3-13-412/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-412 Otsuse kuupäev 30.04.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 21.11.

1. a käskkirja nr 6-2/1806 tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale käekell Q & Q ning Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 23.04.2013 Menetlusosalised Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.05.
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Vangla 21.11.
6. a käskkirjaga nr 6-2/1806 tunnistati kinnipeetav Egon Jaeger süüdi Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6 rikkumises ning teda karistati noomitusega. Käskkirja kohaselt pani E. Jaeger toime distsipliinirikkumise, mis seisnes temale mittekuuluva kella enda kasutusse võtmises (21.10.
7. a kella 15.50 ajal hoidis kambris 2007 selektori katte küljes metallrihmaga käekella Q & Q, mis ei kajastunud tema asjade ühtses nimekirjas). 21.10.
8. a eseme leidmise/äravõtmise akti kohaselt on käekell Q & Q Egon Jaegerilt ära võetud. 21.12.
9. a esitas E. Jaeger Tartu Vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse, milles soovis 21.11.
10. a käskkirja nr 6-2/1806 kehtetuks tunnistamist, äravõetud käekella Q & Q tagastamist ning moraalse kahju hüvitamist alates 21.10.
11. a iga ööpäeva eest 1 euro, mil ta ei saanud käekella kasutada. E. Jaeger selgitas, et käekella tõi talle 11.01.
12. a Võru arestimajja tema ema Elve Jaeger. Tartu Vangla 25.01.
13. a vaideotsusega nr 1-11/525-1 jäeti Egon Jaegeri vaie distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning 07.02.
14. a otsusega nr 1-13/12-1 jäeti rahuldamata tema kahju hüvitamise taotlus. 22.02.
15. a saabus Tartu Halduskohtusse Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 21.11.
16. a käskkirja nr 6-2/1806 tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale käekell Q & Q ning Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. 26.03.
17. a kohtumäärusega võeti E. Jaegeri kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused
18. Kaebuse kohaselt võeti 21.10.
19. a toimunud läbiotsimise käigus E. Jaegerilt ära talle kuuluv käekell Q & Q, sest see ei olnud kajastatud tema asjade ühtses nimekirjas. Asjade ühtses nimekirjas kajastus hoopis käekell Omax (kaebaja on kaebuses märkinud käekella nimeks Q-Max, kuid õige on Omax – kohtu märkus), mida kaebajal ei ole kunagi olnud. Käekella Q & Q tõi Egon Jaegerile Võru arestimajja tema ema Elve Jaeger 11.01.
20. a. Pakiga üleantavate asjade nimekirja käekella nimetust kirja ei ole pandud. Vangla on aga algusest peale tema asjade ühtsesse nimekirja kirjutanud vale käekella nimetuse Omax, mida tal ei ole kunagi olnud. Kaebajal on kogu vanglas oleku aeg olnud Q & Q käekell, mitte Omax käekell. Ema toodud käekell maksis umbes 50-60 eurot, kuid Omax käekellade turuhind on 10-20 eurot, mistõttu ei oleks kellelegi olnud kasulik Q & Q käekella Omax oma vastu ka vahetada. Ema on saatnud vanglale ka omapoolse tunnistuse käekella Q & Q osas, kuid vangla ei ole sellega arvestanud. Vangla on käekella ühtsesse nimekirja kandmisel eksinud ja on kirjutanud sinna käekella nime valesti. Kaebaja on küll oma asjade ühtsed nimekirjad allkirjastanud, kuid tegu on olnud lihtsalt formaalsusega. Allkirjadega ei kinnitanud ta nimekirjade sisulist õigsust. Ta on usaldanud ametnikke asjade kirjapanekul, kuid tal on ka varem asjade ühtse nimekirja ja laoga probleeme olnud. Kui ta ei oleks käekella Q & Q omanik, siis ta ei oleks läbiotsimise ajal tunnistanud seda enda omaks, sest ta oleks teadnud, et sellele järgneb distsiplinaarkaristus. Kaebaja leiab, et läbiotsimise ajal on käekell temalt süüliselt ja õigusvastaselt ära võetud ja teda on alusetult distsiplinaarkorras karistatud. Kaebaja kambrikaaslane Janno Hingla vabanes vanglast 17.08.
