← Eesti

3-11-717/90

Obsah (12)§ 94§ 96§ 11§ 12§ 40§ 8§ 150§ 95§ 46§ 98§ 105§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-717

§ 94lg-tele 1 ja 2, viis maksuhaldur menetluse läbi hindamise teel.

Maksuhalduri hinnangul on ühe kuu lõikes peielaua tellinud isikute vastused piisavad tõendid, et kinnitada AS Tallinna Krematoorium esitatud andmete õigsust ning OÜ Mikropol osalise sularahakäibe deklareerimata jätmist. OÜ Mikropol

  1. a käibe määramiseks hindamise teel arvestatakse ühe peie keskmine maksumus ning korrutatakse tegelikult toimunud peiete arvuga. Kirjalikud andmed on 69 novembri peie maksumuse kohta kogumaksumusega 274 542 krooni, mis teeb keskmiseks maksumuseks 3979 krooni. Vastavalt AS Tallinna Krematoorium poolt esitatud peiete arvule ning ühe peie keskmisele maksumusele, on
  2. a deklareerimata jäetud peiete käive 2 264 051 krooni (vt tabel maksuotsuse lk 9). Kuna kõik maksuhaldurile vastanud isikutest kinnitasid peiete toimumise fakti, siis ei ole kinnitust leidnud P. R seletus, et kõik peied, mis on graafikus kajastatud, ei pruukinud aset leida. 2) Tulumaksu määramist põhjendati järgnevalt. OÜ Mikropol ei ole kontrollitaval perioodil (jaanuar – detsember 2007) deklareerinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Kontrolli käigus esitatud pangakonto väljavõtetest, ostuarvetest jm dokumentidest selgus, et äriühing on teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi tulumaksuseaduse (TuMS) § 52 mõttes, sh alkohoolsed joogid, trikoo, plätud, grillimistarvikud, talverehvid jne (maksuotsuse lisa 2). Majandustegevuse registri andmetel ei ole OÜ-le Mikropol kontrollitaval perioodil alkoholi müügiluba väljastatud. Autoregistrikeskuse andmetel puudusid OÜ-l Mikropol sõidukid ja samuti ei ole maksumaksja esitanud lepingut isikliku sõiduauto kasutamise kohta ettevõtluse tarbeks. P. R ei osanud kommenteerida talverehvide ostu. Samuti puuduvad maksuhalduril maksuotsuses tuvastatud deklareerimata 18 % määraga maksustatava käibe edasise liikumise ja selle kasutamise kohta ettevõtluse tarbeks dokumendid ja andmed. Kontrolli tulemusel ei tuvastatud, et töötajatele oleks makstud deklareerimata töötasusid. N. R 24.01.2008 selgituste kohaselt kassaordereid ja kassaraamatut pole, sularaha kanded on näha osaühingu pearaamatus, kuid maksuhaldurile ei ole pearaamatut esitatud. Maksumaksja käis 08.02.2008 ja 20.05.2008 maksuhalduri ruumides kontrollaktiga ja kogutud tõenditega tutvumas ning lisatõendeid esitatud ei ole. Tulumaksuga maksustatakse nii varjatud käive kui ka sellele lisanduv käibemaks, kuna deklareerimata arved olid esitatud käibemaksuga ja OÜ Mikropol on reaalselt selle raha kätte saanud, kuna kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud peiete toimumine. Eeltoodust lähtuvalt asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ Mikropol on kontrollitaval perioodil rikkunud TuMS § 51 lg-t 1, § 54 lg-id 2 ja 4 ja § 52 lg-t 1, jättes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud summas 2 710 895 krooni ja sellelt tulumaksu 764 610 krooni.
  3. PMTK 18.02.2011 vastutusotsusega nr 13-7/122-5 kohustati P. R tasuma OÜ Mikropol maksuvõla 38 409,93 eurot. Kordamata maksuotsuse põhjendusi OÜ Mikropol maksuvõla tekkimise kohta, olid vastutusotsuse põhjendused järgmised. 1) Vastutusotsusega nõutakse OÜ Mikropol 11.06.2008 maksuotsusega määratud ja tasumata maksuvõlga. OÜ Mikropol on tasunud maksuvõla (1 195 975 krooni) vaid osaliselt (594 990,17 krooni). Maksuhaldur tegi 17.03.2010 AS-le Swedbank korraldused tasumata maksuvõla osas arestida OÜ Mikropol arvelduskontod ning kanda rahalised vahendid üle maksuhalduri kontole. 14.10.2010 on maksuhaldur edastanud kohtutäiturile avalduse nr 135/2690-4, millega taotles täitemenetluse algatamist OÜ Mikropol maksuvõla sundtäitmiseks summas 600 984,83 krooni. Nimetatud toimingute tulemusel rahalisi vahendeid ei laekunud ning äriühingul oleva vara arvelt on maksuvõla sissenõudmine võimatu. OÜ-l Mikropol puudub registervara ning põhivara ja seega puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Seega esineb vastutusotsuse tegemiseks

