4-13-7855 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-7855 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Imbi Kangur- Popova Väärteoasi Deniss Aleksandrovi väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 tunnustel Väärteoprotokoll: AB1353598 (väärteoasi nr 2316,13,009256) Menetlusalune isik Deniss Aleksandrov (isikukood 39411240844, elukoht Xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht puudub, telefon xxx), ID Kaart nr xxx Kriminaal- ja väärteokorras varem karistatud; Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 12.12.2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Helme Künnapuu, menetlusalune isik Deniss Aleksandrov Prefektuuri RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Deniss Aleksandrov väärteo toimepanemises KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks arest kaks
(2)päeva. 1. Deniss Aleksandrovile mõistetud arest kaks
(2)päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.
- Deniss Aleksandrovil tuleb arest ära kanda hiljemalt
- veebruariks 2014.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Deniss Aleksandrovi suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil 1 kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 12.12.2013.a. Asjaolud, menetluskäik 27.10.2013.a. on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1353598, mille kohaselt Deniss Aleksandrov 26.10.2013.a. kella 22:13 ajal Kari 3 asuvas Grossi kaupluses möödus kassarivist, jättes kauba (Aura mahl) eest tasumata kokku summas 1,09 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - tunnistaja Pavel Gušonini VTMS § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused, - AS OG Elektra avaldus, - õigusrikkuja kinnipidamise akt, - isikusamasuse tuvastamise protokoll, - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, - karistusregistri väljavõte. Menetlusalune isik ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et on väärteo toime pannud. Kahetseb tehtut. Ei oska öelda, miks toime pani. Elatub vanaema abiga. Narkootikume ei tarvita umbes aasta jooksul. Üldkasulikku tööd ei jõua teha, neid on tal juba palju ees. Kohtuväline menetleja esindaja ei soovinud istungi protokolli koostamist ja leidis, et asja saab arutada ilma isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 7 päeva, varasemad rahatrahvid tasumata. Mais on ka narkorikkumine, on korduvad vargused. Ilmselgelt rahatrahve isik ei tasu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et Deniss Aleksandrovi süü 26.10.2013 KarS § 218 lg 1 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo aset leidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et Deniss Aleksandrov oli läbinud kaubaga kassaliini, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, on tõendatud tunnistaja Pavel Gušonini ütluste ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga, mille kohaselt 26.10.2013 olles tööl oli grupp noori, kelledest üks läbis kassaliini kauba eest maksmata. Kaubaks oli Aura 1- liitriline mahl väärtusega 1, 09 eurot; AS OG Elektra vahetusvanem-juhataja Xxx26.10.2013 koostatud avaldusega, mille kohaselt varastas kella 22:13 paiku noormees Kari 3 asuvast Grossi Toidukaupade kauplusest 1-liitrise Aura granaatõunajoogi väärtuses 1,09 eurot. Kaup on tagastatud asutusele rikkumata kujul. Kohtu hinnangul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd menetlusalune isik on kassarivi läbinud kauba eest tasumata teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Deniss Aleksandrov karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut karistatud väärteokorras, sh KarS § 218 lg 1 järgi (viimati 27.05.2013) ja ka kriminaalkorras KarS § 199 rikkumise eest (viimati 16.10.2013) nii vangistuse kui ka arestiga. Rahalised karistused tasumata. 2 Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Deniss Aleksandrovi käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karistust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab süütegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Deniss Aleksandrovit varasemalt karistatud varavastaste süütegudega seotud rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Deniss Aleksandrov on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades varastatu väärtust, leiab kohus, et D.Aleksandrovi süü on minimaalne. Kohus peab kohaseks karistuse määraks kaks
(2)päeva aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 21.02.2014.a. Kristina Väliste 3