja/või alternatiivselt, kui tegemist ei ole haldusaktiga, tunnistada 15.11.
26. a otsuses väljendatud keeldumine õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et vangla 15.11.
27. a otsuse näol on tegemist haldusaktiga. Kaebaja märgib, et otsuse toimingu sooritamata jätmise kohta võib teha nii kirjaliku haldusakti kujul kui vormivaba otsusena, mille puhul põhjendatakse toimingu sooritamata jätmist isiku nõudel kas suuliselt või tagantjärele kirjalikult. Toimingu sooritamisest keeldumise kohta haldusakti vormistamine sõltub vastavast materiaalõiguslikust eriregulatsioonist. Asutus võib ka muudel juhtudel otsustada toimingu sooritamise haldusaktiga, pädevus selleks tuleneb toimingu sooritamise pädevusest. Käesoleval juhul on vangla vormistanud toimingust keeldumise haldusaktina ning märkinud selles ebaõige keeldumise aluse ja põhjendused, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Seega on vangla 15.11.
28. a otsuse näol tegemist õigusvastase 3 haldusaktiga. Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et tegemist ei ole haldusaktiga, palub kaebaja tunnistada keelduvas otsustuses väljendatud keeldumine õigusvastaseks.
29. Vastustaja palub vastuapellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 57) jätta vastuapellatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata. Vastustaja leiab, et vastuapellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Kaebaja saab esitada vastuapellatsioonkaebuse vaid siis, kui ta leiab, et Tartu Halduskohtu otsus on õigusvastane. Oma vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele on kaebaja aga leidnud vastupidist ja märkinud, et ta nõustub halduskohtu 31.05.

1. a otsuses toodud põhjendustega täiel määral. Samuti on kaebaja samas vastuses palunud jätta halduskohtu otsuse muutmata. Vastustajale jääb arusaamatuks, mis eesmärgiga esitab kaebaja apellatsioonkaebuse kohtuotsusele, mis tema meelest on õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas haldusasjas esitatud apellatsioonkaebustest tuleb rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus, kuid kaebaja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 tuleb tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebaja esitatud kohustamiskaebus talle 09.11.
3. a teabenõudes soovitud dokumendi koopia teise eksemplari väljastamiseks rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2, millega halduskohus jättis rahuldamata Viru Vangla 15.11.
4. a otsuse nr 6-10/45280-1 tühistamise nõude, tuleb jätta muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb selle nõude rahuldamata jätmise osas asendada käesoleva otsuse vastavate põhjendustega.
5. Esmalt lahendab ringkonnakohus nii vastustaja kui kaebaja apellatsioonkaebusega seonduvad menetluslikud küsimused, hinnates apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise õiguspärasust ning tehes kindlaks nende ulatuse (I, II). Seejärel hindab kohus halduskohtu poolt kohustamiskaebuse lahendamise õiguspärasust ja esitab kohustamiskaebuse osas oma seisukohad (III) ning käsitleb Viru Vangla 15.11.
6. a otsuse nr 6-10/45280-1 osalise tühistamise nõuet (IV). I
7. Kaebaja on vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 46−47) väljendanud seisukohta, et vastustaja apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse, kuna apellatsioonkaebuse esitamisel on tasumata riigilõiv. Ringkonnakohus peab vajalikuks kaebaja sellisele väitele vastata ning selgitab järgmist. Tulenevalt

§ 104lg-st 10 on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 442 lg 1 kohaselt osaleb riik halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras vastustajaks oleva haldusorgani kaudu. Viru Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus VVS § 39 tähenduses, mistõttu on Viru Vangla kui Eesti Vabariiki kohtumenetluses esindav valitsusasutus vabastatud riigilõivu tasumisest

§ 104lg 10 alusel (vt ka RKHKo 25.10.2013, 3-3-1-28-12, p 23).