§ 96lg 5 kohaselt alus. 3

(18)3-11-717 2) P. R oli perioodil 20.01.1997-28.03.2008 OÜ Mikropol juhatuse liige. Maksuhaldur on OÜ Mikropol kontrolli käigus tuvastanud, et OÜ Mikropol on perioodil jaanuar-detsember 2007 teadlikult jätnud deklareerimata ja raamatupidamises kajastamata osa ettevõtluses teenuse osutamisest saadud maksustatavast käibest, samuti on teadlikult teinud kulutusi, millel seos OÜ Mikropol majandustegevusega puudub. Deklareerimata käibe edasise kasutamise kohta andmed puuduvad, kassaraamatut ja kassaordereid pole. Vastutusotsuses viidati raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-s 2, § 6 lg-s 2 ja § 12 lg-s 1 sätestatud raamatupidamiskohuslase kohustustele ja äriseadustiku (ÄS) §-le 183 ja märgiti, et OÜ Mikropol raamatupidamise korraldamine oli P. R ülesanne. 14.12.2010 andis P. R seletuse: „Mina olin juhatuse liige, tegelesin sellel perioodil aktiivselt juhtimisega. Vaatasin, et raamatupidamine oleks korras ning hiljem hakkasime teenust sisse ostma. Arvan, et see oli
  1. a lõpp. Sularaha viisin mina panka. Enamus toimus panga kaudu. Kaupa ostsime paarilt tarnijalt.“ P. R on jätnud täitmata juhatuse liikme kohustuse korraldada nõuetekohaselt OÜ Mikropol raamatupidamist, millele viitab otseselt kassaorderite ja kassaraamatu puudumine. Samuti jättis P. R esitamata pearaamatu oma väite, et pearaamatus on sularahakanded näha, tõendamiseks. Tulenevalt sellest sai võimalikuks OÜ Mikropol maksudeklaratsioonis ebaõigete andmete kajastamine ja esitamine. Juhatuse liige on isik, kes on õiguslikult kohustatud maksudeklaratsioone esitama. Deklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine toob endaga kaasa maksuseaduste rikkumise. P. R on korraldanud OÜ Mikropol majandustegevust, vastu võtnud OÜ Mikropol eest ja nimel otsuseid, organiseerinud töökorraldust. Seega on P. R isik, kes on teostanud tehinguid tellijatega, jättes raamatupidamise algdokumendid koostamata ja esitades seetõttu valeandmetega raamatupidamisdokumendid ning maksudeklaratsioonid. P. R on „intensiivselt suhtunud tagajärgede saabumisse“, sest deklaratsioonides on toimunud valeandmete esitamine korduvalt. Seega on P. R loonud tahtlikult seisundi, milles ta pidevalt varjas maksuobjekti ja/või tulusid ja sellises seisundis rikkus pidevalt ja kestvalt kohustust maksta OÜ Mikropol eest ja nimel makse. P. R tegevuse/tegevusetuse puhul on tegemist kaudse tahtlusega, sest ta kujutas endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemele ette põhjuslikku seost oma teo (raamatupidamise algdokumentide koostamata jätmine) ja saabuva tagajärje (deklaratsioonides valeandmete esitamine, eesmärgiks varalise kasu saamine) vahel. P. R teadis, et tehingute puhul on raamatupidamise arvestuse aluseks algdokumendid ja majandustehingute ebapiisav dokumenteerimine, s.h kassaorderite ja kassaarvestuse puudumine põhjustavad ebaõigete andmete deklareerimise maksudeklaratsioonides ning seega on P. R esitanud teadlikult maksuhaldurile ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Väärarvutuseks loetakse tahtlikult valeandmete esitamist maksudeklaratsioonis või muus sarnases dokumendis, mille tulemusena vähendati maksukohustust. Seega on P. R esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid ning teo eesmärk oli tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamine. P. R on oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus maksuhaldur, maksukohustusest kontrollmenetluse kaudu teada saades, oli olukorras, kus OÜ Mikropol maksevõime oli oluliselt halvenenud. P. R tegevus maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete kajastamisel on otseses seoses riigile tekitatud kahjuga. P. R tegutses kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4).
  2. P R 21.03.2011 kaebuses taotleti PMTK 18.02.2011 vastutusotsuse nr 13-/122-5 tühistamist (vt kaebus I kd tl 1-12, vastuväited maksuhalduri menetlusdokumentidele ja täiendavad seisukohad I kd tl 212-213, II kd tl 35-37, 131-132, 149, 201). 1) OÜ-l Mikropol ei saanud olla PMTK väidetud maksuvõlga. Äriühingu väidetav maksuvõlg seondub suures osas väidetavalt deklareerimata käibega, kuid pole tõendatud, et OÜ-l Mikropol olnuks
  3. a PMTK märgitud käive. PMTK on võtnud sellise käibe olemasolu aluseks AS Tallinna Krematoorium pealekaebamise. Kolmandal isikul H. Rl ei saanud olla täielikku teavet selle kohta, kui palju oli OÜ-l Mikropol
  4. a peiesid. Vastutusotsusest ei nähtu, et PMTK oleks lähtuvalt uurimisprintsiibist (

