1-12-11494/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11494 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Tuvi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. novembri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo määruskaebemenetluses Tarmo Tuvile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
7. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta süüdimõistetu Tarmo Tuvi kanda.
8. Tarmo Tuvil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tarmo Tuvi 1-1211494 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
10. Tarmo Tuvi tunnistati Viru Maakohtu 13.12.2012 otsusega süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1, 3 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.12.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse 5 aasta 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti T. Tuvile 6 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaeg algas 21.04.2010 ja lõpeb 18.08.
11. Tartu Maakohtu 06.11.2013 määrusega jäeti T. Tuvi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetu T. Tuvi ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 T. Tuvi varasemat elukäiku iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus. Vaatamata noorele eale on kinnipeetav varem kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset vangistust kannab teist korda. Vangistuses viibimise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kuigi kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine viimase aasta jooksul kinnitab toimunud muutust tema mõtlemises ja käitumises. 2.2 Kinnipeetava eluviise iseloomustab alkoholi tarvitamine ja see on suurimaks riskiks vabaduses. Kinnipeetav võtab alkoholi tarvitamist kui eluga paratamatult kaasas käivat nähtust. Eriti tõsine märk on, et ta ähvardab teisi isikuid oma alkoholi tarbimisest tuleneva vägivaldsusega ning on selle eest ka kriminaalkorras karistatud. Kõik see viitab endiselt riskikäitumisele ning oht uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge, kuigi materjalidest nähtuvalt on T. Tuvi motiveeritud vabanemisel alkoholi tarvitamisest vabanema. T. Tuvi avaldatud suhtumises on ta küll valmis loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid mõjutatavus ja tegude tagajärgi mittearvestav käitumine on uue kuriteo toimepanemise peamisteks riskifaktoriteks. Lisaks on riskiteguriteks puuduv toetav sotsiaalne võrgustik ning töökoht. Seega ei ole senine vangistuses viibitud aeg olnud piisav, et T. Tuvi oleks saanud end rehabiliteerida ning tema vabastamine ja käitumiskontrollile suunamine ei suuda tagada ühiskonna turvalisust. Varasem reaalne vanglakaristus ei hoidnud teda alkoholist ja uutest kuritegudest. 2.3 Kinnipeetava tugiisikuks vabaduses on õde, kellele kuuluvasse korterisse kinnipeetav vabanemisel elama asuks. Õde ise elab eraldi ning seetõttu on tema otsene mõju nõrk T. Tuvi käitumisele vabaduses. 2.4 Kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eluviisid ei anna alust T. Tuvi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Vangistuse tähendus ei ole mitte ainult karistus sellele isikule, vaid see on ka ühiskonnaliikmete kaitsmine õigusrikkuja eest. Kohtule ei saanud teatavaks ühtki T. Tuvi endaga seotud asjaolu, mis räägiks tema ennetähtaegse vabastamise kasuks ja millele võiks tugineda usk, et ta enam õigusvastaseid tegusid toime ei pane. Eeltoodust järeldas maakohus, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine esimesel tähtajal on liiga ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. T. Tuvi kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist järgmistel põhjendustel. -2- 3.1 Süüdimõistetu omab toetavat sotsiaalvõrgustikku lähedaste isikute näol ja on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Vabanemisel on süüdimõistetu tädipoeg R.I. lubanud osutada kaasabi töökoha otsimisel, samuti aitama rahaliselt. 3.2 Kuigi T. Tuvi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kannab ta esmakordselt pikaajalist vangistust. Arvestades kinnipeetava noorust - T. Tuvi on 22-aastane - ei ole tema isiksus veel lõplikult välja kujunenud ja praeguseks rohkem kui kolm aastat kestnud vangistus on temale kindlasti mõju avaldanud. Positiivsetele muutustele viitab asjaolu, et viimase aasta jooksul ei ole T. Tuvil esinenud vanglas distsipliinirikkumisi. Loomulikult ei ole T. Tuvi vangistuse perioodil tarbinud alkoholi ning sellest tulenevalt oleks asjakohane rakendada tema vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel lisaks elektroonilisele järelevalvele ka alkoholismivastaseid meetmeid kriminaalhoolduse raames. 3.3 Tartu Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetavat toetab tema õde T.T. , kes on nõus andma talle kasutada oma korteri XXX. T.T. sõnul ei tea ta olevat kõnealuse korteri asukohas negatiivset mõju avaldavaid isikuid. Süüdimõistetut toetavaks isikuks on ka tema tädipoeg R.I. , kes avaldas kriminaalhooldajale, et osutab T. Tuvile vanglast vabanemise korral toetust: aitab otsida töökohta, abistab rahaliselt, korteri remondiga jms. 3.4 T. Tuvi on avaldanud, et ta on motiveeritud loobuma alkoholist. Seda väidet kinnitab asjaolu, et vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi Convictus, Agressiivsuse asendamise treeningu ja programmi Usk ja Teadmine, mille käigus sai teadmisi sõltuvus- ja vägivallakäitumise muutmiseks. Samuti on ta läbinud karjäärinõustamise ning osalenud vanglas korduvalt tööhõives. 3.5 Ringkonnakohtule esitas oma seisukohad määruskaebuse lisana ka süüdimõistetu T. Tuvi, kelle sõnul kahetseb ta väga Viru Vanglas toimepandud kuritegu, selgitades, et sooritas kuriteo enda tõestamiseks. Vahepeal on ta aga läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ning vaatab nüüd elule hoopis teisiti. T. Tuvi juhib tähelepanu, et selleks ajaks, kui kohus tema seisukohti loeb, on tal kantud karistus, mille Viru Maakohus liitis põhikaristusele. Kinnipeetav rõhutab, et on oma järeldused teinud, õde ja tädipoeg usuvad temasse ning toetavad materiaalselt, samuti tagavad elukoha. Alkoholist lubab T. Tuvi eemale hoida, mingit tegemist narkootikumidega pole tal olnud ning ta ei suitseta, vaid tegeleb võimalusel spordiga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et T. Tuvi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on T. Tuvi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
15. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et T. Tuvi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – T. Tuvi motivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks ja alkoholisõltuvusest vabanemiseks, sotsiaalprogrammide läbimine, vanglas töötamine, vabaduses kindel elukoht ning lähedaste toetus. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad T. Tuvi vabastamata jätmise tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud viiel korral, kannab teist reaalset vangistust) ning süüdimõistetu isik (kõrge riskitegur alkoholi tarvitamise näol). -3- 5.1 Tähelepanu tuleb juhtida ka maakohtu määruses arvestatud asjaolule, et T. Tuvi kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis – Viru Maakohtu 22.12.2011 ja 13.12.2012 otsustega. Viimatinimetatud otsusega mõisteti T. Tuvi süüdi kahe kuriteo toimepanemises (mõlemad vägivallateod, neist üks vägivald võimuesindaja suhtes). Kuigi T. Tuvi puhul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa eirata asjaolu, et ta on vangistuse jooksul korduvalt õigusvastaselt käitunud – nii on T. Tuvile määratud lausa 18 distsiplinaarkaristust, viimased kaks 17.09.
16. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et T. Tuvi puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult T. Tuvi iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seega tuleb T. Tuvil jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud.
17. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid T. Tuvi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning kaitsja määruskaebus rahuldamata.
19. T. Tuvi kaitsja K. Saavo esitas seoses maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 72 euro suuruses summas (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
20. detsembri
21. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda T. Tuvil. Paavo Randma Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus