) § 8 lg 1 alusel leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Eeltoodud sätete alusel on hagi rahuldamise eelduseks see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal on tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. 4
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kohustuse rikkumine on objektiivne, st rikkumise tuvastamise tasandil jäävad kõrvale põhjused, miks rikkumine toimus. Oluline on vaid objektiivne fakt, kas rikkumine leidis aset. Rikkumise tuvastamine on vältimatu võlausaldaja jaoks teise poole suhtes õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Rikkumise peab olema toime pannud lepingupool või muu võlgnik või isik, kelle käitumise saab võlgnikule omistada TsÜS § 132 alusel. Hageja leidis, et kostja on rikkunud pooltevahelise töölepinguga kaasnevat kohustust mitte kahjustada hageja vara. Rikkumine seisneb ebaõigete töömeetmete kasutamises, millest tulenevalt kahjustati hageja autot - rikuti hageja auto ukseliist, kahjustati auto uksel sisustuse nahka, selle plastmassist aluspinda ning ukselingi katet. Kostja oli seisukohal, et väär ja tõendamata on hageja väide, justkui oleksid kahjustused sõiduautole tekkinud kostja töötajate poolt valede töömeetmete kasutamise tõttu. Sõiduautole paigaldati toonklaasid nõuetele vastavalt, mingeid nõudeid ei rikutud ning hageja vastupidised väited on ainetud. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohtule esitanud tõendina pildi kahjustuse olemasolust, mida on suurendatud (tl 29). Kohtuistungil leidis kostja, et kui fotot uurida, siis leiab täkke, aga vaadates ust, seda täket ei märka. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud fotolt ei nähtu, millal antud foto tehtud on ja millist sõidukit on pildistatud. Kohus märgib täiendavalt, et kuna fotot on suurendatud, siis ei saa kindlaks teha, millega antud täke tekitatud on ja kas see auto ukse visuaalsel vaatlemisel üldse silma hakkab. Samuti ei ole antud fotoga tõendatud, et kostja tegevuse tulemusena on konkreetne täke hageja auto uksele tekitatud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohtule esitatud hageja ja kostja 17.06.2011 (tl 30) ja 04.07.2011 (tl 31) kirjavahetusest ei tulene, et kostja oleks tunnistanud, et tema antud defektid hageja autole tekitas. 17.06.2011 kirjavahetusest tuleneb, et kostja leidis, et liistul ja plastikkatel ei ole midagi viga ja soovitas XXXhelistada. 04.07.2011 kirjas on kostja hagejale vastanud, et tal ei ole raha ja väike viga ei ole väärt uut polstrit osa. Seega ei ole kostja hageja autole kahju tekitamist omaks võtnud. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-133-09, kus kolleegium jõudis seisukohale, et omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine. Hageja on 09.12.2011 pöördunud XXX OÜ poole (tl 32), kellelt saadud vastuse kohaselt ei olnud neil võimalik ekspertiisiakti pakkuda. XXX OÜ ei kinnitanud, et hageja auto polster rikuti ära klaasiteeninduses (tl 35). Kohus leiab, et XXX OÜ poolt saadud vastusega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja tekitas klaaside toonimisel hageja autole kahjustusi. 5 Hageja on 22.02.2013 toimunud kohtuistungil täpsustanud, et XXX ütles, et tööl on 2 aastat garantii. Mis tähendab, et on pööratud tõendamiskoormis ja eeldatakse töövõtja rikkumist. Kostja leidis istungil, et garantii ei pööra tõendamiskoormust teistpidi. Garantii on antud tootmistööle. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesoleval juhul on garantii antud autoklaaside toonimistööle. Seega ei laiene garantii hageja autoukselt leitud kahjustusele, kuna garantii seondub autoklaaside toonimisega. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 22.02.2013 toimunud kohtuistungil andsid vande all seletusi hageja seaduslik esindaja XXX(tl 94-96) ja kostja seaduslik esindaja XXX (tl 97-100). XXXseletuse kohaselt oli 06.06.2011 kostjal palju tööd ja XXX tegi töö ise. Kuna järele minnes sai XXXlihtsalt auto võtme ja vaatas autot visuaalselt väljastpoolt, sest kedagi ei olnud, kellel oleks aega temaga tol hetkel rohkem tegeleda olnud, seejärel sõitis ta kontorisse autoga. Järgmine hetk, kui XXXistus autosse ja sõitis koju, täheldas ta parempoolse sõitja ukse sisekülje nahapolstril 6-7 cm riba, mis oli muljutud jätkudena või täketena, plastik ja metalliliist olid saanud kahjustada. Eestisse naastes viis XXXauto XXX´i juurde, kes vaatas üle ja ütles, et proovib nahka parandada. See oli samal päeval, kui auto tagasi sai ja kahjustus oli natukene vähem märgatavamaks muutunud. XXX ütles, et kuumutas nahka. Kui rohkem kuumutada, siis on nahk tundlik ja rohkem kuumutades rikub rohkem ära. XXX soovitas XXXpöörduda. Sealt öeldi, et ei saa tööd teha, kuna nahk ei ole ära rikutud, vaid nahaalune plastik osa on ära muljutud. XXXseletuse kohaselt, kui hakati uurima nahka, siis öeldi, et on sile ja pehme nahk, mille all on plastikdetail, mis kumerusi hoiab ja see on ära muljutud. Paned midagi vahele ja jõnksutad klaasi välja, mis tekitab täkked 6-7 cm. XXX´i seletuse kohaselt eemaldatakse töö jaoks plastmassdetail, seda ei tehta metallist riistaga, vaid plastmassist tööriist on selle jaoks. Seda ei avata külje pealt, vaid lingi alt spetsiaalsest kohast. Suure tõenäosusega võivad täkked tekkida, kas on turvavöö ots läinud sinna vastu, samas sõrmused kriibivad liiste ja jätavad läikivad jäljed peale. XXX neid tähele ei pannud, siis sai kõik kokku pandud nii nagu vaja. See, et XXXhiljem jälgi nägi, võis olla sellest, et auto sai valmis, auto polster tehti puhastusainega puhtaks. XXX´i seletuse kohaselt ei ole tema ukse polstrit lõhkunud ega jälgi peale teinud. Kui oleks teinud, oleks tunnistanud. XXX´i seletuse kohaselt on ta firmat pidanud 13 aastat. Eelnevalt on 10 aastat klaasivahetusfirmas tööl olnud. On klaasidega tegelenud üle 20 aasta. XXX täpsustas, et ei pannud täket tähele. Tegemist oli suhteliselt uue autoga. Paljudel on turvavööd tugeva vedruga, piisab lohakast lahtilaskmisest. Viskab metallosa vastu polstrit. On tekkinud klaasidele täkked. Pärast kiletamist, kui XXXauto tagasi tõi, vaatas XXX auto üle ja proovis vaadata, kas saab paremaks teha. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtub, et kostja seaduslikul esindajal on pikaajalised kogemused autode klaaside vahetamisega. Kostja seaduslik esindaja on usutavalt selgitanud, kuidas toimus hageja autol aknaklaaside toonimine. Hageja ei ole tõendanud, millised olid kostja ebaõiged töövõtted, mille kasutamise tagajärjel tekitati hageja autole kahjustusi. Kohus on seisukohal, et kostja vande all antud ütlustega ja asjas esitatud tõenditega ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostja oleks töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud hageja sõidukile klaaside toonimise käigus. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kuna täitmata on kahju hüvitamise eeldus- kahju tekitamine kostja poolt, ei kuulu hagi 6 rahuldamisele. Kohus ei anna hinnangut kahju suurusele ja põhjuslikule seosele, kuna tõendamist ei ole leidnud kohustuse rikkumine kostja poolt. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.