) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Kohus jätab
Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) 21.05.2008 sõlmiti kostja ja OÜ XXX vahel laenuleping, mille kohaselt andis kostja laenusaajale ehk OÜ-le XXX laenu summas 191 734.95 eurot, laenu tagasimakse lõpptähtaeg oli 20.11.2009 (tl 12-17); 2) 27.05.2008 sõlmisid kostja ja laenusaaja laenulepingu, millega kostja andis laenusaajale laenu summas 172 561,45 eurot, laenu tagasimakse lõpptähtaeg oli 26.11.2009 (tl 1823); 3) 21.05.2008 oli hageja, AS Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud hüpoteekide loovutamise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt kanti Harju Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr XXX (hagejale kuuluvale kinnistule XXX) neljandasse jakku kande nr 1 ja 2 hüpoteekide (summadega 1 000 000 krooni ja 2 775 000 krooni) pidajaks kostja ning seati esimesele järjekohale hüpoteek kostja kasuks kogusummas 3 625 000 krooni s.o 231 679,73 eurot (tl 24-27; tl 28-29; tl 95101; tl 107-108); 4) vastavalt lepingu p-le 2.4. on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad OÜ XXXja XXX OÜ vahel 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik nõuded, mis tulenevad OÜ XXX ja XXX OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest (tl 26); 5) 19.12.2008 esitas kostja kohtutäitur Urmas Tärnole täitmisavalduse, milles taotles 3 625 000 kroonise nõude täitmise pööramist hageja vastu. 06.01.2009 toimetas kohtutäitur Urmas Tärno hagejale täitmisteate, milles oli nõude suuruseks märgitud koos täitekuludega 3 935 413,75 krooni (tl 30); 6) 15.01.2009 tasus OÜ XXX kostjale 1 680 000 krooni s.o 107 371,57 eurot (tl 31); 7) Harju Maakohus kuulutas 20.02.2012 välja OÜ XXX pankroti; 8) OÜ XXX 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kostja nõuet summas 356 248,57 eurot II rahuldamisjärgus. Kostja 19.04.2012 nõudeavaldus ja OÜ XXX 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll tõendavad, et kostjal on OÜ XXX vastu 21.05.2008 ja 27.05.2008 laenulepingutest tulenevaid nõudeid kokku summas 356 248,57 eurot (tl 278-284); 9) tsiviilasjas nr 2-09-3554 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hüpoteegiga tagatud nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega (tl 258-277). 3 Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks
Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hageja võib tuginedes AÕS § 349 lg-le 2 nõuda rahuldatud nõude s.o 1 835 990 krooni s.o 117 341,15 euro ulatuses hüpoteegi kustutamist. Hüpoteeki kui asjaõigust seob tagatavate nõuetega võlaõiguslik tagatiskokkulepe. Alates
lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada hüpoteegi kustutamise (s.h osalise kustutamise) aluseks olevate asjaolude esinemist. Hageja on kohutule tõendina esitanud maksekorralduse koopia, millest nähtavalt on OÜ XXX tasunud kostjale 15.01.2009 1 680 000 krooni s.o 107 371,57 eurot (tl 31), lisaks on hageja selgitanud, et tasus kostjale hiljem täiendavalt 182 989,97 krooni s.o 11 695,19 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid 182 989,97 krooni s.o 11 695,19 euro tasumise kohta, samas on kostja esitanud võlgnevuse arvestuse aluseks oleva andmed (tl 134-135), millest nähtuvalt on OÜ XXX võlgnevus seisuga 11.11.2011 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevalt põhiosas 72 668,19 eurot, mis vastab hageja poolt avaldatud tasutud summale. AÕS § 351 lg 3 alusel, mis kehtis enne 05.04.2011, hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Seega on kohtu hinnangul hagejal AÕS § 349 lg 2 ja AÕS § 351 lg 3 alusel õigus esitada oma nõue ning tugineda vastuväitele, et tagatud nõue on osaliselt täidetud vaatamata sellele, et võlgnikuks on OÜ XXX. Samas nähtub kohtule tsiviilasja materjalidest, et lisaks 21.05.2008 kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingule (millega kostja andis laenusaajale laenu summas 191 734,95 eurot, tl 12-17), sõlmisid 27.05.2008 kostja ja OÜ XXX veel teise laenulepingu (millega kostja andis laenusaajale laenu summas 172 561,45 eurot, tl 18-23). 4 21.05.2008 seati hagejale kuuluvale kinnistule XXX neljandasse jakku kande nr 1 ja 2 hüpoteekide (summadega 1 000 000 krooni ja 2 775 000 krooni) pidajaks kostja ning seati esimesele järjekohale hüpoteek kostja kasuks kogusummas 3 625 000 krooni s.o 231 679,73 eurot (tl 24-27; tl 28-29; tl 107-108). Vastavalt lepingu p-le 2.4. on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad OÜ XXXja XXX OÜ vahel 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik nõuded, mis tulenevad OÜ XXX ja XXX OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest (tl 26). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kokkuleppe sõlmimisel täidetud AÕS § 346 lg-st 2 tulenev nõue. Lisaks nähtub kohtule, et nii 21.05.2008 kui ka 27.05.2008 sõlmitud laenulepingutes on selgelt sätestatud poolte kokkulepe seada laenu tagatiseks laenuandja kasuks hüpoteek vaidlusalusele kinnistule (tl 12, tl 18). Kohus asub seisukohale, et tulevaste nõuete tagamine on antud juhul lubatav, kuna nõue oli piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtav, sellel oli mõistlik seos tehinguga, millest tuleneva nõude seadmiseks tagatis algselt anti, s.t sõlmitud kokkulepet saab antud juhul lugeda majanduslikult mõistlikuks. Tegemist oli eelkõige ettevõtjate vahel sõlmitud tagatiskokkuleppega, millega tagati k.a nädalase ajavahega järgnev laen (21.05.2008 ja 27.05.2008). Arvestada tuleb m.h asjaolu, et hageja oli hüpoteegi- ja laenulepingute sõlmimisel XXX OÜ juhatuse liige, seega tegemist ei ole tarbijaga. Kohus asub seisukohale, et hageja vastutab kostja ees mõlemast laenulepingust tulenevate nõuete korral hüpoteegi suuruse piires (3 650 000 krooni). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 20.02.2012 välja OÜ XXX pankroti. OÜ XXX 28.05.2012 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 21.05.2008 ja 27.05.2008 laenulepingutest tulenevaid nõudeid summas 356 248,57 eurot II rahuldamisjärgus (tl 278-284). Seega on kostja nõue antud juhul suurem (356 248,57 eurot), kui hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi suurus (3 650 000 krooni s.o 231 679,73 eurot). Kohus juhib m.h hageja tähelepanu pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p –le 6, mille järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine üksnes võlgniku vastu suunatud nõuetelt. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu arvates ei mõjuta nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas pankrotimenetluse eripära ega kahjusta kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord, mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis, kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg on tagastamata. Lisaks märgib kohus, et AÕS § 346 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud ka võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. 13.05.2009 XXXpoolt OÜ-le XXX loovutatud nõude osas on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 209-3554 tuvastanud, et hüpoteegiga tagatud nõue ei ole lõppenud tasaarvestusega 1 762 010,03 krooni ulatuses (tl 258-277). Seega puudub käesoleval ajal nimetatu osas poolte vahel vaidlus ning tasaarvestuse toimumise käsitlemiseks puudub vajadus.
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel arvestamata tõendiga tl 32-33 põhjusel, et tõendatav asjaolu ei ole vaidlusalune. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja asunud seisukohale, et antud juhul on hüpoteegi (osaline) kustutamine välistatud, kuna täitemenetluse käigus on kinnistu koormatud kinnisasja käsutamise keelumärkega kostja ja kohtutäitur Urmas Tärno kasuks. Kostja arvamuse kohaselt on hüpoteegi seadmise/kustutamise/ülekandmise puhul tegemist kinnisasja käsutamisega, mis on AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelatud. Kohus selgitab kostjale, et kuigi AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 kohaselt on kande tegemine, muutmine või kustutamine võimalik selle isiku nõusolekul, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5 Kohus selgitab hagejale, et olenemata asjaolust, mille kohaselt võlgnik kustutas osaliselt võlgnevuse summas 1 835 990 krooni, on kostja nõue võlgniku vastu käesoleval ajal suurem (356 248,57 eurot), kui kinnistule seatud hüpoteegi suurus (3 650 000 krooni s.o 231 679,73 eurot). Hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad OÜ XXXja XXX OÜ vahel 21.05.2008 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik nõuded, mis tulenevad OÜ XXX ja XXX OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest 3 650 000 krooni s.o 231 679,73 euro ulatuses, seega ei ole hageja õigustatud nõudma hüpoteegi osalist kustutamist. Kohus asub seisukohale, et hageja 24.01.2013 esitatud täpsustav nõue osaliseks hüpoteegi kustutamiseks summas 1 835 990 krooni s.o 117 341,15 eurot tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud
lg 3 kohaselt määratakse nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Hüpoteegi enda nimele kandmiseks või kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise hagi esitamisel on hagi hind 1/10 hüpoteegisummast. Hageja esitas 24.01.2013 täpsustava nõude hüpoteegi osaliseks kustutamiseks summas 835 990 krooni s.o 117 341,15 eurot seega on hagi hinnaks 11 734,11 eurot. Menetluskulude jaotus
lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.