1-11-458/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-458 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Hurošvili, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Pavel Hurošvili määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Pavel Hurošvili tunnistati Viru Maakohtu 23.02.2011 otsusega süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.05.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust, mõistes ärakandmiseks liitkaristuse 4 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.09.2010 ja lõpp on 05.05.
5. Viru Maakohtu 12.11.2013 määrusega jäeti P. Hurošvili tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et süüdimõistetu P. Hurošvili ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkokuritegude eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid jätkas kuritegevust pannes katseajal toime uue narkokuriteo. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine, amfetamiini suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusest on näha, et P. Hurošvililt võeti ära tema elukohas läbiotsimise käigus 148 minigripist kilekotti 29,29 g pulbrilise ainega, mis sisaldas kokku 9,42 g amfetamiini. Karistusregistri teatisest on näha, et P. Hurošvili on väärteokorras 17 korral karistatud, sealhulgas 3 korral AS § 70 alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus P. Hurošvili puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.2 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul üheksal korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kolm. Karistused on enamjaolt määratud vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitavad, et vangistuse ajal ei ole P. Hurošvili oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. 2.3 Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, omandanud keevitaja eriala ning läbinud riigikeele A1 taseme kursuse ja elektriku kursused. Kinnipeetava ema on nõus P. Hurošvilit vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. 2.4 Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isiku vähene töökogemus raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. 2.5 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.05.2015, ärakandmiseks on veel ligi 1,5 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus leidis, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha ja lähedaste toetuse omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud P. Hurošvilil uut narkokuritegu toime panna. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. P. Hurošvili esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest enne tähtaega vabastamist. 3.1 Kinnipeetav ei pea distsiplinaarrikkumisi nii märkimisväärseteks, et tema üle nii rangelt kohut mõista. Need ei ole seotud mingite peksmistega, vara rikkumisega, solvamisega jne. Kui arvestada seda, et Viru Vangla administratsioon hindab uue kuriteo toimepanemise riskiks kõigest 10% ja suhtub positiivselt P. Hurošvili vabastamisse vahi alt, siis võib teha järelduse, et vangla administratsioon peab kinnipeetava käitumist vastuvõetavaks ja adekvaatseks ühiskonnas jaoks. Kui see poleks nii, siis arvab kinnipeetav, et Viru Vangla ei oleks andnud nii väikest riskiprotsenti ja ei oleks pidanud vastuvõetavaks vabastamist vahi alt. 3.2 Määruskaebuses selgitab kinnipeetav distsiplinaarkaristusi: ühel korral on tema kambrist leitud 1 sigaret. Teisel korral ei avanud ta suud suure hulga valvurite ees ravimite võtmise ajal, kuna pidas seda oma väärikuse alandamiseks. Kolmas kord: pesu kuivatamistoas võttis keegi tema vanglariided. Tema võttis vastavalt kellegi teise omad. Kuna kõik vanglariided on kinnipeetavatel sarnased, siis eristada kus on oma ja kus võõras – võimatu. Vangla administratsioon pööras sellele tähelepanu ja nii sain kinnipeetav (ja paljud teised) rikkumise. Kolme kehtiva rikkumise kohta selgitab järgmist. Temale lubatud riigikeeleõpingute asemel, pidas Viru Vangla vajalikuks määrata kinnipeetav majandustöödele. Ja seda sealjuures, et -2- selliseid töötajaid on vanglas enam kui küll. P. Hurošvili hakkas enda sõnul loomulikult oma arvamust kaitsma. Riigikeeleõpingute asemel üritas Viru Vangla sundida teda majandustöödele. Lõpuks autasustati kinnipeetavat kolme distsiplinaarkaristusega järjest, mille järel Viru Vangla siiski tunnistas, et P. Hurošvili peab õppima riigikeelt ja vajab seda, saates ta riigikeelt edasi õppima. 3.3 Maakohus märkis, et kinnipeetavat on 17 korda karistatud trahviga. P. Hurošvili palub pöörata kohtu tähelepanu sellele, et kõik trahvid ei ole seotud röövide, riisumiste, varguste ja muuga. Trahvide peamine põhjus on liiklusreeglite rikkumine. Kinnipeetav tunnistab, et oli sel ajal noor ja rumal, tahtis ilusat autot ja kiiret sõitu. Ta ei leia, et tal on õigus, vaid vastupidi, kinnipeetav on oma kõikidest tegudest aru saanud. 3.4 Kinnipeetav ei tea, kuidas kohtu silmis usaldust võita. Ta leiab, et kuritegude toimepanemisel oli noor ja rumal ning mõtlemine ei olnud sel ajal õige. Veel lisab ta, et osaliselt sooritas teistkordse kuriteo ka sellepärast, et esimest korda pääses väga kergelt, saades tingimisi karistuse. P. Hurošvili märgib, et kandes juba neljandat aastat karistust, on ta täiel määral oma süüd mõistnud. Ta ei soovi enam uut kuritegu sooritada, ei taha oma noorust ja elu vangis istudes mööda saata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et P. Hurošvili vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on P. Hurošvili tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
9. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et P. Hurošvilit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab P. Hurošvili motivatsiooni õiguskuulekaks eluks, kuid see ei kaalu käesoleval ajal üles neid negatiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Nimelt tingivad P. Hurošvili vabastamata jätmise peamiselt kuriteo toimepanemise asjaolud (suures koguses amfetamiini ebaseadusliku käitlemine), tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral narkokuritegude toimepanemise eest, katseajal uue narkokuriteo sooritamine) ning käitumine karistuse kandmise ajal (kolm kehtivat distsiplinaarkaristust vanglaametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise eest). Ei saa eirata ka asjaolu, et P. Hurošvilil on vangistuse jooksul 6 kustunud distsiplinaarkaristust. Eeltoodust tuleb järeldada, et P. Hurošvili puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult P. Hurošvilit iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. 5.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta P. Hurošvili määruskaebuses toodud selgitused tema õigusrikkumisi karistuse kandmise ajal. Distsiplinaarkaristused kahandavad paratamatult kohtu usaldust kinnipeetava suhtes. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes küllaldane usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
10. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid -3- kogumis arvestades võimaldaksid P. Hurošvili vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
11. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et P. Hurošvili tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu P. Hurošvili määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4- Mati Kartau