Seega puudus alus vastustaja apellatsioonkaebuse tagastamiseks

§ 187

lg 3 p 3 alusel ning vastustaja apellatsioonkaebus on õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks tõlgendada vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud taotlust. Halduskohus on käesolevas asjas tehtud otsusega lahendanud kaks nõuet – rahuldanud kohustamiskaebuse, kohustades Viru Vanglat väljastama kaebajale 09.11.
2. a teabenõudes soovitud dokumendi koopia teine eksemplar, ning jätnud rahuldamata Viru Vangla 4 15.11.
3. a otsuse nr 6-10/45280-1 osalise tühistamise nõude. Vastustaja on ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses taotlenud halduskohtu otsuse tühistamist, täpsustamata vaidlustatavat resolutsiooni punkti. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsioonkaebust tuleb tõlgendada selliselt, et see on esitatud halduskohtu otsusele osas, milles kohus rahuldas kaebaja kohustamisnõude. Ka apellatsioonkaebuse põhjendused lähtuvad kaebaja kohustamisnõude ebaõigest rahuldamisest kohtu poolt ega puuduta tühistamisnõude rahuldamata jätmist. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise kohta tehtud lahendit ei saa iseenesest pidada ka vastustajale negatiivseks tulemuseks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et vastustaja on soovinud apellatsioonkaebuse esitamisega vaidlustada üksnes Tartu Halduskohtu 31.05.
4. a otsuse resolutsiooni punkti 1, millega kohus kohustas vastustajat väljastama kaebajale 09.11.
5. a teabenõudes soovitud dokumendi koopia teine eksemplar. II
6. Kaebaja esitatud vastuapellatsioonkaebuse osas on vastustaja avaldanud seisukohta, et apellatsioonkaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse ning see tuleb

§ 187lg 3 p-i 6 alusel jätta läbi vaatamata.

Vastustaja sõnul on kaebaja ise vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses märkinud, et ta nõustub halduskohtu põhjendustega täiel määral, mistõttu jääb vastustajale arusaamatuks, mis eesmärgiga esitab kaebaja apellatsioonkaebuse kohtuotsusele, mis tema meelest on õiguspärane. 16.

§ 184

lg 2 kohaselt kohaldatakse vastuapellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui samas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p-i 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.

§ 190

sätestab, et kui

§ 187

lõikes 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 187lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

Seega tuleb eelnimetatud läbi vaatamata jätmise aluse esinemise kontrollimiseks võtta seisukoht selles, kas kaebajal puudus antud juhul apellatsioonkaebuse esitamise õigus, või ei saa apellatsioonkaebuse esitamine ja sellest tulenevalt tehtav kohtuotsus mõnel muul põhjusel kaebaja õigusi ja kohustusi enam mõjutada. 17. Kaebajale kui haldusasjas osalevale poolele on apellatsioonkaebuse esitamise õigus ette nähtud

§ 180

lg 1 esimeses lauses, mille kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Samast sättest tulenevalt on halduskohtu otsuse puhul vaidlustatav eelkõige selle resolutsioon. Käesolevas asjas kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses on kaebaja vaidlustanud halduskohtu 31.05.2012. a otsuse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus jättis rahuldamata ühe kaebaja poolt esitatud nõuetest, so Viru Vangla 15.11.2011. a otsuse osalise tühistamise nõude. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna halduskohus on jätnud kaebaja kaebuse osaliselt rahuldamata, on kaebajal ka

§ 180

lg-st 1 tulenev õigus see otsus edasi kaevata, kui ta leiab, et halduskohus on tema esitatud nõude rahuldamata jätmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kaebaja on vastuapellatsioonkaebuses selgitanud, et tema hinnangul on Viru Vangla 15.11.

1. a otsuse näol tegemist õigusvastase haldusaktiga, mis tuleb tühistada. Seega leiab ta, et halduskohus on tema kaebuse osaliselt rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Eelnevast tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et kaebajal puudus õigus esitada Tartu Halduskohtu 31.05.
2. a otsuse peale apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus möönab, et 5 kaebaja on ringkonnakohtule edastatud dokumentides edastanud vastuolulisi seisukohti, märkides apellatsioonkaebuse vastuses, et ta nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga selline apellatsioonkaebusest iseseisvalt esitatud väide võtta kaebajalt eelpooltoodud sätetest tulenevat õigust apellatsiooni korras edasikaebamisele. Sellist seisukohta toetab ka asjaolu, et kaebaja poolt toodud väited kõikide halduskohtu otsuse põhjendustega nõustumise kohta on esitatud vastuseks vastustaja apellatsioonkaebusele, millest võib järeldada, et need väited on esitatud, pidades silmas eelkõige halduskohtu neid põhjendusi, mille pinnalt esitas apellatsioonkaebuse vastustaja (vt käesoleva otsuse p 14). III
3. Halduskohus on käesolevas asjas rahuldanud kaebaja kohustamiskaebuse ning kohustanud vastustajat väljastama kaebajale tema poolt taotletud 10.03.
4. a dokumendist ka teine eksemplar lisaks ühele eksemplarile, mille osas vastustaja kaebaja teabenõude 15.11.
5. a otsusega juba rahuldas. Vastustaja on jätnud kaebajale nimetatud dokumendi koopia teise eksemplari väljastamata, tuginedes AvTS §-le 23 lg 2 p-le 1, millest tulenevalt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Halduskohus on aga vaidlustatud otsuses leidnud, et vastustaja keeldus kaebaja poolt taotletud teabest rohkem kui ühe koopia väljastamisest õigusvastaselt, sest avaliku teabe seaduses sätestatust ei tulene, et teabenõudja ei tohi nõuda talle vaja minevat kinnitusega dokumenti mitmes eksemplaris ning AvTS § 23 lg-d 1 ja 2 ei näe ette vastavat teabenõude täitmisest keeldumise alust. Halduskohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuses väidab aga vastustaja, et kuna kaebaja poolt nõutud ühe dokumendi näol ongi tegemist avaliku teabe seaduse alusel nõutava teabega, oli tema keeldumine teabe kahel lehel väljastamisest AvTS § 23 lg 2 p 1 alusel põhjendatud. Käesoleva asja lahendamisel on seega määrava tähtsusega küsimus, mida mõista kaebaja 09.11.
6. a teabenõude täitmisel teabena või dokumendina, mille saamiseks oli teabenõudjal õigus ja kas sellise teabe või dokumendi mõiste hõlmab ka teabenõude esitajale tasuta kuni 20 eksemplaris lehekülje paberkandjal koopiate valmistamist AvTS § 25 lg 2 alusel olukorras, kus taotletav teave (dokument) asub tegelikkuses ühel lehel.
7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud teabenõude osaline rahuldamine selliselt, et kaebajale anti taotletud dokumendist üks koopia ning ülejäänud osas jäeti teabenõue rahuldamata, so keelduti veel ühe samast dokumendist paberkandjal koopia andmisest, oli õiguspärane.
8. Esmalt puudub vaidlus selles, et kaebaja oli õigustatud taotlema vastustajalt Viru Vangla 10.03.
9. a dokumendi koopiat, kuna tegemist oli dokumendiga, mis kajastas tema suhtes vangla poolt sooritatud toiminguid ning haldusasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebaja nimetatud dokumenti varasemalt saanud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 4 kohaselt toimub haldusmenetluses dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Seega oli kaebajal õigus saada teabenõude esitamisel avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel tema suhtes 10.03.2011 koostatud dokumendis sisalduvat teavet. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Lähtudes esitatud teabenõudest (tl 29) ja AvTS § 17 lg 1 p-st 2 tuli teabenõue antud juhul täita teabenõudja poolt soovitud viisil, so väljastades teabe dokumendi koopiana paberkandjal vahetult teabenõudjale. AvTS § 4 sätestab teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted ja sama paragrahvi lõike 4 järgi võimaldatakse juurdepääs teabele tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud. 6 AvTS § 25 lg 2 sätestab, et paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest tasub teabenõudja kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates
10. leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. AvTS § 23 lg 2 p 1 annab aga teabevaldajale õiguse teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda.
11. Eeltoodud avaliku teabe seaduse sätete tõlgendamiseks tuleb pöörduda menetlusosalisele haldusmenetluses kogutud teabe väljastamise põhieesmärkide ning selle olemuse poole. Dokumentidega tutvumise õigust haldusmenetluses reguleerib HMS § 37, mille sisuks on tulenevalt haldusmenetluse eesmärgist ja selles osalevate isikute õigustest ja kohustustest muuhulgas ka menetlusosalisele haldusmenetluse käigus kogutud ja koostatud materjalidest ülevaate andmine, et menetlusosaline saaks haldusmenetluses oma õigusi ja huve piisavalt kaitsta. Haldusmenetluse seadus dokumendi mõistet ei sisalda, küll aga on see sätestatud arhiiviseaduses, mille §-i 2 kohaselt on dokument arhiiviseaduse tähenduses mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. Kuna muul viisil, kui arhiiviseadusest tuleneva mõiste kaudu ei ole võimalik haldusmenetluses koostatud või kogutud dokumentide mõistet väljendada, siis leiab ringkonnakohus, et haldusmenetluses kogutud või koostatud dokumentideks tuleb arhiiviseadusest tuleneva mõiste valguses pidada teabekandjal (paber, elektroonilised andmekandjad) jäädvustatud teabeühikuid, mille haldusorgan on kogunud või loonud menetluse käigus ja mis on oma olemuselt küllaldased haldusmenetluse seisukohast oluliste faktide ning tegevuste tõestamiseks. HMS § 37 lg 4 ja AvTS § 4 lg 4 kohaselt kannab üldjuhul dokumentide avalikuks tegemisega kaasnevad kulutused teabevaldaja, kuid on võimalikud ka erandid näiteks juhul, kui seadusega on ette nähtud dokumentidest koopiate, ärakirjade või väljavõtete tegemise korral riigilõivu tasumine. Ka AvTS § 25 lg-s 2 sätestatu näol on tegemist sellise erandiga.
12. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HMS § 37 lg 4 ning AvTS § 25 lg 2 sisu ja eesmärki tõlgendada lähtuvalt HMS § 37 ja avaliku teabe seaduse eesmärgist ning eeltoodud dokumendi mõistest ja teabe mõistest, milleks on teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega tagavad neist mõistetest tulenevalt nii HMS § 37 kui ka avaliku teabe seadus juurdepääsu eelkõige teabele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelnevat arvestades AvTS § 25 lg-t 2 tõlgendada selliselt, et juhul, kui teabenõudes nõutud teave või dokument asub teabekandjal (paberdokumendil), mille maht on üks lehekülg, siis on teabenõudjal ja HMS § 37 järgi dokumendiga tutvuma õigustatud isikul igal juhul õigus teabevaldajalt AvTS § 25 lg 2 alusel saada sellest dokumendist kuni 20 tasuta koopiat. AvTS § 25 lg 2 eesmärgiks on eelkõige reguleerida olukorda, kus teabenõudes taotletud teave või HMS § 37 mõistes üks dokument asub teabekandjal, mille maht sellest paberkandjal koopiate valmistamisel oleks üle 20 lehekülje, või on teabenõudes taotletud erinevat teavet või dokumente, mille maht sellest paberkandjal koopiate valmistamisel oleks üle 20 lehekülje. Sellist lähenemist toetab ka avaliku teabe seaduse seletuskiri, milles on AvTS § 25 osas märgitud: „Paragrahvis 25 sätestatakse teabenõude kulutuste katmise kord. Kulutuste katmine toimub üldjuhul teabevaldaja poolt. Samas näeb eelnõu ette (§ 25 lg 2) kulutuste katmise teabenõudja poolt juhul, kui teave väljastatakse paberkandjal ja selle maht on üle 20 lehekülje. Selline regulatsioon välistaks ka ilma põhjuseta päringute esitamist ja teabevaldajal liigsete kulutuste tekkimist.“ Eeltoodust ja AvTS §-s 6 sätestatud teabenõude mõistest tulenevalt tuleb seega asuda seisukohale, et kaebaja on 09.11.
13. a teabenõudes taotletud talle vajaliku dokumendi ning teabe Viru Vangla 15.11.
14. a otsuse alusel saanud. Vangla 7 on talle väljastanud ühe koopia teabenõudes soovitud 10.03.
15. a dokumendist, mis asus paberil kui teabekandjal ja mille mahuks oli üks lehekülg.
16. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et vastustaja ei saanud tugineda väitele, et teabenõudes pole teabe saamise vajadust põhjendatud ning oleks pidanud küsima kaebajalt täiendavaid selgitusi tema vajaduse osas saada nõutud teavet sisaldavast dokumendist enam kui ühes eksemplaris koopia. Kaebaja on oma 09.11.
17. a teabenõudes põhjendanud kahes eksemplaris koopia saamise vajadust oma õiguste ja vabaduste kaitsmise vajadusega ning viidanud sealjuures AvTS § 25 lg-le
