3-13-1411/12

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1411 Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013, Jõhvi Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M.R. kaebus Vihula Vallavalitsuse 12.06.2013 korralduse nr 254 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada M.R. kaebus.
3. Saata määruse ärakiri kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse saab esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 12.06.2013 andis Vihula Vallavalitsus korralduse nr 254, millega otsustati võtta vastu Käsmu küla Merekooli tn 1, III, 4 ning lähiümbrusele koostatud detailplaneering ning korraldada selle avalik väljapanek. 18.06.2013 saadeti Merekooli tn 4-2 elavale M.R.te teade, et planeeringu avalik väljapanek toimub 08.07.2013 kuni 06.08.2013 tööaegadel Vihula vallamajas ja Käsmu Meremuuseumis.
5. 30.06.2013 edastas M.R. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles palus Vihula Vallavalitsuse 12.06.2013 korralduse nr 254 tühistamist, detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise peatamist ning vallavalitsuse vabandamist endale ja perekonnale tekitatud kahju korvamiseks. Kaebaja märkis, et tema vastuväiteid elukoha hävitamise takistamiseks ei arvestata ning lisas, et kasutab Merekooli tn 4 asuvat elamispinda üürilepingu alusel ja kavatseb kasutada eluruumide eelisostu õigust. 01.07.2013 ja 23.07.2013 koostatud kohtumäärustes leidis Tartu Halduskohus, et kaebus ei vasta nõuetele ning määras M.R.le puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. M.R. ei ole kuni käesoleva ajani kohtu poolt soovitud selgitusi esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ja sisaldab selle eesmärgi saavutamiseks sobivaid ja vajalikke nõudeid ja taotlusi, tegema vajaduse korral ettepaneku kaebuse muutmiseks või kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1 lubavad kaebuse tagastada, kui selle esitaja pole kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud või kui tal puudub ilmselgelt kaebeõigus. M.R. kaebus on esitatud Vihula Vallavalitsuse korralduse peale, millega otsustati vastu võtta tema poolt üüritud eluruumi asukohta puudutav detailplaneering ja korraldada selle avalik väljapanek. Seega on vaja lahendada küsimus, kas niisugune kaebus on esitatud seadusest tulenevatele nõuetele vastaval kujul ja üldse lubatud või tuleb see tagastada.
7. Tartu Halduskohus on kaebuse puuduste kohta koostatud määruses kaebajale planeerimisseaduse § 18 lg-s 1 tuginedes selgitanud, et planeeringu vastuvõtmine tähendab kohaliku omavalitsuse kinnitust selle vastavusest valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele, seadustele ja muudele õigusaktidele ning õigusaktidest ei tulene võimalust käsitleda detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut valminud planeeringulahendusena. Väljapaneku käigus üksnes teavitatakse avalikkust planeeringust, esitletakse esialgset planeeringuprojekti ja kaasatakse avalikkus selle väljatöötamisse. Lõplik planeering valmib alles hiljem koostöös avalikkusega ja see kehtestatakse eraldi vastu võetava haldusaktiga. Planeerimisseaduse §-des 20 ja 21 sätestatust tulenevalt on igal isikul õigus esitada avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta, neile peab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus andma põhjendatud seisukoha ning kirjalike vastuväidete olemasolu korral tuleb kuue nädala jooksul peale avalikku väljapaneku lõppemist korraldada detailplaneeringu avalik arutelu. Alles selle järel saab kohalik omavalitsus otsustada detailplaneeringu kehtestamise küsimuse ning vastu võtta lõpliku haldusakti, mida on võimalik halduskohtumenetluse seadustiku alusel kohtus vaidlustada. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-62-08 planeeringu kehtestamise menetlust käsitledes leidnud, et menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on õigustatud vaid erandina, kui tegemist on olulise ja ilmse menetlusveaga või kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi lõpptulemusest sõltumata. Käesolevas asjas pole vastavatele rikkumistele viitavaid väiteid ega tõendeid esitatud ning kohus soovitas kaebajal kaaluda, kas tal ikka on vajalik ja otstarbekohane vaidlustada haldusakti, millega üksnes korraldatakse detailplaneeringu esialgse projekti avalikkusele tutvustamist ning antakse muuhulgas ka talle võimalus selle koostamisel osaleda ja oma vastuväiteid esitada või on õigem ära oodata, kas üldse ja milline konkreetne detailplaneering kehtestatakse ning vaidlustada siis vastav haldusakt, kui tema vastuväited on jäänud selle vastuvõtmisega ilma positiivse lahenduseta. Kaebaja pole neid soovitusi kuulda võtnud, ega esitanud mingeid täiendavaid väiteid oma õiguste rikkumise või olulise menetlusvea olemasolu kohta. Ilma nendeta ei ole tema kaebus eespool juba esitatud põhjenduste kohaselt lubatav.
8. Eeltoodud järeldustel ei pea Tartu Halduskohus M.R. kaebust menetlema ning võib selle eelnevalt juba viidatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1 nimetatud alustel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik