) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Pärnu Maakohus 23. septembri 2013 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ AF Võlamenetlus nõude Y R vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ AF Võlamenetlus esitas 09.oktoobril 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse Y R vastu võlgnevuse ja viivise summas 624,35 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Elisa Eesti AS ja Y R vahel sõlmitud liitumislepingutest. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu 10.oktoobri 2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid olid kostjale isiklikult kätte toimetatud 07.novembril 2013 (tl. 42). Kuid kostja ei ole tähtajaks (21.11.2013-ks) hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. MENETLUSKULUDE JAOTUS 2
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 310,91 eurot väljamõistmise nõude, millest 55 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ning 210,91 eurot õigusabikulud (tl 27-28).
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja palub välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 55 eurot.
Hageja palub välja mõista kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot.
p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja palub välja mõista õigusabikulud summas 210,91 eurot.
lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus teiselt poolelt välja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud kahest pealtnäha ühetaoliselt lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, lepingud ise on tihti esinevad ja tavapärased, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 210,91 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 55 eurot, kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot.
lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.