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud vastustaja sellise sisuga taotlusest järeldama, et kaebajal võis antud olukorras esineda veel mõni taotluses nimetamata põhjus, millest tulenevalt oleks ta nõutud teavet vajanud enam kui ühes eksemplaris. Nii kaebaja enda poolt taotluses nimetatud õiguste ja vabaduste kaitse vajadus kui ka avaliku teabe seaduse ning HMS § 37 eesmärk said täidetud kaebajale tema poolt nõutud teabest ühes eksemplaris koopia väljastamisega. Samuti on vastustaja 15.11.
19. a otsuses selgitanud, et enamas koguses koopiaid on kaebajal võimalik saada, tasudes nende väljastamise eest Viru Vangla direktori 01.12.2010.a käskkirjas nr 1.1-1/251 sätestatud määras.
20. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud AvTS § 25 lg-t 2, ning sellise teabe saamiseks, mis asub paberkandjal ühel lehel, piisab tavapäraselt sellest, kui teabevaldaja väljastab selle taotlejale ühe koopiana ning mitmekordne samast dokumendist koopiate väljastamine ei täida enam teabele või dokumendile juurdepääsu tagamise funktsiooni, vaid tähendab juba koopiate tegemise teenuse osutamist. Eeltoodud põhjusel tuleb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldada ning kaebaja esitatud kohustamisnõue tema 09.11.
21. a teabenõude täielikuks rahuldamiseks rahuldamata jätta. IV
22. Kaebaja on halduskohtule esitanud ka tühistamiskaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 15.11.
23. a otsuse tema teabenõude osalise rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebaja esitatud tühistamisnõue ei kuulu rahuldamisele, mistõttu tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 jätta muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse vastavaid põhjendusi.
24. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas esitatud tühistamisnõue on lubamatu. Viru Vangla on 15.11.
25. a otsusega keeldunud kaebajale tema esitatud teabenõude osalisest täitmisest, jättes kaebajale võimaldamata tema poolt taotletu, so teine koopia kaebaja poolt nõutud 10.03.
26. a dokumendist. Haldusorgan on teabenõude täitmisest osalise keeldumise vormistanud kirjalikult, tuues kirjalikus dokumendis ära ka keeldumise õigusliku aluse. Seega on vangla poolt teabenõude täitmisest osalise keeldumise kohta tehtud otsuse puhul täidetud rangemad kriteeriumid, kui on haldusorganil vaja täita toimingu tegemisel. Ringkonnakohus jätab küll lahtiseks, millise konkreetse haldustegevuse vormiga on Viru Vangla 15.11.
27. a otsuse näol tegemist, kuid leiab, et olukorras, kus haldusorgan on otsuse vastuvõtmisel järginud seadusest haldustegevusele tulenevaid rangemaid kriteeriume, ei ole põhjendatud tühistamiskaebuse rahuldamata jätmine üksnes põhjendusega, et tegemist on lubamatu kaebusega. Lisaks tuleneb käesoleva otsuse III alajaotuses selgitatust, et vastustaja tegevus 15.11.
28. a otsusega kaebaja 09.11.
29. a teabenõude osaliselt rahuldamisel on olnud õiguspärane. Kuna kohtu hinnangul on vastustaja 15.11.
30. a otsuse näol tegemist õiguspäraselt teostatud haldustegevusega, ei ole vajadust hakata hindama ka selle tegevuse õiguspärasust juhul, kui vangla vastav tegevus kvalifitseeruks toiminguna. Eelnevast tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kaebaja vastuapellatsioonkaebuses esitatud taotluse Viru Vangla 15.11.
31. a otsuses väljendatu õigusvastasuse tuvastamiseks. 8
32. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada käesoleva otsusega jõusse jäetava Tartu Halduskohtu 31.05.
33. a otsuse resolutsiooni punkti 2 sisu. Nimelt tuleneb halduskohtu otsuse nimetatud resolutsiooni punktist sõnaselgelt, et halduskohus on jätnud rahuldamata kaebaja nõude Viru Vangla 15.11.
34. a otsuse tühistamiseks mitte selle osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliselt väljendatud resolutsioonotsuse puhul siiski tegemist ebaõige lahendiga.

§ 37

lg 2 p 1 näeb ühe kaebuse liigina ette tühistamiskaebuse, mille raames võib nõuda kas haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Seega ei ole halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 mitmeti mõistetav, vaid sellest on aru saada, et halduskohus on silmas pidanud just kaebaja poolt kohtule esitatud tühistamiskaebust Viru Vangla 15.11.2011. a otsuse tühistamiseks osas, milles vastustaja jättis kaebaja 09.11.2011. a taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis esitatud tühistamisnõude täies ulatuses rahuldamata. Maili Lokk Agu Timmi 9 Madis Ernits