Obsah (11)

§ 113§ 335§ 272§ 310§ 76§ 100§ 101§ 108§ 313§ 316§ 334

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2013.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-32891 Tsiviilasi Rakvere Linnava

§ 113sätestatud määras alates 10.07.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Välja mõista E I’elt Rakvere linnale kuuluva korteriomandi tagastamisega viivitamisest tulenev kahjuhüvitis summas 12,78 eurot kuus alates 15.06.2013 kuni korteriomandi hagejale tagastamiseni ning lisanduv viivis

§ 113sätestatud määras alates 10.07.2013 kuni korteriomandi tagastamiseni hagejale.

Menetluskulud Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. juulil 2013.a. esitas hageja hagi E I’e vastu eluruumi vabastamise, üürivõla, kahju hüvitamise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Hageja vastavalt Rakvere linnavalitsuse 29.03.2004.a korraldusele nr 239 R M 30.aprillil 2004.a Sotsiaaleluruumi üürilepingu xxxx kuuluva xxxx asuva xxxx-toalise korteri kasutamiseks. Vastavalt lepingu punktile 3.3.
2. kuulus R Mule õigus majutada temale üürile antud eluruumi perekonnaliiget E I. R M suri xxxx. Hageja pöördus 16.05.2011.a kostja poole, selgitades, et kostjal kui senise üürniku perekonnaliikmel on õigus hagejale vastavasisulise teate esitamisel astuda senise üürniku asemel üürilepingusse. Vastavalt kostja sooviavaldusele sõlmiti 27.09.2011.a vastavalt linnavalitsuse 26.09.2011.a korraldusele nr 833 kostjaga sotsiaalkorteri üürilepingu lisa, tähtajaga 31.03.2012.a. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 310 lõikele 1 loetakse nimetatud üürileping alates 01.04.2012.a sõlmituks tähtajatult. Kostja esitas 31.10.2012 hagejale avalduse, milles palus võtta arvesse tema praegust korteri olukorda, nimetades korterit külmaks saraks ning märkides, et juhul kui olukord ei lahene, pöördub ta oma advokaadi poole. Selleks hetkeks oli kostjal tekkinud hageja ees sotsiaalkorteri üürilepingust tuleneva üüri maksmisega viivitus, mille tõttu oli hageja poolt korduvalt pöördutud nii kostja kui kostjaga suhtlemise keerukuse tõttu ka tema lapselapse poole. Kostja poole pöördumine oli tingitud ka kostja poolt kasutatava korteriga sama majas tegutseva korteriühistu xxxx pöördumistest. Korteriühistu liikmed olid hagejat telefoni teel korduvalt teavitanud, et kostja ei hoolitse tema poolt üüritavas korteris asuvate küttekollete eest, samuti viskab kostja erinevat prügi, alates kalarapetest kuni sigaretikonideni välja otse korteri akendest. Eelnevast tulenevalt ning lähtuvalt xxxx kuuluvate vabade sotsiaalkorterite täielikust puudumisest, selgitas hageja kostjale oma 28.11.2012.a kirjas (Lisa 4), et hagejal ei ole ühtki vaba asenduskorterit pakkuda ning et kommunaalkulud on kõigi mugavustega korterites veelgi suuremad. Samuti soovitati tulenevalt kostja hooldusvajadusest suhelda tal oma poegadega korteriturult mõne teise korteri üürimise küsimuses ning kaaluda hooldekodusse, kus kostjale oleks tagatud ööpäevaringne abi, minekut. Kirjas juhiti kostja tähelepanu ka asjaolule, et kostja üürivõlgnevuse suuruseks tol hetkel oli 242,82 eurot. Kostja üürivõlgnevust ei likvideerinud ja jättis maksmata ka järgmised üürimaksed. Aprilliks 2013.a oli kostja üürivõlgnevuse suuruseks hageja ees 306,72 eurot, mistõttu pöördus hageja telefoni teel kostja lapselapse poole, kes ei soovinud aga hagejaga suhelda. Eelnevast tulenevalt palus hageja oma 11.04.2013.a kirjaga kostjal nimetatud üürivõlgnevus hiljemalt