21. a ning arusaamatu on, miks ta oleks pidanud oma käekella kaebajale andma, kui tal oli juba käekell. Varasematel läbiotsimistel ei ole keegi tema käekella üle vaadanud ega kontrollinud. Kaebaja märgib, et esitas vanglale vaide ja kahju hüvitamise taotluse ühes dokumendis ning talle jääb arusaamatuks, miks vangla ei võtnud vaideotsuses seisukohta kahju hüvitamise taotluse osas, vaid eraldas selle teise menetlusse. Vaidlused käivad ühe ja sama eseme osas ning vangla viivitustaktika tõttu peab kaebaja tegema ülemäärast tööd ja osalema erinevates kohtumenetluses. Lisaks on vaideotsuses esitatud valeandmeid, sest kaebaja esitas vaide 21.12.
22. a, mitte 27.12.
23. a ning vaideotsus on tehtud 21.01.
24. a asemel 25.01.
25. a. Kaebaja märgib, et käekella Q & Q äravõtmisega alandati süüliselt tema väärikust ja teotati tema au ja head nime. Ta palub kohtult Tartu Vangla 21.11.
26. a käskkirja nr 6-2/1806 tühistamist, Tartu Vangla kohustamist tagastada käekell Q & Q ning Tartu Vanglalt kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. 2 Vastustaja vastuväited
27. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 25.01.
28. a vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud menetluse käigus tõendamist, et käekell Q & Q kuulub E. Jaegerile. 25.01.
29. a Võru arestmajast saabudes võeti E. Jaegerilt ära käekell Omax ning seda on E. Jaeger kinnitanud oma allkirjaga. Erinevatel aegadel koostatud isiklike asjade nimekirjades on alati kajastunud käekell Omax ning ka siis on E. Jaeger olnud sellega nõus. E. Jaegeri ema Elve Jaegeri antud tunnistus ei tõenda, et E. Jaegerilt 21.10.
30. a äravõetud käekell on just sama kell, mille ta viis
31. a jaanuaris pojale Võru arestimajja. Kuna 21.10.
32. a äravõetud käekell E. Jaegerile ei kuulunud, siis puudub tal õigus nõuda selle tagastamist. Kuna puudub õigusvastane tegu, siis puudub alus mittevaralise kahju nõudmiseks ning isegi juhul, kui kell olnuks ära võetud õigusvastaselt, ei saaks käekella puudumine vanglas tekitada riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 loetletud kahjulikku tagajärge. Vastustaja jääb E. Jaegeri vaide kohta 25.01.
33. a tehtud otsuses nr 1-11/525-1 ning 07.02.
34. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/12-1 toodud seisukohtade ning põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Kuna vaidemenetlus haldusakti tühistamiseks toimub haldusmenetluse seaduses, aga kahju hüvitamise taotluse menetlus riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ning ka menetluste läbiviimise tähtajad on erinevad, siis eraldati vaides sisalduv kahunõue eraldiseisvasse menetlusse. Seega on kaebaja etteheide menetluste üksteisest eraldamise kohta põhjendamatu ning süüdistamine väidetavas taktikalises viivitamises alusetu. Kahjunõude eraldamine vaidemenetlusest ei toonud kaebaja jaoks kaasa ühtegi negatiivset tagajärge ning kahjunõude otsusest nähtuvalt on kahjunõude esitamise ajaks märgitud 21.12.
35. a, st selle tegelik esitamise aeg ning otsus on tehtud 07.02.
36. a, seega RVastS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arusaamatu on kaebaja märkus, mis puudutab vangla poolt erinevate menetluste läbiviimist ja tema kohtusse pöördumist. Kaebaja ju pöördus kohtusse ühe kaebusega, milles esitas nii haldusakti tühistamise kui ka kahju hüvitamise nõude ja seega ei ole kahe erineva menetluse läbiviimine toonud endaga kaebajale kaasa mitme kaebusega kohtusse pöördumise vajadust. Kuna kaebaja on halduskohtusse pöördunud Tartu Vangla 21.11.
37. a käskkirja nr 6-2/1806 tühistamise ning kahju hüvitamise nõudega, siis tuleb kaebaja märkused vaidemenetluses võimalike menetlusnõuete (menetlustähtaegadest kinnipidamine) rikkumise kohta jätta tähelepanuta, kuna need ei puutu asjasse. Tartu Vangla 07.02.
