← Eesti

3-13-238/71

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. novembril 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-23

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-13-238 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla kinnipeetav I A viibis ajavahemikul 22.01.2012 kuni 24.01.2012 kartserikambris nr 73 ning ajavahemikul 24.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambris nr
  2. I A esitas 10.08.2012 Tallinna Vanglale nõude hüvitada mittevaraline kahju, mis tekitati sellega, et kartserikambrites oli külm, eriti öösiti, mistõttu I. A pidi voodisse minema riietega ega saanud külma tõttu magada. Vanglaarsti poolt 27.01.2012 väljakirjutatud lisateki kasutamiseks tervislikel näidustustel kuni 27.03.2012 väljastas vangla alles 17.02.
  3. Esialgset kahjunõuet 199 eurot vähendas I. A menetluse käigus 47 euroni, kahju tekitati tema hinnangul alandava kohtlemisega.
  4. Tallinna Vangla tunnistas 29.01.2013 otsusega nr 5-18/33313-6 lisateki väljastamise 20 päeva pärast selle väljakirjutamist õigusvastaseks, kuid ei pidanud tõendatuks, et teki väljastamisega viivitati eesmärgiga I. Ait alandada ning jättis rahalise hüvitise nõude rahuldamata, leides et õiglaseks ja kohaseks tagajärgede kõrvaldamise ja õiguste taastamise viisiks on kinnipeetava ees vabandamine.
  5. I A esitas 04.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vanglalt välja mõista 236,53 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna ta viibis
  6. a novembris 7 päeva kartserikambris nr 74,
  7. a suvel 11 päeva kambris nr 80 (hüvitis kokku 54 eurot) ning ajavahemikul 23.01.
  8. kuni 17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74 (hüvitis kokku 182,53 eurot), kus kõikjal oli külm ja pime, millega tekitati kahju tema tervisele ja alandati tema inimväärikust. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 23.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74, kus oli niiske, külm ja pime. Väljas oli -29,4 kraadi ja kambris oli hommikul kella 4-5 paiku sooja kõigest 8-9 kraadi. Kaebajal oli ühekordne õhuke villane tekk, 28.01.2012 anti talle teine samasugune tekk, aga ikkagi oli külm ning kaebaja ei saanud magada. Kaebaja kehatemperatuur oli 35,4 - 36,2 kraadi ja vererõhk madal (70/105). Kambris polnud ka piisavalt valgust ja kaebaja silmad valutasid. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust. Üks inimväärikuse element on inimväärsete elutingimuste tagamine ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-41-10 märkinud, et VangS §-dest 45 lg 1 ja 651 lg 1 koosmõjust tuleneb, et kambris peab olema tagatud elutegevuseks vajalik temperatuur (18 kraadi). Kaebaja ei saanud kambris nr 73 külma tõttu magada ja pidi terve öö istuma radiaatori juures soojas. Kambris nr 74 oli välisseina peal öösiti jää, aken oli ühekordse klaasiga, kaebaja pidi magama põrandal sooja radiaatori juures. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (Kudla vs Poola, 30210/96).
  9. Tallinna Vangla palus I Ai kaebus rahuldamata jätta. VangS § 45 lg 1 järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama §-s 45 lg 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 38) sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nende piisava loomuliku valgustatuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:
  10. Õhu temperatuur peab eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu 2

(6)3-13-238 temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 %. Ühegi vangistusalase ega muu õigusaktiga pole ette nähtud, milline peaks olema valgustihedus. Kambrites nr 73 ja 74 on olemas aken ja kunstlik valgustus võimsusega 2x75 W, mis tagab ka õhtuseks ajaks kinnipeetavatele piisava valguse. Päevasel ajal suurendab valguse näite ka loomulik valgus. Seega on tagatud kambrites elutegevuseks vajalik valgustus. Kuupäevadel 17.01., 27.
  1. ning 09.
  2. teostati kõnealustes kambrites sisekliima mõõtmised ning siis oli suurim mõõdetud õhuniiskus 51,5 %, mis vastab optimaalsele niiskuse tasemele, ja madalaim temperatuur 19 kraadi, mis vastab eluruumi temperatuurile kehtestatud nõuetele. Kuigi temperatuurimõõtmised toimusid ennelõunasel ajal, ei tähenda see, et öisel ja varahommikusel ajal kambri temperatuur oleks olnud madalam, kuna kambreid köetakse kaugküttevõrgust, mis tagab kambrites ühtlase temperatuuri. Kaebaja poolt väidetud puudusi kambrites nr 73 ja 74 ei esinenud ning seetõttu ei saanud need kaebaja väärikust alandada. Kaebaja märgib kaebuses, et vaatamata sellele, et kartserikambris on 2x75 W elektripirnid, on kamber pime, kuna valgustite ümber on pandud metallkastid, mis lasevad valgusel paista üksnes tumedasse lakke. Tallinna Vangla kartserihoone laed on heledat tooni ning valgusti ümber on pandud metallrestid, mis lasevad valgusel kambrisse jõuda. Kaebaja on vastustajale esitanud kahjunõude ainult ajavahemikul 23.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimise eest, soovides saada 199 eurot selle eest, et pidi magama kambrites, kus oli väga külm. Ajavahemikul 02.11.2010 kuni 09.11.2010 kartserikambris nr 74 ja ajavahemikul 10.07.2012 kuni 21.07.2012 kartserikambris nr 80 viibimise eest pole kaebaja vanglale kahjunõuet esitanud. Esitatud kahjunõude menetluse käigus selgus, et Tallinna Vangla spetsialist-üldarst kirjutas 27.01.2012 kaebajale välja lisateki kasutamiseks kuni 27.03.
  3. Sellele tõendile tegi 31.01.2012 meditsiiniosakonna juhataja märke, et lisateki väljastamine on näidustatud tervislikel põhjustel. Kuna tekk väljastati alles 17.02.2012, ei saanud vangla pidada 20-päevast viivitust teki väljastamisel õiguspäraseks. Kuigi kahju tekkimine ei leidnud tuvastamist, pidas vangla õiglaseks tagajärgede kõrvaldamise ja õiguste taastamise viisiks kaebaja ees vabandamist ning vangla tegevuse, millega ei väljastatud talle mõistliku aja jooksul lisatekki, õigusvastaseks tunnistamist. Rahalise hüvitise väljamõistmine polnud põhjendatud.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2013 otsusega kaebuse läbi vaatamata
  5. a novembris kartserikambris nr 74 ja
  6. a juulis kartserikambris nr 80 viibimisel tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas (resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus kaebuse läbi vaatamata perioodil 23.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimisel tervise kahjustamisega ning kambrite niiskuse ja vähese valgustatusega tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas (resolutsiooni p 2). Kohus rahuldas perioodil 23.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimisel väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt I Ai kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 47 eurot (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kuna kaebaja pole
  7. a novembris 7 päeva kartserikambris nr 74 ja
  8. a juulis 11 päeva kambris nr 80 viibimisega väidetavalt temale tekitatud kahju hüvitamiseks vanglale taotlust esitanud, jääb kaebus selles osas läbi vaatamata. Perioodil 23.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74 viibimise eest palub kaebaja välja mõista 182,53 eurot põhjusel, et vangla hoidis teda kambrites, kus oli külm ja niiske ning puudus piisav elektrivalgus. Vanglale esitatud kahjunõudes kaebaja ei maininud, et kambrites oli niiske ja valgustus ebapiisav ning et kahjustada sai tema tervis (tl 80-82). Ei saa välistada, et olukorras, kus kinnipeetav oleks juba vanglale esitatud taotluses toonud välja tervise kahjustamise aspekti, võinuks vangla vastavate asjaolude väljaselgitamise tulemusena 3
(6)3-13-238 taotluse rahuldada (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-08 ja otsus nr 3-3-1-41-10). Kohus saab kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, mistõttu tuleb ka selles osas kaebus läbi vaatamata jätta. Lahendamisele kuulub küsimus, kas kaebaja hoidmine ajavahemikul 23.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74 tingimustes, kus ta väidetavalt pidi kannatama külma tõttu, alandas kaebaja väärikust. Tagantjärele pole võimalik tuvastada, milline oli öine õhutemperatuur kartserikambrites. Kaebaja tervisekaardil on sel perioodil registreeritud kaebaja järgmised kaebused: 26.01.2012 – sügelemine puusal, öösiti külmetab pidevalt; 27.01.2012 – kartseris on külm; 16.02.2012 – käed ja jalad külmetavad, meditsiinitöötaja poolt mõõdetud kehatemperatuur 36,0 kraadi (tl 82, 91-94). Kaebaja tervislikku seisundit 27.01.2012 hinnates pidas vanglaarst vajalikuks anda kaebajale tervislikel põhjustel näidustatud lisatekk kasutamiseks kuni 27.03.
  1. Seega isegi, kui kambrites valitses öösiti normaalne temperatuur, oli see kaebaja jaoks tema organismi eripärast tingituna liiga madal. EIK-i praktikas on väärikuse alandamiseks peetud isiku erivajaduste ignoreerimist (Price vs Ühendkuningriik, nr 33394/96). Arsti 27.01.2012 otsuse alusel väljastas vangla kaebajale lisateki alles 17.02.
  2. Objektiivseid põhjusi, miks teki väljaandmisega viivitati 20 päeva, vastustaja esitanud pole. Lisateki väljastamisega venitamine näitab hoolimatut suhtumist kaebaja probleemi lahendamisse, kinnipeetava selline kohtlemine on käsitatav inimväärikuse alandamisena. Niivõrd pika aja jooksul aset leidnud kaebaja väärikuse alandamise tagajärgede kõrvaldamiseks ei piisa vabandamisest ja tegevuse õigusvastasuse tunnistamisest. Kohtu hinnangul on mittevaralise kahju heastamiseks kohane rahaline hüvitis 47 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. Tallinna Vangla esitas 13.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus mõistis Tallinna Vanglalt I Ai kasuks välja mittevaralise kahju. Inimväärikuse kaitseala ei hõlma iga võimalikku ebameeldivustunnet. EIK praktikas on inimväärikust alandavaks peetud hoopis tõsisemaid olukordi, kui seda on praegune juhtum. Kaebaja viibimine kartserikambris, mille õhutemperatuur vastas eluruumile kehtestatud nõuetele, ei saanud kaasa tuua õiguste intensiivset riivet, mis oleks käsitletav inimväärikuse rikkumisena ning õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kuna kahjulike tagajärgede saabumist ei ole tõendatud, polnud rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Otsusest ei nähtu, missugustest kaalutlustest või kriteeriumitest kohus leidis, et 47 eurot on proportsionaalne summa tekkinud kahju hüvitamiseks.
  4. I A esitas 13.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja 24.05.2013 apellatsioonkaebuse täienduse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, milles halduskohus jättis kaebaja nõuded läbivaatamata. Halduskohus ei ole sisuliselt tutvunud kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtade, taotluste ega täiendavate tõenditega. Tegemist on PS § 15 olulise rikkumisega. Kaebuse sisu seisnes selles, et kartserikambrites nr 73 ja 74 oli temperatuur öösel madalam kui 18 kraadi ja sellega rikkus vastustaja VangS §
  5. Rikutud on uurimisprintsiipi, sest halduskohus pole välja selgitanud haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh kartserikambrite temperatuur ja elutingimused. Samuti ei uurinud halduskohus üleüldse kaebaja 04.03.2013 seisukohti (tl 50). Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kaebaja 04.03.2013 esitatud pöördumises olid küsimused vanglale, millele ta vastust ei saanud. Kõiki kaebaja nõudeid ei ole kohus lahendatud. Kaebaja märgib, et halduskohtusse toimingu peale õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel ei ole ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Temperatuuri mõõtmine kambri- 4
(6)3-13-238 tes peab toimuma ehitusseaduse § 63 järgi pädeva ametiisiku poolt, mida aga ei tehtud. Vastustaja poolt temperatuuri mõõtmine ei ole toimunud õiguspäraselt.
  1. Tallinna Vangla esitas 29.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtule vastuse, milles palus jätta I Ai apellatsioonkaebus rahuldamata. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kaebaja esitas vastustajale mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et vangla viivitas talle arsti poolt väljakirjutatud lisateki väljastamisega 20 päeva, kogu selle aja jooksul pidi ta kannatama külma ja ei saanud korralikult magada. Kuna kartserikambrite tingimusi kaebaja mittevaralise kahju tekkepõhjusteks ei pidanud ning sellesisuliste väidetega hakkas ta kahju olemust põhjendama alles kohtumenetluses, leidis halduskohus põhjendatult, et kartserikambri tingimuste osas on kohustuslik eelmenetlus läbimata.
  2. I A esitas 30.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse täienduse, milles loobus osaliselt kaebuse nõuetest. Kaebaja tunnistas, et pole läbinud kohtueelset menetlust
  3. a novembris kartserikambris nr 74 ja
  4. a juulis kambris nr 80 viibimise osas. Kaebaja jääb selle juurde, et vastustaja ei järginud hea halduse tava ega mõõtnud õiguspäraselt kartserikambri temperatuuri. Kaebaja taotles korduvalt temperatuuri mõõtmist, aga vastustaja vastavat toimingut ei teostanud. Vastustaja poolt kasutatud mõõtmisseade ega mõõtmist teostav isik pole sertifitseeritud. Kaebajal on kaudsed tõendid selle kohta, et kartserikambrites nr 73 ja 74 oli eriti külm: kaebaja korduvad taotlused ja kaebused vastustajale, tunnistajate ütlused, ilmaprognoosid nimetatud perioodi kohta. Kaebaja hinnangul ei ole Tallinna Vangla kartserikambrid elamiseks kõlblikud nii suvisel kui ka talvisel ajal. Vastustaja pole esitanud kartseri hoone ehituspassi ega tõendanud, et nimetatud hoonet saab kasutada eluhoonena. Kaebaja leiab, et 23.01.2012 kuni 17.02.2012 kartserikambris viibides oli seal öösel 9-10 kraadi. Kaebaja mittevaraline kahju on 6,39 eurot päevas, seega kokku 159,75 eurot (6,39*25). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus lahendab esmalt I Ai apellatsioonkaebuse kaebuse osalise läbi vaatamata jätmise osas (I) ning seejärel hindab Tallinna Vangla ja I Ai apellatsioonkaebuseid seoses mittevaralise kahju väljamõistmisega halduskohtu poolt (II). Lõpuks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused (III). I
  6. Kuna kaebuse esitaja väited kaebuse osalise läbivaatamata jätmisega seoses esitatud apellatsioonkaebusest loobumise kohta on vastukäivad ning mitmeti mõistetavad, lahendab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse vastavas osas sisuliselt.
  7. Halduskohus jättis VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu läbi vaatamata järgmised kaebaja nõuded: mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses
  8. a novembris kartserikambris nr 74 ja
  9. a juulis kartserikambris nr 80 viibimisega; mittevaralise kahju nõue 23.01.2012-17.02.2012 kartserikambrites nr 73 ja 74 olnud niiskuse ja vähese valgustuse tõttu. Kontrollimaks, milliste nõuete osas on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, tuleb vaadata, millistel asjaoludel on kaebaja vastustajale esitanud kahju hüvitamise nõude. Tallinna Vangla 29.01.2013 vastusest kahju hüvitamise taotlusele nähtub, et kaebaja on esitanud kahjunõude, sest pidi magama kartserikambrites, kus oli väga külm. Kahju tekitati seeläbi, et kaebajale ei väljastatud arsti poolt välja kirjutatud lisatekki, mistõttu pidi kaebaja ma5
(6)3-13-238 gama riietes. Kuna see tingis keha sügelemise ja ei lasknud korralikult magada, siis alandas vangla tegevus tema väärikust. Eelnimetatud vangla 29.01.2013 vastus on seotud kaebaja viibimisega kambrites 73 ja 74 ajavahemikel 22.01.-24.01.2012 ja 24.01.-17.02.
  1. Toimikust ei nähtu, et 04.02.2013 esitatud kaebus saab olla seotud muu kahju hüvitamisest keeldumise otsusega või mõne vaideotsusega. Seega on halduskohus kaebuse piirid õigesti määratlenud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses muudel perioodidel tekkinud mittevaralise kahjuga. Pöördumises Tallinna Vangla poole on kaebaja leidnud, et 22.01.-17.02.2012 kambrites 73 ja 74 viibimisel tekkis mittevaraline kahju külma kambri ja lisateki väljastamise tõttu. Kaebaja ei ole kahju hüvitamist nõudnud liigniiskuse ning vähese valgustuse tõttu. Asjaolud, mille tõttu kahju hüvitamist nõutakse, on kahjunõude oluline osa. Kuna kinnipeetavatele on ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, et saa kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid kohtumenetluses muuta. II
  2. Halduskohus mõistis lisateki mitteväljastamise tõttu vastustajalt kaebaja kasuks välja 47 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli külmatunde tõttu arsti poole pöördunud ning 27.01.2012 kirjutati kaebajale välja lisatekk. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja sai lisateki alles 17.02.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga mittevaralise kahju tekkimise ja selle suuruse kohta ning