1. maiks 2013 likvideerida, hoiatades ka, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei kõrvaldata, öeldakse temaga sõlmitud üürileping erakorraliselt ennetähtaegselt üles. Tähtaegselt ega hiljem kostja võlgnevust ei kõrvaldanud. Rakvere linnavalitsuse 03.06.2013.a korraldusega nr 463 otsustati tulenevalt asjaolust, et kostja polnud temaga sõlmitud lepingust tulenevaid üüri makseid tasunud juba viimased 25 kuud ega olnud ilmutanud ka mingit huvi võlgnevuse kokkuleppel likvideerimiseks, temaga sõlmitud sotsiaalkorteri üürileping erakorraliselt üles öelda. Üürilepingu lõppemise kuupäevaks loeti vastavalt viidatud korraldusele 14.06.2013.a. Hageja pöördus üürilepingu erakorralise ülesütlemise teatisega täiendavalt kostja poole ka oma 05.06.2013.a kirjaga, mis toimetati kostjale kätte 07.06.
2. Oma kirjas selgitas hageja, et kostjaga sõlmitud üürileping loetakse vastavalt talle varasemalt saadetud linnavalitsuse korraldusele lõppenuks alates
3. juunist 2013.a, mil peab toimuma ka ruumide üleandmine ning üleandmisevastuvõtmise akti vormistamine. Täpse üleandmise aja kokkuleppimiseks paluti võtta ühendust hageja kontaktisikuga. Täiendavalt juhiti kostja tähelepanu asjaolule, et kui kostja xxxx kuuluvat korteriomandit tähtaegselt ei vabasta, pöördub hageja korteriomandi vabastamise nõudega kostja vastu kohtusse. Kostja tähtaegselt, s.o
4. juuniks 2013.a ega hiljem hagejale kuuluvat korteriomandit ei vabastanud, hagejaga ühendust ei võtnud ega võlgnevust ei tasunud. Vastavalt

§ 335

võib üürileandja nõuda üüritud asja tagastamisega viivitamisel viivitatud aja eest kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline v.a kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Eelnevast tulenevalt kuulub hagejale alates

1. juunist 2013.a õigus nõuda kostjalt korteri tagastamisega viivitamisest tulenevat kahjuhüvitist summas 12,78 eurot kuus kuni korteriomandi vabastamiseni kostja poolt. Hageja on esitanud kostjale alljärgnevad kostja poolt tasumata arved:
21. 24.05.2011.a arve nr 6697 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.05.2011; 14.06.2011.a arve nr 7802 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.06.2011; 11.07.2011.a arve nr 7905 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.07.2011; 08.08.2011.a arve nr 8466 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.08.2011; 08.09.2011.a arve nr 9150 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.09.2011; 17.10.2011.a arve nr 11160 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.10.2011; 16.11.2011.a arve nr 12600 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.11.2011; 07.12.2011.a arve nr 13952 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.12.2011; 12.01.2012.a arve nr 1307 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.01.2012; 09.02.2012.a arve nr 2677 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 29.02.2012; 13.03.2012.a arve nr 4037 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.03.2012; 13.04.2012.a arve nr 5410 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.04.2012; 15.05.2012.a arve nr 6763 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.05.2012; 13.06.2012.a arve nr 7654 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.06.2012; 06.07.2012.a arve nr 8066 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.07.2012; 15.08.2012.a arve nr 8640 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.08.2012; 17.09.2012.a arve nr 9552 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.09.2012; 16.10.2012.a arve nr 11439 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.10.2012; 16.11.2012.a arve nr 12862 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.11.2012; 11.12.2012.a arve nr 14259 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.12.2012;
27. 21.01.2013.a arve nr 1386 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.01.2013; 13.02.2013.a arve nr 2751 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 28.02.2013; 19.03.2013.a arve nr 4223 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.03.2013; 08.04.2013.a arve nr 5594 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 30.04.2013; 10.05.2013.a arve nr 7009 summas 12,78 eurot, tasumise tähtajaga 31.05.2013; 12.06.2013.a arve nr 8241 summas 5,96 eurot, tasumise tähtajaga 30.06.
28. Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust tasuda temaga sõlmitud üürilepingust tulenevat üüri. Käesolevaks ajaks on Kostja üürivõlgnevuse suuruseks Hageja ees üürilepingu lõppemise kuupäeva seisuga 325,46 eurot. Kostja on kõrvale hoidnud oma kohustuste täitmisest. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole maksmata arvete meeldetuletustega. Hageja on kostja poole pöördunud ka korteri vabastamise nõudega. Kostja pole talle esitatud arvetel toodud summasid ega üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kostjat on mitmel korral teavitatud tekkinud võlgnevustest. Hageja on pöördunud kostja poole nii telefoni teel, vahetult kostja juures kohapeal kui ka kirjalikult. Hageja on seisukohal, et ta on ammendanud kõik kohtuvälised võimalused võlgnevuse tasumise saavutamiseks. Hageja on sotsiaalkorteri üürilepingu ülesütlemisest teavitanud kostjat nii läbi oma 03.juuni 2013.a korralduse kui 05.06.2013.a kirja. Eelnevale vaatamata ei ole kostja korterit vabastanud ega hagejaga ühendust võtnud. Eelnevast tulenevalt on ammendunud ka kõik korteri vabastamise nõudega seonduvad kohtuvälised võimalused. Hageja ja kostja vahel on võlasuhted tulenevalt kostjale üle läinud R Muga 30.04.2004.a sõlmitud lepingust tekkinud alates 01.05.2011.a. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele sotsiaaleluruumi üürilepingu muutmiseks oli korteri kasutamise tähtajaks 31.03.2012.a.