38. a otsuses nr 1-13/12-1 on märgitud, et käekella äravõtmine on olnud põhjendatud ning seda ei saa pidada õigusvastaseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamist võib nõuda isik kellele on kahju tekitatud ning kui see on tekitatud süüliselt õigusvastase teo tagajärjel. Kuna puudub õigusvastane tegu, ei ole alust ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata kaebaja selgitustele, mis puudutavad tema 25.01.
39. a Võru arestimajast tulemisel läbiotsimise käigus äravõetud käekella ametnike poolt isiklike asjade nimekirja kohest mittekandmist ning selle alles hiljem lisamist. Kaebaja on oma isiklike asjade nimekirjadega mitmeid 3 kordi tutvunud ning ei ole kordagi avaldanud, et nimekirja on kantud vale nimega kell. Kui kaebaja väidab, et etapist tulles tema käekella kohe nimekirja ei kantud, siis igal vähegi oma asjadest huvitatud isikul oleks seda suurem huvi hoolitseda selle eest, et kell saaks nimekirja ning õige nime all ja seega ei ole kaebaja seletus selle kohta, et tema nimekirjadega ei tutvunud, usutav. Kaebaja 25.01.
40. a Võru arestimajast saabumisel teostatud läbiotsimise käigus äravõetud esemete kohta koostati akt, millest nähtub, et kaebajalt võeti ära käekell Omax ning seda on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Egon Jaeger kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
41. Käesolevas asjas on Tartu Vanglas kinni peetav isik Egon Jaeger esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse taotledes Tartu Vangla 21.11.
42. a käskkirja nr 6-2/1806 tühistamist; HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt kohustamiskaebuse taotledes käekella Q & Q tagastamist ja HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse taotledes käekella äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
43. Kaebaja etapeeriti 11.01.
44. a Tartu Vanglast menetlustoimingu tegemiseks Võru arestimajja. 25.01.
45. a saabus kaebaja Võru arestimajast tagasi Tartu Vanglasse ning tema läbiotsimisel avastati ja võeti ära käekell Omax, vastavale aktile on alla kirjutanud 3 valvurit. Samuti on aktile alla kirjutanud Egon Jaeger ise. Osakonnajuhataja on aktile kirjutanud resolutsiooni: Käekell Omax ja spordijalanõud Adidas paigutada kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu, muu hävitada. Samuti on aktile märgitud, et „Lattu paigutatud käekell ja spordijalanõud“ (t.l 47 pöördel). 28.03.
46. a tegi kaebaja avalduse (vastu võetud 29.03.
47. a) isiklike asjade laole ja taotles käekella ja tossude laost kambrisse väljastamist (t.l 64). Inspektor-kontaktisik Laivi Õkva märkis käekella Omax ja tossude kohta, et „Antud esemed sai kinnipeetav arestimajas pakiga, kuna staatus „süüdimõistetu“, siis pakk keelatud. Saab asjad vabanedes“ (t.l 64 pöördel). Valvur Tea Surva kinnitas 04.04.
48. a, et „Väljastatud käekell Omax ja spordijalanõud Adidas (t.l 64 pöördel). 04.04.
49. a kinnitas kaebaja allkirjaga käekella ja tossude saamist (t.l 64). Seega on tõendatud, et kaebajal oli jaanuaris
50. a ja aprillis
51. a käekell Omax ja ta kinnitas seda kaks korda oma allkirjaga ning ta ei ole väitnud, et talle toodi laost vale kell.
52. Kinni peetava isiku asjade ühtse nimekirja kohaselt oli Egon Jaegeril seisuga 18.04.
53. a käekell Omax (t.l 50) ja ta on selle olemasolu kambris allkirjaga kinnitanud (t.l 50 pöördel). Kinni peetava isiku asjade ühtse nimekirja kohaselt oli Egon Jaegeril seisuga 17.02.
54. a käekell Omax ja ja ta on selle olemasolu kambris allkirjaga kinnitanud (t.l 51 pöördel). Samuti oli seisuga 13.06.
55. a kinni peetava isiku asjade ühtse nimekirja kohaselt Egon Jaegeril käekell Omax ja ta kinnitas allkirjaga selle olemasolu kambris (t.l 51). 4 Alates
56. a maikuust asus kaebaja kambris 2071 koos Janno Hinglaga (t.l 55 pöördel). Samuti viibis Egon Jaeger Janno Hinglaga ühes kambris ajavahemikul 23.06.
57. a kuni 17.08.
58. a (s.o kuni Janno Hingla vabanemiseni vanglast) (t.l 61). Kinni peetava isiku asjade ühtse nimekirja kohaselt pidi seisuga 17.08.
59. a Janno Hinglal olema käekell Q & Q, kuid samal päeval vanglast vabanedes tal see puudus (t.l 52). 21.10.
60. a akti A2976 kohaselt võeti kaebajalt kambrist 2007 ära käekell Q & Q. Kaebaja ei ole soovinud akti allkirjastada (t.l 46). 26.10.
61. a teavitati kaebajat, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et ta hoidis 21.10.
62. a kella 15.50 paiku kambri 2007 selektori küljes käekella Q & Q, mis ei kajastu tema asjade ühtses nimekirjas (t.l 47). Ülaltooduga on tuvastatud, et kuni 21.10.
63. a, mil toimus kaebaja kambris läbiotsimine, oli tema isiklike asjade (koostatud 18.04.
64. a, 27.02.
65. a, 13.06.
66. a) nimekirjas märgitud, et E. Jaegeril on kambris kasutada käekell Omax ning kõigil nimekirjadel on ka E. Jaegeri allkiri selle kohta, et nimekirjas kajastuvad andmed on õiged. Samuti on tõendatud, et kaebaja kambrikaaslasel Janno Hinglal oli kell Q & Q ning et ta viibis kaebajaga koos ühes kambris ajavahemikul 23.06 - 17.08.
67. a, s.o kuni Janno Hingla vanglast vabanemiseni ja et vabanemise päeval Janno Hinglal enam kella Q & Q ei olnud. Seega on tõendatud, et kaebajal ei ole kella Q & Q kunagi olnud, seda ei ole fikseeritud üheski tema isiklike asjade ühtses nimekirjas.
68. VSkE § 57 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Ei ole leidnud tõendamist, et kaebaja sai Võru arestimajas ema poolt üle antud pakiga just käekella Q & Q. Paki üleandmise taotlusesse oli 11.01.
69. a märgitud lihtsalt käekell (ilma nimetuseta). Peale seda on kaebaja isiklike asjade ühtses nimekirjas märgitud ainult käekell Omax. Seega ei ole kaebaja ütlused selle kohta, et kõik vanglaametnikud märkisid kolmes nimekirjas kella nimetuse valesti ja et ta ei ole seda märganud ning kirjutas nimekirjadele alla, usaldusväärsed ja tõesed. Kohus ei võta arvesse kaebaja ütlusi, selgitusi ja seletusi selle kohta, et tal oli kell Q & Q ja leiab, et kogutud tõenditega kogumikus on tuvastatud, et käekella Q & Q, mis oli temalt 21.10.
70. a aktiga ära võetud, kaebaja isiklike asjade ühtses nimekirjas ei olnud ja seega ei olnud ta käekella Q & Q omanik. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. 5 Ülalnimetatud korda järgides ei ole tõenäoline, et kui kaebaja taotles mitu korda kella kambrisse ja vanglaametnikud ja ta ise andsid selle kohta allkirju, et siis iga kord märgiti kella nimetus täiesti valesti. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjaga on kaebajale karistus määratud õiguspäraselt. Tema süü distsipliinirikkumises on tõendatud, ta on rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 7.2.6, mille kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Kaebaja süü on tõendatud Risto Aulingu ja Kerli Rajaste ettekannetega. Teda on karistatud noomitusega ja vaidlustatavas käskkirjas on valitud karistuse kohaldamist igati põhjendatud, motiveeritud ja kaalutletud. Karistus on proportsionaalne toimepandud teoga. Seoses sellega, et ei ole leidnud tõendamist, et käekell Q & Q kuuluks kaebajale, ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja taotlus käekella tagastamiseks. Tuvastatud ei ole, et kaebajale oleks tekitatud kahju ja et tema õigusi oleks rikutud. Vastustaja süüd ei ole tuvastatud ja seega ei kuulu kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.
71. Ülaltoodu alusel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 6