← Eesti

2-10-65452/17

Obsah (7)§ 367§ 361§ 76§ 101§ 142§ 145§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 12. detsembril 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu tegemise a

§ 367

lg 3 kohaselt nõude ulatuse määratlemisel lähtuma liisingueseme väärtusest selle üleandmise hetkel. Menetluses on hageja esitanud tõendid, mille kohaselt oli sõiduki turuväärtus 125.000.- € koos käibemaksuga ja 105 932,20 € ehk 6 770,30 € ilma käibemaksuta, mis ületab lepingueseme jääkväärtuse lepingu lõpetamise hetkel. 9. Lepingust nr KÄ-XXX tulenevate nõuete osas võtab kostja omaks järgmised nõuded: - tasumata kuumaksed 249,34 € - intress 125,56 € - liikluskindlustuse maksed 47,59 € - kaskokindlustusmaksed 140,75 € - muude kulude koosseisus esitatud sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXXsummas 259,98 €. Kostja ei ole nõus hüvitama hagejale temalt muude kulude koosseisus nõutavat sõiduki müügieelse tehnilise ülevaatuse tasu, sest esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on sõiduk üle antud hagejale 22.01.2008.a., misjärel andis XXXOÜ 08.02.2011.a. sõidukile oma hinnangu. Tehniline ülevaatus, mille kulude hüvitamist hageja kostjalt nõuab on AS XXXpoolt läbi viidud alles 07.05.2008.a., mis on rohkem kui kolm kuud pärast sõiduki üleandmist. Kostja on seisukohal, et vara turuväärtuse hindamisel vara tagastamise hetkel, tuleb lähtuda hageja initsiatiivil XXXAS-i poolt koostatud hindamisaktil näidatud turuväärtusest, millisel seisukohal oli ka hageja oma 04.04.2012.a. ja 08.08.2012.a. kirjalikes seisukohtades. Seal kinnitas hageja, et ta lähtus enda poolt koostatud dokumendile märgitud turuväärtusest ning oli nõus vara jääkväärtusest maha arvutama hinna, mis on märgitud XXXAS hindamise aktile, s.o. 105 932,20 krooni ilma käibemaksuta. Kuna käesoleval juhul on mõlemad pooled korduvalt kinnitanud, et lähtusid lepingulistes suhetes hageja poolt sõiduki üleandmisel määratud turuväärtusest 125 000 krooni (vt. kostja 04.04.2012.a. kirjalik seisukoht, hageja 29.02.2012.a. kohtuvaidluse teesid 2.lk, 4.lõik ning hageja 15.11.2011.a. kirjalik seisukoht lk.6), puudus käesolevas menetluses vajadus korraldada poolte poolt juba omaks võetud Lk

(11)5 faktilise asjaolu tõendamiseks ekspertiis ja esitatud ekspertiisiakti ei saa menetluslikult kasutada asjaolu tõendamiseks, mille osas poolte vahel vaidlus puudub. Varasemates menetlustes on kõrgema astme kohtud asunud seisukohale, et sellises menetluslikus olukorras tuleb kohtule esitatud ekspertiisiakt tõendina tähelepanuta jätta (näit. lisatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 2-09-11025, vt. otsuse lk. 12.) Lisaks eeltoodule ei vasta esitatud ekspertiisiakt põhiküsimusele, s.o. „Milline oli sõiduauto keskmine turuväärtus sõiduki tagastamise hetkel liisinguandjale, s.o. 22.01.2008.a.“, mistõttu on see tõendina igal juhul väärtusetu. Kasutusrendilepingu nr XXX esemeks olnud sõiduki osas ei ole hageja oma nõuet tulenevalt esitatud ekspertiisiaktist korrigeerinud. Kahe liisingulepingu esemeks olnud autod olid täpselt sama marki ja sama mudeli sõidukid, mis olid täpselt sama varustusega. Liisingulepingud sõlmiti ja lõpetati samal kuupäeval ning sõidukite läbisõit oli sarnane. Eelnevast tulenevalt lähtus kostja mõlema sõiduki turuväärtuse hindamisel XXXAS-i poolt esitatud hindamisaktist, mis kostjale esitati. Muid dokumente sõidukite turuväärtuse või võimalike puuduste kohta hageja poolt kostjale sõidukite üleandmisel ega sellele järgnevalt ei esitatud. Käesoleval juhul soovib hageja lähtuda ühe sõiduki puhul täiendavalt esitatud ekspertiisiaktist, teise sõiduki puhul aga ei pea ekspertiisiaktis näidatud turuväärtust miskipärast oluliseks. Kostja on seisukohal, et kahe ühesuguse sõiduki keskmine turuväärtus ei saa olla samal ajahetkel erinev, mistõttu on keskmise turuväärtuse hindamisel võimalik lähtuda ainult samast tõendist, olgu selleks siis hageja poolt esimese sõiduki üleandmisel koostatud hindamisakt või täiendavalt esitatud ekspertiisiakt.
  1. Kostja on seisukohal, et hageja on 08.08.2012.a. seisukohtadele lisatud taotluses oma haginõuet muutnud, sest eelnevalt nõudis hageja viiviseid 0,015%-se päevamäära alusel, nüüd aga 0,5% määra alusel. Kostja on seisukohal et tegemist on haginõude muutmisega, millega kostja ei nõustu. Samuti on viivisemäär 0,5% päevas ebamõistlikult kõrge ja juhul, kui kohus peab viivise väljamõistmist põhjendatuks palub kostja kohaldada esialgses nõudes esitatud viivisemäära, s.o. 0.015% kalendripäevas. Juhul, kui viivisenõuded kohustuste osas, mille hüvitamisega on kostja nõustunud (lepinguperioodil tasumata arved ja sõidukite võõrandamiseks tehtud mõistlikud kulutused) on arvestatud 0,5% määraga, peab kostja ka selliseid kõrvalnõudeid põhjendamatuks ning palub vastavatele nõuetele kohaldada viivisemäära 0,015% nagu oli märgitud algses hagiavalduses.
  2. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: Poolte kirjavahetus ja portaalist auto24.ee avaldatud kuulutused liisingulepingute esemeteks olevate sarnaste sõidukite müügi kohta. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
  3. Hageja ei nõustu kostjaga selles, et õigussuhte reguleerimisel tuleb lähtuda AS XXXpoolt sõiduki üleandmisel fikseeritud turuväärtuses summast 125.000.- krooni ning, et ekspertiisiakt ei ole tõendina kasutatav ja on väärtusetu. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et AS XXXpoolt sõidukile määratud hind 125.000.- krooni oli liiga kõrge. Hageja on ka seisukohal, et liisingulepingu nr XXX objektiks oleval sõiduautol olid puudused ja liisingulepingu nr XXX objektiks oleval sõiduautol neid ei onud. Puudused on fikseeritud 02.05.2008.a. sõiduki tagastamise ajal hageja koostööpartneri AS XXXpoolt 02.05.2008.a. üleandmise-vastuvõtmise aktis. Eeltoodust tulenevalt ei olnud ka sõidukite turuväärtused üheselt määratletavad. Lk
(11)6
  1. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et ta on õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas nagu ta on märkinud oma 15.11.2011.a. ja 06.08.2012.a. menetlusdokumentides, sest see on lepingus kokkulepitud viivisemäär. Kohtuotsuse põhjendused.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja kui liisinguandja ja OÜ XXX kui liisinguvõtja sõlmisid 18.04.2006.a. kasutusrendilepingu nr XXX, millega OÜ XXX sai oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 171.200,01 krooni ning kasutusrendilepinguga nr XXX sai OÜ XXX oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga XXXmaksumusega 171.200,01 krooni (t/l 12-33); - 18.04.2006.a. sõlmisid hageja kui liisinguandja ja XXXkui käendaja käenduslepingud nr XXX ja XXX, milles pooled leppisid kokku, et kostja tagab käenduslepingute sõlmisega hageja ees XXX OÜ kasutusrendilepingutest nr XXX ja XXX tulenevate kohustuste täitmise (t/l 10-11); - OÜ XXX pankrot kuulutati välja 15.10.2008.a; - tulenevalt asjaolust, et OÜ XXX ei tasunud kasutusrendilepingute lisadeks olevates maksegraafikutes kokku lepitud rendimakseid kokkulepitud tähtaegadeks, saatis hageja OÜle XXX 18.01.2008.a. lepingute ennetähtaegsed ülesütlemise teatised ning palus sõidukid viivitamatult tagastada (t/l 34-35); - sõiduauto Huyndai Getz, registreerimismärgiga XXX on tagastatud liisinguandjale 02.05.2008.a. vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles on märge, et sõidukil puuduvad dokumendid ja võtmed, esiuks on mõlkis ja esipamper on defektiga (t/l 111), AS XXXon nimetatud sõiduki ligikaudseks müügihinnaks märkinud hindamisakti 10.07.2008.a. 69.000.krooni (t/l 112); - sõiduauto Huyndai Getz, registreerimismärgiga 509AXF on tagastatud liisinguandjale 22.01.2008.a. vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, märkused sõiduki vigastuste kohta aktis puuduvad (t/l 136), AS XXXon nimetatud sõiduki ligikaudseks müügihinnaks märkinud hindamisakti 08.02.2008.a. 125.000.- krooni (t/l 137); - mõlema sõiduauto maksumuse tagastamata osaks pärast lepingu lõpetamist oli 105.274,21 krooni; - kostja võlgneb hagejale XXX tulenevalt : tasumata kuumakseid summas 249,34 €, intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid summas 265,04 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXXsummas 211,23 €; - kostja võlgneb hagejale KÄ-XXX tulenevalt tasumata kuumakseid summas 249,34 € - intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid summas 140,75 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXXsummas 259,98 €. Lk
(11)7 Pooled vaidlevad selle üle: - kas kostja peab maksma hagejale XXX tulenevalt sõiduki soetusmaksumuse tasumata osa summas 2 991,04 € või pidid pooled