§ 272

lg 4 p 4 kohaselt üürilepingule, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. Käesoleval juhul eraldati kostjale sotsiaaleluase kohalikule omavalitsusele seadusega tuleneva kohustuse - eluaset hädasti vajavale isikule eluaseme tagamine, täitmiseks, millisest asjaolust oli ka korterit linna Sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise korra alusel taotlenud üürnik teadlik, mistõttu kohaldub antud juhul nimetatud säte. Kuna kostjaga sõlmitud lepingus puudub lepingu pikenemist puudutav regulatsioon, kuulub vastavalt lepingu punktile 5.1 lepingu pikenemine lahendamisele

vastavate sätete alusel. Kuna kostjaga mingeid täiendavaid kokkuleppeid lepingulise tähtaja pikenemiseks sõlmitud ei ole ning kuna kostja jätkas asja kasutamist pärast üürlepingu tähtaja möödumist, ilma kummagi poole teistsuguse tahte avalduseta, loetakse üürileping

§ 310alusel sõlmituks tähtajatult. Ts

ÜS § 5 alusel tekivad tsiviilõigused ja kohustused muuhulgas tehingutest.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi tuleb lugeda kohustuse rikkumiseks võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu p 2.

1. kohaselt kohustus Kostja maksma eluruumi kasutamise eest üüri 200,00 krooni kuus (vastavalt Euroopa Keskpanga kursile 12,78 eurot kuus). Hageja on hagiavalduse punktis 1.
2. toodud arvete tasumisega viivitamiselt arvestanud viiviseid

§ 113lõikes 1 sätestatud määras.

Kostjaga sõlmitud sotsiaalkorteri üürilepingu punkt 4.1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel, samuti lõppemisel muul seaduses või lepingus toodud alusel.

§ 313

koosmõjus § 316 lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu erakorraliselt üles öelda kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Sama paragrahvi lõike1 punkt 2 kohaselt on üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks ka see, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Kostja ei tasunud üürimakseid 25 kuu vältel, mistõttu öeldi temaga sõlmitud sotsiaalkorteri üürileping

§ 316lg 1 punktide 1 ja 2 alusel erakorraliselt üles.

Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud.

§ 334

lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 335

kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Eelnevast tulenevalt ja johtuvalt asjaolust, et üürnik ei ole põhjendamatult tagastanud xxxx kuuluvat korteriomandit, kuulub hagejale alates 15.06.2013.a õigus nõuda kostjalt üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevalt kahjuhüvitist, mis vastab poolte vahel varasemalt sõlmitud üürilepingust tuleneva üüri suurusele (s.o 12,78 eurot kalendrikuus). Vastavalt

§ 113

lõikele 2 arvestatakse kahjuhüvitiselt viiviseid alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Võlgniku viivitus ei ole tulenenud hageja poolsest vastuvõtuviivitusest. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja on esitanud 11.09.2013 kohtule täiendavalt tõendina kostjaga samas majas elava isiku pöördumise, mille kohaselt kostja rikub enda üürilepingust tulenevaid kohustusi, eirates mh. Hjeakorra, sanitaar- ja tuleohutuseeskirju ruumis ning jättes arvestamata majaelanike ja naabrite huvidega. Kütekollete ja korstna puhastamata jätmisega rikub kostja pidevalt ka enda kohustust kõrvaldada puuduseid, mis on vajalikud eluruumi säilitamiseks ning mida saab seejuures kõrvaldada väikese korsitamise või hooldamisega. Kostja on jätnud talle esitatud arved tasumata ning pole vabastanud xxxx kuuluvat korteriomandit, jätkates seeläbi korteriomandi valdamist ilma selleks õiguslikku alust omamata. Hageja leiab, et kostja viivitab kohustuse täitmisega, omamata selleks õiguslikku alust. Seega ei ole kostja täitnud oma kohustusi hageja ees ning ta on kõrvale hoidnud oma kohustuste täitmisest. Täiendatud hagiavalduse kohaselt ning juhindudes TsÜS § 5,