§ 201lg-le 4 tuginedes ei korda vastavat põhjendust.

Kaebaja ei väida mittevaralise kahju hüvitamise nõudes talle tervisekahju tekitamist, vaid tugineb inimväärikuse rikkumisele. Olukorras, kus on tuvastatud meditsiiniline vajadus lisateki järele, kuid kaebajale tekki ei antud, võib lugeda tõendatuks, et kaebaja on pidanud põhjendamatult taluma ebamugavusi. Pannes kaebaja taolisse olukorda, on vastustaja riivanud kaebaja inimväärikust. Halduskohtu poolt kaebaja kasuks väljamõistetud hüvitis on proportsionaalne. Kaebaja on esitanud korduvalt väiteid selle kohta, et temperatuur kambrites oli lubamatult madal ning mõõtmised kambris viidi läbi õigusvastaselt. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited selle kohta, et kambris oli hommikuti temperatuur vaid 8-9 kraadi, ei ole tõendatud. Käesoleval ajahetkel ei ole enam võimalik kindlaks teha, mitu kraadi oli kambrites nr 73 ja 74 sooja ajavahemikul 22.01.-17.02.

  1. Välistemperatuuri järgi ei saa selle kohta järeldusi teha. Pigem viitavad toimikus olevad dokumendid, et kaebaja pidev külmatunne on seotud kaebaja isikuga, mitte välismõjudega. Nii kirjutab kaebaja 23.01.2012 taotluses Tallinna Vanglale järgmist: „mul on kogu aeg külm talvel, sügisel, kevadel, selle peale 2010-2011 aastal mul anti 2 tekki“. Eeltoodut silmas pidades on halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitis piisav. III
  2. Eeltoodud põhjendustel jäävad mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata. Menetluskulude hüvitamise taotlusi pole pooled esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.