§ 367

lg 3 kohaselt nõude ulatuse määratlemisel lähtuma liisingueseme väärtusest selle üleandmise hetkel, kusjuures sõiduki turuväärtuseks on AS XXXhinnanud 125.000.- € koos käibemaksuga ja 105 932,20 € ehk 6 770,30 € ilma käibemaksuta, mis ületab lepingueseme jääkväärtuse lepingu lõpetamise hetkel; - kas kostja peab hüvitama hagejale temalt muude kulude koosseisus lepingust KÄXXX nõutavat sõiduki müügieelse tehnilise ülevaatuse tasu, sest esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on sõiduk üle antud hagejale 22.01.2008.a., misjärel andis XXXOÜ 08.02.2011.a. sõidukile oma hinnangu. Tehniline ülevaatus, mille kulude hüvitamist hageja kostjalt nõuab on AS XXXpoolt läbi viidud alles 07.05.2008.a., mis on rohkem kui kolm kuud pärast sõiduki üleandmist; - kas kostja peab maksma hagejale lepingust nr KÄ-XXX tulenevalt sõiduki soetamismaksumuse tasumata osa summas 1582,82 €; - millises määras ja kui palju on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata kohustuste täitmise eest. 15. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus

§ 361

sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu,

§ 76

sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, lepingule või seadusele,

§ 101

lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning

§ 367

sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed.

§ 142

lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees,

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

  1. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal kui liisingulepingute käendajal oli kohustus tasuda hagejale kui liisinguandjale XXX tulenevalt tasumata kuumakseid summas 249,34 €, intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid summas 265,04 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXX summas 211,23 €, kuulub kostjalt väljamõistmisele käsunduslepingust XXX tulenevate vaidlustamata nõuete katteks kokku 898,76 eurot.
  2. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal kui liisingulepingute käendajal oli kohustus tasuda hagejale kui liisinguandjale KÄ-XXX tulenevalt tasumata kuumakseid summas 249,34 €, intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €, Lk

(11)8 kaskokindlustusmakseid summas 140,75 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXX summas 259,98 €, kuulub kostjalt väljamõistmisele käsunduslepingust KÄ-XXX tulenevate vaidlustamata nõuete katteks kokku 823,22 eurot. 18. Vastavalt

§ 367

lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus asub seisukohale, et sõiduki tehnilise ülevaatuse tegemise tasu on

§ 367

lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu, mille liisinguandja on kohustatud liisinguvõtjale hüvitama. Liisinguandja tegevuseks on reeglina nende sõidukite võõrandamine, millised liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Nii oli ka käesoleval juhul. Selleks, et liisinguandja saaks uuele liisinguvõtjale müüa tehniliselt korras sõiduki, lasi hageja sõiduki suhtes teha tehnilise ülevaatuse, mille eest hageja on tasunud 07.05.2008.a. AS-le XXX 35,47 € (t/l 150). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja on lasknud teha auto tehnilise ülevaatuse 3 kuud pärast sõiduki tagastamist, ei vabasta kostjat nimetatud lisakulu kandmisest. Tehniline ülevaatus on teostatud enne uuele liisinguvõtjale sõiduki võõrandamist. Hageja pidi tagama, et ta võõrandab tehniliselt korras sõiduki. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt

§ 367lg 4 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu 35,47 €.

19. Viimasena võtab kohus seisukoha selles kas ja kui suures summas peab kostja hüvitama hagejale liisingulepingutest tulenevaid sõidukite soetusmaksumuste tasumata osa.

§ 367

lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 järgi tuleb liisinguandja

§ 367

lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. 19.

  1. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et mõlema liisingulepingu aluseks oleva sõiduki maksumuse tasumata osa suuruseks oli pärast lepingute lõpetamist 105.274,21 krooni. 19.
  2. Tulenevalt asjaolust, et pooled vaidlesid kohtumenetluses selle üle kas kasutusrendilepingu nr XXX esemeks oleva sõiduauto Huyndai Getz turuhind sõiduki tagastamise hetkel 22.01.2008.a. oli 125.000.- krooni nagu on märgitud sõiduki hindamise aktis AS XXX08.02.2008.a. (t/l 137) või oli see tegelikult madalam, määras kohus hageja taotlusel käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks selle hagejale tagastamise ajal (t/l 209). Ekspertiisiaktiga nr 12-123
  3. juunist 2012.a. on tuvastatud, et sõiduauto Huyndai Getz harilikuks väärtuseks ehk kohalikuks turuhinnaks oli 2008.a. I poolaastal 95.000.- krooni ehk 6072.- eurot. Lahutades vara jääkmaksumusest ehk sõiduki väärtuse tasumata osast lepingu ülesütlemise ajal, milleks oli 6728,25 € (105.274,21 krooni) vara turuväärtuse ilma käibemaksuta ehk 5145,43 € (80.508,47 krooni), on kasutusrendilepingu nr XXX alusel vara soetamismaksumuse tasumata osa suuruseks 1582,82 €, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks

§ 367lg 1 alusel.

Kohus on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et käesolevas asjas ei olnud vaja ekspertiisi määrata, sest vara turuväärtuse üle puudus pooltel vaidlus ja ekspertiisiakt on ka tõendina Lk

(11)9 väärtusetu. Pooled vaidlesid kasutusrendilepingu nr XXX esemeks oleva sõiduauto Huyndai Getz turuhinna üle sõiduki tagastamise hetkel (vt kohtuistungi protokoll t/l 168), mistõttu hageja taotleski ekspertiisiga sõiduki turuhinna kindlaksmääramist selle tagastamise hetkel. Kohus tegi samal istungil ettepaneku ka kostjale teise käesoleva vaidluse esemeks oleva sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks, kuid kostja seda ei soovinud. 19.3. Kohus on seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele ka kasutusrendilepingu nr XXX alusel vara soetamismaksumuse tasumata osa. Ka selle liisingulepingu järgse sõiduki maksumuse tasumata osa suuruseks oli pärast lepingu lõpetamist 6728,25 € (105.274,21 krooni), mille üle pooled ei vaidle. Lahutades vara jääkmaksumusest ehk vara tasumata osast lepingu ülesütlemise aja seisuga ehk 6728,25 eurost vara turuväärtuse ilma käibemaksuta ehk 3737,21 € (58.474,58 krooni) on kasutusrendilepingu nr XXX vara soetusmaksumuse tasumata osaks 2991,04 €, mis kuulub kostjalt hageja kasuks

§ 367lg 1 alusel väljamõistmisele.

Kohus on seisukohal, et nimetatud liisingulepingu esemeks oleva vara turuväärtus selle tagastamise hetkel on tõendatud AS XXX poolt sõiduki hindamise aktis märgitud esialgse müügihinnaga (t/l 112). Arvestades asjaoluga, et sõidukil puudusid selle tagastamise hetkel dokumendid ja võtmed, et sõiduk oli vigastustega - juhiuks oli mõlkis ja sõiduki esipamper oli defektiga, mida tõendavad nii sõiduki üleandmise- vastuvõtmise akt (t/l 111) kui ka sõiduki hindamise akt (t/l 112), on põhjendatud, et sõiduki turuväärtus oli selle tagastamise hetkel madalam kui teise sõiduki turuväärtus millel defektid puudusid ja mille turuhind on tõendatud ekspertiisiaktiga. Kostja on ka ise 01.03.2012.a. toimunud kohtuistungil leidnud, et puudustega sõiduki hinnaks võis olla 69.000.- € (t/l168), kuid asus seal ekslikult seisukohale, et hageja ei saanud puudustele tugineda, sest ta ei teavitanud kostjat puudustest kui ta sõiduki pärast liisingulepingu ülesütlemist ära võttis. 20. Kõige eeltoodu alusel kuuluks kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 6331,31 eurot (898,76+823,22+35,47+1582,82+2991,04), kuid kuna hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku 6278,31 € ja kohus ei või TsMS § 439 kohaselt otsuses ületada nõude piire, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 6027,19 € ja intressi katteks 251,52 €. 21. Viivise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks juhindub kohus

§ 101

lg 1 p 6 sätestatust, mille kohaselt on viivis õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele ja

§ 113lg 1 3.

lausest, mis lubab võlausaldajal nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et kasutusrendilepingus nr XXX ja kasutusrendilepingus nr XXX oli kokku lepitud viivise suuruseks 0,5 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest, kuid kostja leiab, et hageja muutis hagi kui suurendas esialgset viivisemäära 0,015% kalendripäeva 0,5 %-le. Kohus sellega ei nõustu. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks muuhulgas ka hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamist. Seega ei ole hageja hagi muutnud. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, sest kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutud viivise arvestuslikule õigsusele ega toonud esile asjaolusid, ms annaksid alust viivist vähendada, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 744,10 € nagu hageja on 08.08.2012.a. esitatud menetlusdokumendis palunud (t/l 248) ja alates kohtuotsuse tegemisest 0,5 % päevas põhinõudelt 6027,19 € nagu võimaldab TsMS § 367 ja nagu hageja on samuti nimetatud menetlusdokumendis palunud. Lk

(11)10 Tsiviilasja hinna määramine.
  1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagi esitamise ajal hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli hagi esitamise ajal 135.807.65 krooni ehk 8679,69 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohtunik: Lk
(11)11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.