§-dest 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg-d 1 ja 2, § 272 lg 4 p 4, § 334 lg 1, § 335 ning AÕS § 80 lg 1 palub hageja:

1. Nõuda ebaseaduslikult valdajalt kostjalt E I välja Rakvere linnale kuuluv korteriomand asukohaga xxxx;
2. Välja mõista kostjalt E I hageja kasuks hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud üürivõlgnevus summas 325,46 eurot ja viivised summas 27,66 eurot;
3. Välja mõista kostjalt E I xxxx kuuluva korteriomandi tagastamisega viivitamisest tulenev kahjuhüvitis summas 12,78 eurot kuus alates 15.06.2013.a kuni korteriomandi hagejale tagastamiseni.
4. Välja mõista kostjalt E I üürivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras hagiavalduse esitamisest kuni kohustuste nõuetekohase täitmiseni;
5. Välja mõista kostjalt E I hageja hagimenetluse kulud, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kostja vastuväited 29.07.2013 edastas kohus hagimaterjalid kostjale tutvumiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 31.07.2013, kuid tähtaegselt kohtule vastust ei esitanud. 19.08.2013 kohtumäärusega määras kohus asjas eelistungi 09.10.2013.09.10.2013 kohtuistungile ilmus hageja, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale oli kohtukutse kätte toimetatud ning tema mitteilmumise põhjus oli teadmata. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata hagi asjaoludes esitatud asjakohaseid õiguslikke põhjendusi ja nõustub nendega. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt temaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et hageja on olnud kostja suhtes piisavalt vastutulelik võimaldades kasutada korterit ka peale lepingu lõppemist, leides ja pakkudes talle teist eluruumi. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on on märkinud hagiavalduses üürivõlgnevuse suuruseks nii 325,46 eurot kui ka 332,28 eurot. Kohus peab käesoleval juhul selguse mõttes esitada arvutuskäik. Kostja on viivituses 25 üürimakse tasumisega summas 12,78 eurot (12,78x25), mis moodustab üürivõlgnevuseks 319,50 eurot. Nimetatud summale lisandub hageja poolt kostjale väljastatud 12.06.2013 arve nr 8241 summas 5,96 eurot, seega on kostja üürivõlgnevus kokku (319,50+5,96) 325,46 eurot ning nimetatud summa tuleb ka kostjalt välja mõista. Kohus peab vajalikuks märkida, et 09.10.2013 kohtuistungil avaldas hageja, et kostja eestkoste küsimusega on tegelenud Sotsiaalosakond, kelle sõnul ei ole veel alust kostjale eestkoste seadmiseks. Kohus selgitas hagejale kohtuistungil, et arvestades kostja kõrget iga, tuleb hagejal esitada tõendid kostja tervisliku olukorra kohta, hagejal välja selgitada võimalik vajadus eestkostemenetluse järgi ning selgitada võimalusi kostjale väiksemate ohuallikatega asenduspinna andmise osas. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja tervislik seisund ei ole andnud alust eestkostemenetluse algatamiseks. Samuti kinnitas hageja, et kostjale antakse uus elupind väiksemate ohuallikatega. Seega on hageja kohtule kinnitanud, et eakal kostjal on käesoleva elupinna vabastamisel ka uus elukoht hageja poolt garanteeritud. Kohus on asja lahendamiseks uurinud ja hinnanud pooltevahelist üürilepingut, hageja 16.05.2011 28.11.2012, 11.04.2013, 05.06.2013 kirju kostjale, kostja avaldust 31.10.2012, Rakvere linnavalitsuse korraldust nr 463, tähtväljastusteate teatist, hageja raamatupidamuslik arvelduste kannete kirjet ning kostjaga samas maja elava isiku poolt koostatud pöördumist. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 3 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik