TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2768 Otsuse kuupäev 18. september 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Mastervision kaebus Maksu- ja Tolliameti

§ 29

lg 3 p-st 1 tulenevalt on primaarne majandustehingute tegelik toimumine arvetel märgitud isikute vahel. Antud juhul formaalsed dokumendid ei tõenda tehingu toimumist arvel näidatud poolte vahel ja tekitavad kahtluse tehingu toimumises üldse. 5 Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja ei ole kontrollitaval maksustamisperioodil OÜ BaltEst General nimel väljastatud arvetel näidatud teenuseid soetanud, millest tulenevalt ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid (tehingutel puudub majanduslik sisu). Kuna kaebaja ei ole arvetel nimetatud teenust ja kaupa saanud, ei ole ka käivet tekkinud ning seega puudub õiguslik alus OÜ BaltEst General nimel väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Asjaolu, et maksuhaldur on maksumenetluses kaebuse esitaja arvates teinud valesid järeldusi, ei saa olla piisavaks väiteks lükkamaks ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud järeldusi. Vastustaja viidates Riigikohtu 20.06.2007 kohtuotsus 3-3-1-34-07 p-le 15 leiab, et maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel, kuid antud juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud sellised tõendeid, mis kinnitaksid, et 05.08.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/2170-14 on maksusumma määratud valesti.

1. Vastustaja esitas 07.09.2012 vastuse kaebaja täiendavatele seisukohtadele. Maksuhalduril on õigus paikvaatluse teostamiseks vaadelda kaebaja omandis olevat vara (MKS § 72 lg 2) ning selle käigus ei teostatud läbiotsimist. Kaebaja sai vaatluse teostamisest teada nii maksumenetluses ütlusi andes kui ka maksuotsusest, seega oli kaebajal vajadusel võimalik nõuda kirjalikku vaatluse põhjendamist. Maksuhaldur ei ole maksustamisel lähtunud üksnes vaatluse teostamisel saadud infost, vaid hinnanud kõiki kogutud tõendeid vastastikuses seoses. Vaatluse toimumine oli esimeseks menetlustoiminguks ja see oli vajalik selleks, et revident oskaks kohtudes maksumaksja esindajaga viia kontrolli läbi võimalikult asjalikult ja seeläbi kiirendada maksumenetluse läbiviimist. 12.05.2011 vaatluse protokoll ongi koostatud 11.05.2011 vaatluse kohta, kui maksuhaldur tegi Nurmpera kinnistul fotosid ja märkusi kinnistu kohta. Vaatluse protokoll on koostatud kooskõlas MKS § 72 lg-ga
2. Kaebaja ei ole täiendavas seisukohas ümber lükanud vaatluse käigus tuvastatud asjaolusid. Vastustaja väide, et äkki teostati vaatlus töövälisel ajal ei ole eluliselt usutav, sest revidentide ametlik tööaeg on 8.15-17.00 ning fotode metaandmetest nähtub, et need on tehtud 11.05.2011 pärast kella 15.
3. Kaebaja ei kasutanud maksmenetluses võimalust fotodega tutvuda. Vaidlus fotode olemasolu üle varasemalt puudus, mistõttu ei pidanud maksuhaldur vajalikuks neid ka kohtule edastada, sest maksuotsuses on järeldusi tehtud vaatlusprotokollile tuginedes. Maksutoimikuid koostatakse nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal, kohtule edastatud toimikus olid materjalid, mis olid maksuotsuse koostamise aluseks, seega ei olnud vajalik fotode väljaprintimine. Fotoaparaadi nimetus on ära toodud nii maksuotsuses kui ka vaatlusprotokollis ning kuupäevad, millal fotod tehti on tuvastatavad fotode metaandmeid vaadates. Maksuhaldur ei ole kasutanud spetsialistide abi ja kaebaja väide põhineb sellel, et maksuhaldur on foto selliselt pealkirjastanud. Foto pealkiri hinnanguna maksuotsuses ei kajastu, seega on kaebaja väide asjassepuutumatu. Kaebaja oma täiendava seisukoha punktis 6 ise kirjutab, et maksuhaldur on pikendanud kontrolliperioodi mitmel korral. Märtsi 2011 käibedeklaratsiooni alusel tekkinud kaebaja käibemaksu tagastusnõude täitmine on maksuhalduri 13.05.2011 otsusega peatatud ning vastavalt 06.06.2011 ja 11.07.2011 otsustega pikendatud kuni 16.08.
4. Pikendamisotsused on kaebajale edastatud. Kaebaja ei ole järjepidev oma väidetes seoses oluliste dokumentide vastuvõtmisest keeldumisega. Kui kaebaja märgitud dokumendid oleks maksustamise seisukohalt olulised, 6 oleks kaebaja need tõendid oma väidete kinnitamiseks esitanud. Teet Baari poolt antud selgitused kaebajale ei lükka ümber isiku poolt maksuhaldurile antud seletusi, vaid pigem kinnitavad neid. Maksuhaldur küll protokollis Teet Baari ütlusi, kuid viimane on neid allkirjaga kinnitanud. Maksuhaldur on igakülgselt täitnud uurimispõhimõtet ja selgitanud välja tegelikud asjaolud. Maksukontrolli raames, mis teostatu kaebaja suhtes tuvastati, et tegelikkuses tehinguid OÜ-ga BaltEst General ei toimunud ning kaebajal puudus alus sisendkäibemaksu arvestamiseks. Antud juhul toimus paralleelselt maksumenetlus ka OÜ BatlEst General suhtes, kus leiti, et vähendamisele kuulub tasumisele kuluv käibemaks. Kohtu põhjendused ja otsus
5. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6. Kaebaja ei ole esitanud asjas selliseid tõendeid, mis kummutaksid vastustaja poolt tuvastatut, et kaebaja ei ole OÜ-lt BaltEst General arvetel näidatud teenuseid soetanud. Vastustaja on viidanud maksumenetluses kaalukatele asjaoludele, mis annavad aluse seisukohaks, et tehinguid ei ole poolte vahel tegelikkuses toimunud. Seetõttu ei saa halduskohus ümber lükata vastustaja poolt tõendatut, et arved ja teised tõendid on kaebaja poolt esitatud selleks, et luua mulje tehingute toimumisest, et saada seeläbi majanduslikku eelist sisendkäibemaksu tagastamise näol.
7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
8. a on Nurmpera kinnistul töid tehtud. Viimast tõendavad nii 11.05.2011 maksuhalduri poolt teostatud vaatluse käigus tuvastatud asjaolud kui ka Teet Baari poolt maksumenetluses 13.07.2011 antud seletused. Kaebaja ei ole esitanud aga tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et tegelikkuses ei olnud arvel nr 11310301 märgitud tehingud näiliselt vaid tegelikud. Vastustaja on õigesti märkinud, et asjaolu, et tehingute pooled kinnitavad arvel näidatud tehingute toimumist, ei ole piisav tehingute toimumise tõendamiseks, kui muud asjaolud viitavad vastupidisele. Kuna vastustaja tuvastas, et tehingut reaalselt ei täidetud, siis võiski ta selle arvestamata jätta. Näiliste tehingute puhul ei lasu vastustajal kohustust tuvastada, kuidas teenuseid tegelikkuses osutati, mis mahus neid osutati või kelle poolt teenus osutati.
9. Tasumisele kuuluva käibemaksu arvestamisel võib arvestatud käibemaksult maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu (

§ 29lg 1).

Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu (

§ 27lg 1).

Antud asjas on tõendatud, et pärast

1. a ei ole Nurmpera kinnistul midagi muutunud, mistõttu ei ole tõendatud teenuse saamine ja vastustaja ei saanud lugeda sisendkäibemaksu mahaarvamist õigustatuks. Seetõttu ei riku vaidlustatud otsus kaebaja õigusi seonduvalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest ilma jäämisega. Vastustaja on tuvastanud kaebaja käitumises maksukohustuse faktilise alusena „teadis“, mille tõttu ei saa kaebaja apelleerida heauskse käitumise klauslile.
2. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa järeldada, et vastustaja on rikkunud MKS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 sätestatud uurimus- ja maksukohustuslase ärakuulamise kohustust. Maksutoimikust ja maksuotsusest nähtuvalt on vastustaja lisaks kaebajalt saadud seletustele ja teabele kogunud teavet ja võtnud seletusi ka kolmandatelt isikutel ning viinud läbi vaatluse Nurmpera kinnistul. Maksutoimikus olevate dokumentide kohaselt on vastustaja 7 kaebaja poole pöördunud ka peale 01.06.2011 ja seda sama e-posti aadressi vahendusel, mille kaudu varasemalt kaebajaga suheldi. Asjaolu, et kaebaja sellele vastanud ei ole, ei tähenda, et vastustaja pole kaebajale taganud ärakuulamise õigust. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oli võimalik täiendavaid tõendeid esitada ka vaide või/ja kaebuse esitamisel. Nimetatud õigust kaebaja kasutanud ei ole, mistõttu ei saa halduskohus nõustuda kaebajaga, et rikutud on tema ärakuulamisõigust ja uurimiskohustust.
3. Vastustaja on maksuotsuses põhjalikult käsitlenud, millised faktilised asjaolud tingisid kaebajat koormava otsuse andmisel. Kaebaja pahausksuse ja tehingute näilikkuse on vastustaja tuvastanud järgmiste asjaolude alusel. Kaebajal oli teenuse eest tasumata OÜ-le BaltEst General. OÜ BaltEst General vastas reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu tunnustele: puuduvad töötajad, äriühingu küll deklareerib maksustatavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu, kuid ligilähedaselt sama suure sisendkäibemaksuga on käibemaksukohustus optimeeritud. OÜ BaltEst General juhatuse liikme seletuste kohaselt ei ole OÜ BaltEst General ise kaebajale teenust osutanud ja materjale hankinud, kasutades alltöövõttu. Väidetav alltöövõtja, OÜ Greenplan, ei olnud
4. a töötasu väljamakseid deklareerinud. Mõlema nimetatud ettevõtte juhatuse liikmeks on olnud A. Tõnisson ning OÜ Greenplan juhatuse liige on olnud ka kaebaja juhatuse liige, R. Linnasmägi. Viimane on olnud juhatuse liikmeks kõigi kolme, sh kaebaja osanikettevõtetel. Kaebaja pahausksusele viitab muuhulgas asjaolu, et suurtes summades arved ja nende kohta antud osapoolte seletused on üldsõnalised, mis ei võimalda nende kontrollimist. Vaatluse käigus tuvastatud asjaoludega on tõendatud, et Nurmpera kinnistul ei ole töid tehtud ning ka kolmandate isikute selgitused ei kinnita tehingute toimumist. Tehingu näilisus tuleneb ka asjaolust, et kaebaja on menetluse käigus teatanud, et osapooled on tehingu tühistanud. Vastustaja poolt kogutud tõenditega oli tõendatud, et Nurmpera kinnistul ei ole üldse töid tehtud, mida ei ole ka kaebaja ümber lükanud. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed Teet Baari poolt kaebajale antud kirjalikud seletused. Antud seletused on suuremas osas kooskõlas varem maksuhaldurile antud seletustega ega lükka neid ümber, kuid Teet Baar on 08.08.2012 seletuses märkinud, et on hiljem veel mitu korda objektil käinud ja esimese korraga võrreldes on olnud palju muutusi. Samas on nii vastustaja kui ka kaebaja käesolevas asjas kinnitanud, et tegemist on endise OÜ Greenplan töötajaga, kes kaebaja täiendava seisukoha lisast nähtuvalt elab Tallinnas. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et endine peatöövõtja alltöövõtja töötaja käib endisel tööobjektil.
5. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuotsusest ei nähtu, milliseid seletusi on maksuhaldur vastuolulisteks pidanud. Vastustaja on vaidlustatud maksuotsuses märkinud, et vastuolulised on osapoolte seletused ning et kaebaja juhatuse liikme R. Linnasmägi ja ka A. Tõnissoni antud seletused on erinevad ja ebausutavad. Kohus möönab, et vastustaja ei ole maksuotsuses eraldi välja toonud, milles vastuolu seisneb, kuid maksuotsuses kajastatud seletustega tutvudes ilmneb, et kui R. Linnasmägi väitel oli objektil toimuvaga kursis peatöövõtja, siis viimase esindaja kinnitab, et ei ole alates märtsist
6. a objektil käinud ega tea nimetada isikuid, kes töid teostasid. Põhjendatud on kaebaja etteheide, et maksuhaldur on eksinud teostatud tööde mahus, kuid kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud asjaolu ei muuda valeks maksuhalduri järeldusi tehingute mitte toimumisest. Kohus on seisukohal, et tegemist on ühe asjaoluga mitmest, mis tingis järelduse, et tehinguid kaebaja ja OÜ BaltEst General vahel tegelikult toimunud ei ole.
7. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid vastustaja menetluslikke minetusi, mis annaks iseseisva aluse maksuotsuse tühistamiseks. Halduskohus nõustub vastustaja käsitluse õigsusega, kuidas 8 peab tõenditele kogumis antava hinnangu alusel kujunema otsustuse tegeja siseveendumus ning mida hõlmab uurimispõhimõte. Kohus selgitab, et tulenevalt MKS § 82 teisest lausest kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid, kui tal tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses. Vastavalt MKS § 59 lg-le 1 on maksumenetluses tõendid kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja etteheide, et vastustaja on maksumenetluse käigus pöördunud teabe saamiseks kolmandate isikute – EAS-i ja Teet Baari poole. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud isikud andsid seletusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, seega oli nende poole pöördumine põhjendatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks oleks talle tulnud edastada kontrollakt. Maksuotsusest nähtuvalt on tegemist üksikjuhtumi kontrolli tulemusel antud maksuotsusega, millisel juhul ei ole kontrollakti andmine kohustuslik. Veelgi enam, kaebuse asjaoludest nähtuvalt alustati maksumenetlust kaebaja
8. a käibedeklaratsioonis esitatud tagastusnõude kontrollimiseks. Seega oli kaebaja teadlik, milliseid tõendeid tuleb maksuhaldurile esitada ning kui enammakse tõendamiseks dokumente ei esitata, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta.
9. Vaatluse läbiviimist reguleerib MKS §
10. Välivaatluse korral võib maksuhaldur vaadelda maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ükskõik millise maksukohustuslase vara tingimusel, et vaatlus viiakse läbi isiku teadmisel ja ei kujuta endast isiku tahte vastast eluruumidesse või valdustesse sisenemist. Vaatlusest mitteteatamine on lubatud erandjuhtudel vastavalt MKS § 72 lg-le 3, seal hulgas juhul, kui võib eeldada, et tulevasest vaatlusest maksukohustuslasele teada andmine tähendaks kas vaatlusele tuleva tegevuse lõpetamist enne vaatluse algust või ohustaks objektiivsete tõendite kogumist. Kuna kaebaja ei ole varasemas menetluses toimingut vaidlustanud ega ole kasutanud ka oma õigust nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist, siis leiab kohus, et kuni täiendava seisukoha esitamiseni ei leidnud kaebaja, et Nurmpera kinnistul maksuhalduri poolt läbiviidud vaatlus oleks tema õigusi rikkunud. Kaebaja õiguste rikkumist, seoses vaatluse läbiviimisega, ei ole ka kohus käesolevas asjas tuvastanud. Kaebaja ei ole oma täiendavas seisukohal põhjendanud, miks ei võinud olla tegemist MSK § 72 lg-s 3 sätestatud juhtumiga, kus etteteatamine ei ole vajalik. Samuti ei ole kaebaja asunud seisukohale, et maksuhaldur sisenes valdustesse tema tahte vastaselt. Asja materjalidest ilmneb, et vaatluse toimumise ajal ei viibinud kinnistul ühtegi inimest, kellele oleks maksuhalduril olnud võimalus korraldus vaatluse läbiviimise kohta üle anda. Kohus möönab, et üldjuhul koostatakse MKS § 72 lg-s 4 sätestatud vaatluse protokoll vaatluse käigu ja tuvastatud asjaolude kohta vahetult vaatluse toimumise käigus, et tagada selle täpsus. Vastustaja on selgitanud, et kohapeal tehti 11.05.2012 fotosid ja märkusi ning protokoll koostatid alles 12.05.
11. Kohtule edastatud fotode metaandmete kohaselt on fotod tehtud aga 26.04.2011 kella 15.47 ja 15.55 vahel. Seega on maksuhalduri väited fotode tegemise aja kohta ebaõiged. Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja tagastusnõude 20.04.2011 ning maksuhalduri 13.05.2011 otsusest nr 12.2-3/2170-2 nähtuvalt on 26.04.2011 kaebaja edastanud juba selgitused ja dokumendid äriühingu tegevuse kohta (maksutoimiku lk 33). Järelikult oli nimetatud kuupäevaks maksumenetlus alustatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud fotode ehtsust ning asjaolu, et neil on kajastatud 9 Nurmpera kinnistul olevad objektid, on tegemist tõenditega, millele maksuhaldur võis maksumenetluses tugineda. Kohtus ei nõustu kaebajaga, et maksumenetluses on kasutatud spetsialisti, keda ei ole võimalik menetlusmaterjalidest tuvastada. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu spetsialisti kaasamist. Asja materjalidest ja ka kaebaja enda väidetest nähtub, et kaebaja on olnud teadlik menetluse korduvast pikendamisest, mis on kooskõlas MKS-i ja

-ga (maksutoimiku lk- d 18-34).

1. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
2. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole aga taotlenud menetluskulude hüvitamist. Roby Koik kohtunik 10