Obsah (5)

§ 180§ 383§ 426§ 175§ 417

1-12-11494 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2013. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-11494 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär X

§-st 426, § 432 lg 3, 4 ennetähtaegse vabastamise Jätta vabastamata Tarmo Tuvi talle Viru Maakohtu 13.12.

1. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista Tarmo Tuvilt 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-12-11494 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Määruse koopia saata kinnipeetavale ja Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 07.11.2013. a (

§ 383lg 1, § 384 lg 1). 1 Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 13.12.2012 otsusega tunnistati Tarmo Tuvi süüdi Kar

S § 274 lg 1 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1, 3 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.12.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse, 5 aasta 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumi eest mõisteti Tarmo Tuvile liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 21.04.

1. Tarmo Tuvi suhtes valis kohus tõkendi vahistamine. Kohtuotsus jõustus 29.12.
2. Karistusaeg algas 21.04.2010 ja lõpeb 18.08.
3. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 19.06.
4. Tartu vangla esitas 16.10.2013 kohtule Tarmo Tuvi isikliku toimiku materjalidega tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamiseks. Tarmo Tuvi on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: 22.12.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121, § 275 järgi, KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 5 aastat 3 kuud 28 päeva. Karistuse algus 21.04.
5. Tartu vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tlk 247-248) on Tarmo Tuvi vangistuse jooksul läbinud karjääriplaneerimise, sotsiaalprogrammi X, Agressiivsuse asendamise treeningu ning programmi X, mille käigus sai teoreetilisi teadmisi sõltuvus- ja vägivallakäitumise muutmiseks. Samuti on ta korduvalt osalenud tööhõives. Alustatud õpinguid
6. klassis ta jätkata ei soovinud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel plaanib elama asuda aadressile X. Korter kuulub tema X, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Viimase kuu vältel enne käesolevat vangistust kinnipeetav ei töötanud, tarvitas alkoholi ja elatus ebaseaduslikust tulust, pannes toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Rahalist toetust vangistuse vältel ei ole saanud. Vabanemisel on X nõus teda materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on Tartu vangla andmetel 10.10.2013 seisuga vabanemisfondis 30 eurot ja tasumata haginõudeid summas 4207 eurot. Kinnipeetav tunnistab, et vabaduses oli alkoholi kuritarvitamine tõsiseks probleemiks, osa vägivallakuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Motiveeritud elama vabanemise järel alkoholi tarvitamata. Tarmo Tuvi lähivõrgustiku moodustab tema X, kellega suhted on head. Kinnipeetava X on surnud, X on ära võetud kasvatuslikud õigused. Vabaduses suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega. Tulevikus püstitatud eesmärgid on seotud töö leidmisega ja võimalusel haridustee jätkamisega. Kinnipeetav hindab oma vaimset ja füüsilist tervist heaks, X probleeme pole esinenud. Samas tunnistab, et on kergesti ärritatav kui teda provotseeritakse. Vangistuses korduvalt elanud oma pingeid välja kaaskinnipeetavaid ja vanglateenistuse ametnikke rünnates. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, negatiivsele suhtumisele ühiskonna üldtunnustatud väärtushinnangutesse. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Eeltoodust lähtudes ei toeta Tartu Vangla Tarmo Tuvi vanglast vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest (isiklik toimik II osa, tlk 244-246) nähtuvalt on Tarmo Tuvi uue kuriteo ja ohtlikkuse peamisteks riskifaktoriteks tööalase hõivatuse puudumine, lähivõrgustiku toetuse puudumine, alkoholi tarvitamine, vägivaldne käitumine, mõjutatavus ja tegude tagajärgi mittearvestav käitumine. Kriminaalhooldusametnik teeb tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral ettepaneku määrata Tarmo Tuvile järgmised 2 kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibima kohtu määratu paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, osalema sotsiaalprogrammis, elektroonilise järelevalve tähtaeg 6 kuud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Tarmo Tuvi seletas kohtuistungil, et ta on vanglas olnud 3 aastat ja 6 kuud ja soovib vabaneda. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Valmis alluma kriminaalhooldusele. Tal on töökogemus ja lubab loobuda alkoholist. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Tarmo Tuvi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega järgmistel põhjustel: · teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on kandnud ka vabadusekaotuslikku karistust, kuid see ei ole tema suhtes positiivset tulemust andnud, vaid ta on jätkanud vabaduses kuritegude toimepanemist; · teda on vangistusest vabastatud tingimisi katseajaga allutamisega käitumiskontrollile, kuid ka see ei mõjutanud teda sel määral, et ta oleks hoidunud kuritegude toimepanekust; · tema kuritegelik aktiivsus on vabaduses olnud kõrge; · ta on ka vanglas karistuse kandmise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut, mille eest on teda karistatud nii kriminaalkorras kui ka distsiplinaarkorras, kuigi viimase aasta jooksul on ta käitumine paranenud; · vangla on hinnanud vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 61% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 55%; · sõltuvusprobleemid, mis võivad hakata mõjutama tema käitumist vabaduses; · vabaduses kuulusid suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud, mis võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna on pannud kuritegusid toime grupis koos teiste isikutega; · vabaduses puudub garanteeritud töökoht ja sissetulek ning tal suured võlgnevused, mistõttu oht uue kuriteo toimepanemiseks; · positiivne on vabaduses elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ning vanglas sotsiaalprogrammide läbimine ja töötamine, kuid negatiivsed asjaolud siiski prevaleerivad. Kaitsja leiab, et Tarmo Tuvi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui materiaalsed alused. Tal on vabanemiseks motivatsioon. Pika karistusaja ärakandmise järel võib teda karistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Kohtu seisukoht

§ 426

lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik 3 nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et Tarmo Tuvi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuigi tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on asjaolu, et esimese astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega, milleks tehnilised tingimused on elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ja võimalik materiaalne toetus lähedastelt. Samas leiab kohus, et ainuüksi eelnimetatud materiaalsete aluste olemasolu ei anna alust Tarmo Tuvi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Küsimuse lahendamisel tuleb arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaoludega, kinnipeetava varesema elukäiguga ja käitumisega karistuse kandmise ajal. Tarmo Tuvi varasemat elukäiku iseloomustab tema varasem korduv kriminaalkorras karistatus. Vaatamata noorele eale on Tarmo Tuvi varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, ka reaalse vangistusega. Kannab reaalset vangistust teist korda. Vangistuses viibimise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kuigi kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine viimase aasta jooksul kinnitab toimunud ilmset muutust tema mõtlemises ja käitumises. Tarmo Tuvi eluviise iseloomustab alkoholi tarvitamine ja see on suurimaks riskiks vabaduses. Kinnipeetav võtab alkoholi tarvitamist kui eluga paratamatult kaasas käivat nähtust. Eriti tõsine märk on, et ta ähvardab teisi isikuid oma alkoholi tarbimisest tuleneva vägivaldsusega, ta on selle eest ka kriminaalkorras karistatud. Kõik see viitab endiselt riskikäitumisele ning oht uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge, kuigi materjalidest nähtuvalt on T. Tuvi motiveeritud vabanemisel alkoholi tarvitamisest vabanema. Tema avaldatud suhtumises on ta küll valmis loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid mõjutatavus ja tegude tagajärgi mittearvestav käitumine on uue kuriteo toimepanemise peamisteks riskifaktoriteks. Lisaks on riskiteguriteks puuduv toetav sotsiaalne võrgustik ning töökoht. Seega ei ole senine vangistuses viibitud aeg olnud piisav, et T. Tuvi oleks saanud end rehabiliteerida ning tema vabastamine ning käitumiskontrollile suunamine ei suuda tagada ühiskonna turvalisust. Varasem reaalne vanglakaristus ei hoidnud teda alkoholist ja uutest kuritegudest. Kuritegude asjaolud, mis seisnevad muuhulgas ka teiste isikute tervise kahjustamises, süüdimõistetu isik ja tema eluviisid ei anna alust Tarmo Tuvi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Vangistuse tähendus ei ole mitte ainult karistus sellele isikule, vaid see on ka ühiskonnaliikmete kaitsmine õigusrikkuja eest. Kohtule ei ole teatavaks saanud ühtki T. Tuvi endaga seotud asjaolu, mis räägiks tema ennetähtaegse vabastamise kasuks ja millele võiks tugineda usk, et ta enam õigusvastaseid tegusid toime ei pane. 4 Kinnipeetava tugiisikuks vabaduses on X, kellele kuuluvasse korterisse kinnipeetav vabanemisel elama asuks. X ise elab eraldi ning seetõttu on tema otsene mõju nõrk Tarmo Tuvi käitumisele vabaduses. Eeltoodust kohus järeldab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine esimesel tähtajal on liiga ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Ka on Riigikohus oma 02.11.2006 lahendis nr 3-1-1-91-06 muuhulgas asunud seisukohale, et ennetähtaegse vabastamise kui materiaalõigusliku instituudi puhul ei ole tegemist süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise õigusega, vaid üksnes subjektiivse õigusega taotleda ennetähtaegset vabastamist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisega kaasnes menetluskulu –

§ 175

lg 1 p 4 alusel õigusabikulud määratud kaitsjale 96 eurot.

§ 180lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

Kuna Tarmo Tuvil puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks

§ 417

lg 2 sätestatud tähtaja jooksul, määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Ene Muts täitmiskohtunik 5