§ 11) AS Tallinna Krematoorium 4

(18)3-11-717 versiooni nõuetekohaselt kontrollinud ning täielikult kindlaks teinud asjas tähtsust omavad asjaolud. Vastutusotsuses ei ole jälgitav, milliste tõendite järgi on PMTK jõudnud arusaamiseni, et OÜ Mikropol käibenäitajad on olnud teistsugused. Ei ole ümber lükatud OÜ Mikropol omaaegset versiooni, mis on nüüd ka kaebaja positsioon, et OÜ Mikropol andmed peiete arvu kohta ei pidanudki sajaprotsendiliselt kokku langema AS-l Tallinna Krematoorium olnutega. Arvestades AS Tallinna Krematoorium äratuntavat nö arvete klaarimise motiivi seoses OÜ-ga Mikropol, ei saanud maksuhalduril olla täit selgust, kas viidatud matusegraafikutesse ja tellimuslehtedesse õiged andmed on kirja pandud.
  1. a novembri käibe osas teostatud maksuhalduri kontroll ei kinnitanud täielikult AS Tallinna Krematoorium esitatud peiete arvu õigsust. Seejuures on arusaamatu, miks on aluseks võetud just
  2. a novembrikuu andmed. Maksuhalduri poolt esitatud väidetavatest AS Tallinna Krematoorium
  3. a kliendigraafikutest ei nähtu üheselt, et need oleks koostanud AS Tallinna Krematoorium, samuti ei ole need üheselt selged ja loetavad ega lange kokku vastustaja menetlusdokumentides esitatud tabelitega. Sõltumata sellest, kas OÜ Mikropol
  4. a novembri deklareeritud käive oli õige, ei olnud maksuhaldur õigustatud käivet kindlaks tegema hindamise teel. Tegemist on teatava kaalutlusõiguse kohaldamise olukorraga (

§ 12

), kuid ei nähtu, et PMTK oleks esitanud kaalutlusi-põhjendusi takistuste kohta tõendite kogumisel ja asja õigeks lahendamiseks vajalike asjaolude tuvastamisel. OÜ-l Mikropol ega kaebajal ei ole nn negatiivset tõendamiskoormist, st kohustust tõendada, et vaidlusalust käivet polnud. Kusagil pole olnud keeldu, et OÜ Mikropol poleks võinud enda jaoks vastavas kaustikus fikseerida asjakohased asjaolud seoses tellitava peielauateenusega. Samas ei ole sellised ülestähendused käsitatavad raamatupidamisliku dokumenteerimisena, mistõttu ei olegi olnud kohustust kaustikus olnut säilitada ja maksuhaldurile esitada. 2) Kuna ei ole leidnud tõendamist, et OÜ-l Mikropol oli

  1. a äriühingu poolt näidatuga võrreldes suurem käive, siis on ekslik ka järeldus, et sellisest olematust käibest on tekkinud äriühingule raha, mida saaks seostada ettevõtlusega mitteseotud kuluga. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et OÜ-l Mikropol olid ettevõtlusega mitteseotud kulud (nt alkoholi ostmine), mis ei seondunud otseselt väidetavalt olemas olnud suurema käibega. Ka need muud kulud seondusid OÜ Mikropol ettevõtlusega, nt plätusid kasutati peieteenuse pakkumise koha köögis, kuna põrand oli libe, alkoholi tarvitati valitud päevadel millegi asjakohase tähistamiseks OÜ Mikropol töötajate ringis. Vastutusotsuses ei ole jälgitav, millest lähtuvalt järeldati, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega. 3) OÜ Mikropol väidetava maksuvõla tekkimise ei põhjustanud P. R poolt enda kui juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine. PMTK on jätnud arvestamata, et Mikropol OÜ faktiliselt väidetavast maksuvõlast pärinevaid summasid ka maksis. Maksusumma tasumata jätmine oli tingitud mitte kaebaja tahtmatusest tagada äriühingu poolt maksete tegemist, vaid äriühingul rahaliste vahendite puudumisest. Seepärast taotleti ka ajatamist. Ajal, mil maksuotsusega määratud summasid riigile tasuti (maksuvõla ajatamise ajal
  2. a), polnud OÜ Mikropol maksejõuetu. Seisuga 15.03.2010 oli OÜ-l Mikropol bilansis nõudeõigus summas 2 292 000 krooni, samas kui maksuvõlgade summa oli 1 749 886 krooni. Pärast seda, kui kaebaja OÜ Mikropol juurest lahkus, sai äriühing majandustegevusega jätkata ning omas vara, millele sai sissenõuet pöörata. Seega saanuks riik väidetava nõude suuremal määral maksma panna.

§ 40

lg-s 1 ja § 98 lg-s 1 sätestatud tahtluse sisustamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-st 5, mitte karistusõigusest, nagu on seda teinud maksuhaldur. PMTK ei ole 5

(18)3-11-717 veenvalt tuvastanud ega tõendanud, et kaebaja oleks seoses OÜ Mikropol väidetava maksuvõlaga õigusvastast tagajärge soovinud. 4) Maksuhalduri poolt on üritatud kaebajat survestada, et kaebaja ei jätkaks vaidlusaluse haldusakti vaidlustamist, mis kinnitab, et maksuhaldur ei tunne end viidatud vastutusotsuse osas kindlalt. Kaebaja ja tema abikaasa ühisomandis olevale korteriomandile ja maatükile olid
  1. a maksuvõla täitmise tagamiseks seatud hüpoteegid (viimase kustutamiseks andis maksuhaldur seoses omanike sooviga maatükk võõrandada nõusoleku tingimusel, et kinnistu müügist saadud rahast tuleb ca 2/3 maksuvõla suurune osa maksta deposiiti, mis sai ka täidetud). Vaatamata sellele broneeris maksuhaldur
  2. a ca 38 400 euro ulatuses kaebaja pangakontol oleva raha. 12.04.012 vastuses kaebaja järelepärimisele ilmneb, justkui ei teadnud maksuhaldur sunnitoimingute alustamisel, et maksuvõlg on tagatud, see olevat ilmnenud alles põhjalikumal analüüsimisel.
  3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Käesolevas menetluses ei ole maksuotsuse õiguspärasus vaidlustatav. 2) Kaebuse esitaja püüab väita, et kõiki Tallinna Krematooriumi AS tellimuslehtedel märgitud peiesid ei ole OÜ-s Mikropol toimunud. Maksumenetluses 24.01.2008 Nadežda R (kontrollaktist (I kd tl 63-78) ja ütluste protokollist (I kd tl 139) nähtuvalt OÜ Mikropol töötaja, kohviku juhataja, alates 28.03.2008 juhatuse liige – ringkonnakohtu märkus) antud seletuste kohaselt vormistas tellimusi Nadežda R, kirjutades üles peiete ja inimeste arvu. Maksmine toimus nii sularahas kui kontole. Peiete graafikuid N. R selgituste kohaselt alles ei hoitud, kuivõrd need ei ole raamatupidamise dokumendid, vaid informatsioon kokale. Anžela Sõssojeva ((kontrollaktist (I kd tl 63-78) ja ütluste protokollist (I kd tl 181) nähtuvalt OÜ Mikropol töötaja, kokk – ringkonnakohtu märkus) 06.02.2008 seletuste kohaselt pidas peiete kohta täpset arvestust juhataja Nadežda, kes kirjutab kaustikusse kõik üles. OÜ Mikropol maksumenetluse käigus 24.01.2008 toimunud vaatluse käigus pildistati
  4. a jaanuari “peiete graafikuid”.
  5. a peiete graafikuid ja A. Sõssojeva poolt nimetatud “kaustikuid” OÜ Mikropol maksumenetluses maksuhaldurile ei esitanud, olenemata asjaolust, et peiete graafikuid ja kaustikuid on võimalik vaadelda OÜ Mikropol raamatupidamisena, sest peiete graafikud ja kaustikud (vihikud) võivad sisaldavad olulisi märkmeid osaühingu tulude ja kulude kohta. AS Tallinna Krematoorium ja OÜ Mikropol vahel sõlmitud koostöölepingu p 3.7 kohaselt oli AS-l Tallinna Krematoorium õigus OÜ-le Mikropol esitada tellimusi, mida viimane oli kohustatud täitma eelisjärjekorras. Järelikult oli OÜ Mikropol teadlik AS Tallinna Krematoorium poolt saadud tellimustest. Samas OÜ Mikropol ei esitanud maksumenetluses andmeid, kui palju tegelikult peielaudasid telliti, kes algselt AS Tallinna Krematoorium kaudu tehtud tellimustest broneeritu juurde lõplikult jäi või loobus algsest tellimusest. AS Tallinna Krematoorium andmete näol on tegemist konkreetsete arvuliste andmetega, mille võrdlemisel OÜ Mikropol raamatupidamisega ilmnesid olulised erinevused. Ka juhul, kui OÜ-l Mikropol ei olnud seadusest tulenevat kohustust kõiki selliseid dokumente koguda või säilitada, ei vähenda see OÜ Mikropol või kaebuse esitaja tõendamiskoormist, sest pööramata tehingute tegemisel neile asjaoludele tähelepanu, riskis kaebaja sellega, et „tehingu toimumise tõendamisega võib ta hätta jääda“. Vastustaja kontrollis maksumenetluses AS Tallinna Krematoorium andmete tõelevastavust, saates korraldused teabe andmiseks ühe kuu osas isikutele, kelle kohta OÜ Mikropol ei esitanud maksumenetluses andmeid. Järelikult tuleb lähtuda AS Tallinna Krematoorium poolt esitatud matusegraafikust ja klientide tellimuslehtedest, kus on kirjas klientide andmed ja peielaudade broneeringud. 6
(18)3-11-717 Nõustuda ei saa kaebaja väitega negatiivsest tõendamiskoormisest. Maksumenetluses küsitleti kaebajat, OÜ Mikropol töötajaid ja H. Rt. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-34-07, p 13). OÜ Mikropol maksumenetluses asus P. R 18.03.2008 seletustes seisukohale: „olen nõus käivet suurendama“. Järelikult tunnistas kaebaja OÜ Mikropol maksumenetluses, et osaühing on
  1. a jätnud deklareerimata ja raamatupidamises kajastamata osa ettevõtluses teenuse osutamisest saadud maksustatavast käibest. Kaebaja tunnistab kaebuses sisuliselt, et OÜ-l Mikropol oli olemas „kaustik“, kus fikseeriti andmeid seoses tellitava peieteenusega. Järelikult ei esitanud OÜ Mikropol juhatuse liige maksumenetluses maksuhaldurile teadlikult kõiki raamatupidamise dokumente ega täitnud seega kaasaaitamiskohustust. 3) Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas olid OÜ Mikropol ettevõtlusega seotud trikoo, grillimistarvikute ja talverehvide soetamine. Kaebaja põhjendused alkohoolsete jookide tarbimise kohta pigem kinnitavad, et nimetatud kulutused ei olnud seotud äriühingu ettevõtlusega.
  2. Tallinna Halduskohtu 19.09.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1)

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Riigikohus on

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 järeldanud, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). 2) Lähtudes kehtivast kohtupraktikast, on vastutusotsuse adressaadil õigus äriühingule koostatud maksuotsust sisuliselt vaidlustada sõltumata sellest, kas ta äriühingu seadusliku esindajana maksuotsuse vaidlustamise võimalust kasutas või mitte (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsus haldusasjas nr 3-07-1863, p 11 ning 01.06.2010 määrus haldusasjas nr 3-10177). Halduskohus on vastutusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel pädev andma hinnanguid maksuotsuses sisalduvatele asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele. 3) Maksuotsuse lk-l 8 on maksuhaldur selgitanud, et OÜ Mikropol käive on tuvastatud hindamise teel. Kohus leiab, et maksuotsuses on piisavalt põhjendatud maksuhalduri seisukohta käibe varjamise kohta OÜ Mikropol poolt ning põhjalikult selgitatud, millistest andmetest on OÜ Mikropol tegeliku käibe hindamisel lähtutud. Kohus nõustub põhjendustega ega pea neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on põhjendamatult lähtunud AS Tallinna Krematoorium poolt esitatud matusegraafikutest ja tellimuslehtedest. Asjas puudub vaidlus, et OÜ Mikropol rentis koostöölepingu alusel alates 2004. a jaanuaris AS-lt Tallinna Krematoorium peiete- ja toitlustusteenuse osutamiseks ruume ning OÜ Mikropol kohustus teenindama esmajärjekorras AS Tallinna Krematoorium poolt suunatud kliente. AS Tallinna Krematoorium poolt maksuhaldurile esitatud matusegraafikutes ja klientide tellimuslehtedes olid kirjas andmed ja peielaua broneeringud 1069 kliendi kohta 2007. a. OÜ Mikropol esitatud andmete ja dokumentide kohaselt tellis 2007. a peielaua 500 inimest. Lähtudes AS Tallinna Krematoo7

(18)3-11-717 rium andmetest toimus
  1. a novembris 95 peiet, kuid OÜ Mikropol dokumentidest nähtuvalt 37 peiet. Samuti puudub asjas vaidlus, et 34 AS Tallinna Krematoorium nimekirjas olevat, kuid OÜ Mikropol dokumentidest puuduvat inimest kinnitasid maksuhaldurile peiete toimumist AS Tallinna Krematoorium ruumides. Kaebaja ei ole maksuotsuses tuvastatud vastuolu OÜ Mikropol poolt deklareeritud
  2. a novembrikuu käibe ja AS Tallinna Krematoorium graafikute ning tellimuslehtede alusel kindlakstehtud käibe vahel selgitanud ega esitanud tõendeid või põhjendusi vastuolu kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebaja on OÜ Mikropol maksumenetluses antud seletustes (I kd tl 178) nõustunud käivet suurendama, on kaebaja ka ise pidanud võimalikuks seda, et OÜ Mikropol on jätnud
  3. a deklareerimata ja raamatupidamises kajastamata osa ettevõtluses teenuse osutamisest saadud maksustatavast käibest. Maksukohustuslase majandustegevust puudutavad dokumendid on eelkõige tema enda mõjusfääris ning ka oma majandustegevuse eripärasid ja konkreetsete tehingutega seonduvat oskab eeldatavalt kõige paremini selgitada maksukohustuslane ise. Maksukohustuslane ei peaks saama vältida maksude tasumist ainuüksi seeläbi, et ta ei deklareeri käivet ega esita maksuhaldurile oma majandustegevuse kohta asjakohaseid dokumente ega sisulisi selgitusi. Seetõttu on alusetu maksuhaldurile ette heita maksuotsuse rajamist kolmandatelt isikutelt kogutud tõenditele. 4) OÜ Mikropol ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestamise tabel on toodud maksuotsuse lisas 2 ning selgitus kulude arvestamise kohta on toodud maksuotsuse lk-l
  4. Maksuotsusest nähtub, et ettevõtlusega mitteseotud kuluks on arvestatud OÜ Mikropol deklareerimata jäetud käive (koos käibemaksuga), kuna maksuotsuse selgituste kohaselt ei kajastunud OÜ Mikropol raamatupidamises deklareerimata jäetud käibe tarvitamine ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Samuti on maksuotsusest nähtuvalt arvestatud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks alkoholi, sokkide, trikoo, grillimistarvikute, sääsetõrje, talverehvide jm soetamiseks tehtud väljamaksed, kuna maksukohustuslane ei esitanud maksumenetluses andmeid ega tõendeid, mis kinnitaksid kulutuste seotust OÜ Mikropol ettevõtlusega. Seega on ainetud kaebaja väited, et vastutusotsuses ei ole jälgitav, millest lähtuvalt järeldati, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Kohus ei pea kaebaja üldsõnaliste väidete alusel põhjendatuks analüüsida iga maksuotsuse lisas 2 loetletud väljamakse seotust OÜ Mikropol ettevõtlusega, olukorras, kus kaebaja ise kohtumenetluses ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole. 5) Riigikohus on asunud seisukohale, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel (vt Riigikohtu 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07 p 13).

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suutnud tõendada, et maksusumma oleks määratud valesti. Seega on OÜ-l Mikropol tekkinud maksuvõlg ulatuses, mida vastutusotsusega kaebajat tasuma kohustatakse. 6) Vastutusotsuses on kaebaja süüd, samuti põhjuslikku seost maksuvõla tekkimise ja maksuseaduste rikkumise vahel piisaval määral selgitatud. Kohus nõustub põhjendustega ega pea neid HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata. Kohus märgib, et kuivõrd käibe varjamine on oma olemuselt tahtlik maksuseaduste rikkumine, siis ei muuda asjaolu, et maksuhaldur on lähtunud ekslikult kaebaja süüvormi sisustamisel karistusõiguslikust kaudse tahtluse mõistest, vastutusotsust õigusvastaseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8

(18)3-11-717
  1. P R apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse või saadetakse asi Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant kordab esimese astme kohtule esitatud seisukohti ja leiab et halduskohtu otsus on olulises osas põhjendamata, kuna kohus ei hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid ja kaebaja väiteid. Seega on kohus rikkunud HKMS § 61 lg-t 1, § 157 lg-t 1, § 158 lg-t 1, § 165 lg 1 p-e 1, 2 ja 4 ning lg-t
  3. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ka vastustaja seisukohad on samad halduskohtule esitatuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I Maksuvõla tekkimine
  4. Halduskohtu otsuse p 5 alap-s 1 kirjeldatud vastutusotsuse tegemise õiguslikest alustest, mida ringkonnakohus ei korda, nähtuvalt on juhatuse liikme vastutuse esmaseks eelduseks maksuvõla tekkimine tema esindataval äriühingul. Õige on halduskohtu seisukoht, et vastutusotsuse vaidlustamisel on kaebuse esitajal õigus esitada vastuväiteid ka maksuotsuses märgitud maksuvõla tekkimise aluste suhtes (vt viimati Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13 p 17). Selguse huvides märgib ringkonnakohus siiski, et ei ole oma hilisemas praktikas selle seisukoha põhjendamisel lähtunud halduskohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsuses haldusasjas nr 3-07-1863 (p 11) ja omakorda selles otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu samas asjas tehtud 02.04.2009 otsuses toodud põhjendusest, justkui oleks maksuotsus vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2012 otsus nr 3-09-2605, p 16; 17.10.2012 otsus nr 3-102104, p 7; 30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 10). Maksuotsus ei ole eelhaldusakt, sest sellega lõpeb maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramise menetlus. Maksuotsust ja vastutusotsust ei tehta ühe ja sama maksumenetluse raames (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2012 otsus nr 3-09-2605, p 16). Ringkonnakohus on asunud seisukohale (17.10.2012 otsus nr 3-10-2104, p 7), et vastutusotsus kui iseseisev haldusakt peab sisaldama põhjendusi ja tõendite analüüsi selle kohta, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma on määratud (

§ 96

lg 2 viitega

§ 95

lg-le 2), üksnes maksusumma arvutamise metoodikat pole vaja vastutusotsuses näidata, kui maksusumma on määratud maksuotsusega, mis lisatakse vastutusotsusele. Vastutusotsuse adressaadi õigus esitada vastuväiteid maksuotsuses toodud maksuvõla aluste kohta põhineb sellel, et maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule. Vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel (vt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-1703, p 17). Eeltoodud põhjendustel ei pööra ringkonnakohus tähelepanu ka vastustaja arutlustele, et kaebajal kui OÜ Mikropol juhatuse liikmel ja pärast juhatuse liikme ametist lahkumist osaühingu tegelikku juhtimist jätkanud isikul oli võimalik korraldada osaühingu poolt maksuotsuse vaidlustamine vaide- ja kohtumenetluses ning selle tegemata jätmise tõttu vastutusotsus jõustus (vt viimati apellatsioonkaebusele esitatud vastuse lk-d 2-3). 9. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, justkui poleks millegagi ümber lükatud tema 14.12.2010 seletust (I kd tl 190), et „kõik peielauad fikseeriti OÜ Mikropol poolt raamatupi9

(18)3-11-717 damises ning selle alusel ka deklareeriti“. Selles väites ei ole apellant ise olnud järjekindel, kuna ka 18.03.2008 seletuses (I kd tl 178) on ta vastuseks küsimusele, mille kohaselt „Krematooriumi andmete (tunniplaanide ja tellimuslehtede)“ alusel on toimunud 2007. a jaanuarist novembrini 990 peiet, kuid OÜ Mikropol on esitanud andmed sellel perioodil 458 peie kohta, märkinud mh, et „on nõus käivet suurendama.“ Apellandi 14.12.2010 väite lükkab veenvalt ümber juba see, et juba ca 1 kuu pikkuse ajavahemiku osas ilmnes arvukalt isikuid, kelle tellitud peielaudu ja nende maksumust pole OÜ Mikropol raamatupidamises kajastatud ja deklareeritud, kuid kes on maksuhaldurile kinnitanud OÜ-lt Mikropol peielaudade tellimist ja selle teenuse eest tasumist (vt maksuhalduri korraldused ja nendele saadetud vastused II kd tl 45126, 178-193). 10.

§ 94

lg 1 kohaselt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Asjakohatu on apellandi väide, et maksu määramine hindamise teel on maksuhalduri kaalutlusõigus. Apellant ei ole näidanud, kuidas oleks maksuhaldur saanud koguda kõik OÜ-l Mikropol viimase

  1. a käibe kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid. OÜ Mikropol pakutava teenuse sisu põhjal ei saa eeldada, et tema
  2. a tehingupartnerid on RPS § 2 mõttes raamatupidamiskohustuslased, kes on sama seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohustatud enda tehingute algdokumente seitse aastat säilitama. Seega ei ole teada maksu määramise viis, mida oleks maksuhaldur hindamise kõrval saanud kaaluda. Käesoleva otsuse p-des 9 ja 10 toodud põhjendustel oli hindamise teel maksu määramine õigustatud.
  3. Apellant on esitanud hindamisel kasutatud tõendite kohta väiteid, mida halduskohus, rikkudes HKMS § 61 lg-t 1, § 158 lg-t 1, §-i 164 ja § 165 lg 1 p-i 4, pole kohtuotsuses kajastanud ega hinnanud. Tegemist polnud väidetega, millega mittenõustumist oleks vastutusotsuses põhjendatud (HKMS § 165 lg 2). Järgnevalt hindab neid väiteid ringkonnakohus.
  4. Apellant väidab, et maksuhalduri väitel AS-lt Tallinna Krematoorium pärinevatest matusegraafikutest ja tellimuslehtedest ei nähtu üheselt, et need oleks koostanud AS Tallinna Krematoorium. Vastavate graafikute ja tellimuslehtede all mõtlevad menetlusosalised ringkonnakohtu arvates toimiku I kd tl 220-250 ja II kd tl 2-24 asuvaid, vastustaja nimetatud nn „kliendigraafikuid“(vt vastustaja seisukoht I kd tl 218-219), kus on kuupäeva ja kellaaja täpsusega märgitud AS Tallinna Krematoorium ruumides toimunud tseremooniad ning peied, ning toimiku II kd tl 146177 asuvad nimekirju peiete tellijate kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust kahelda selles, et need on koostanud AS Tallinna Krematoorium. Pole teada isikuid peale OÜ Mikropol ja AS Tallinna Krematoorium ning nende äriühingute esindajate/töötajate, kellel oleks nende graafikute ja nimekirjade koostamise aluseks olevat teavet ja kellelt oleks maksuhaldur võinud need graafikud ja tabelid saada. Et need graafikud ja tellijate nimekirjad koostas isik, kellel oli OÜ Mikropol peielauateenuse kohta infot, näitab juba see, et tabelite andmed on kontrollimisel leidnud kinnitust (vt käesoleva otsuse p 9).
  5. Apellant leiab, et AS-l Tallinna Krematoorium ei saanud olla täielikku teavet, sh dokumentaalset, selle kohta, kui palju OÜ-l Mikropol peieid
  6. a oli. See apellandi õige väide on asjakohatu. AS Tallinna Krematoorium ei tegelenud
  7. a peielaudade pakkumisega ning tal puudus kohustus OÜ Mikropol ja peielaudade tellijate vahel toimunud tehingute alusdokumente koguda ja säilitada. Seetõttu on mõistetav H. R 02.04.2008 öeldu: „Meil puuduvad OÜ Mikropol kohta käibeandmed
  8. a /---/“ (ütluste 10

(18)3-11-717 protokoll I kd tl 141), millele apellant ebaõigesti tähtsust omistab. Täpset ja täielikku teavet peiete arvu kohta
  1. a sai omada üksnes sel ajal peielauateenust pakkunud OÜ Mikropol, kes aga seda teavet ei jaga. Seetõttu pidi maksuhaldur peielaudade arvu kui maksustamise seisukohalt tähtsust omava asjaolu väljaselgitamiseks pöörduma AS Tallinna Krematoorium poole, kes omas OÜ Mikropol pakutud peielaudade arvu kohta teavet selle tõttu, et ta suunas oma kliendid peielaudade tellimiseks OÜ Mikropol poole, kes osutas vastavat teenust AS-lt Tallinna Krematoorium üüritud ruumides, mis asusid samas hoones, kus tegutses AS Tallinna Krematoorium (vt. H. R seletused I kd tl 145). H. R seletas: „Tunniplaanis“ (selle all mõtleb ta toimiku I kd tl 220-250 ja II kd tl 2-24 asuvaid, vastustaja nimetatud nn „kliendigraafikuid“) „kajastatud matuste erinevad osad, sh peied on täpselt ning reaalselt toimunud. Vastasel juhul meil matuste ajad kattuksid ning valitseks totaalne segadus ja kaos“. Koostöölepingu (I kd tl 183-184) p-s 1.1 märgitakse, et matuste läbiviimisel on levinud tavaks ka matustele järgnev peielaud. Lepingu eesmärgiks on võimaldada AS-lt Tallinna Krematoorium tuhastamis- või tavamatust tellivatele klientidele peielaua tellimist ja läbiviimist krematooriumi hoones.
  2. Apellandi väide, et AS Tallinna Krematoorium positsioon oli suunatud OÜ Mikropol halvustamisele, ei tekita ringkonnakohtus kahtlust AS Tallinna Krematoorium andmete usaldusväärsuses. Võib tõesti arvata, et AS Tallinna Krematoorium ja OÜ Mikropol suhted polnud head, sest AS-i Tallinna Krematoorium häirisid tema rentniku teenuse kvaliteedi kohta esitatavad kaebused (vt H. R seletused ja E.-M. Grafi kaebus I kd tl 144-145). See ei ole piisav, arvamaks, et AS Tallinna Krematoorium esitas maksuhaldurile OÜ Mikropol tegevuse kohta valeandmeid. AS Tallinna Krematoorium pidi arvestama sellega, et tema andmed (tellijate nimekirjad II kd tl 146-177) olid nendes viidatud isikute nimede ja kontaktandmete tõttu kontrollitavad.
  3. Apellandi väitel viitab kliendigraafikutel olev aastaarv „2008“ sellele, et tegemist ei ole
  4. a andmetega. Apellant märgib, et kliendigraafikutes korduvad millegipärast kuupäevad, „ei ole täielikult tuvastatav, milliste kuude ning päevade kohta need käivad jne, mis vähemalt raskendab nendest arusaamist.“ Kahtluse, et nimetatud kliendigraafikud võivad kajastada
  5. aastat, kummutab kliendigraafikutelt nähtav kuu- ja nädalapäevade kokkulangevus, mis vastab 2007., mitte
  6. aastale (vt kalender II kd tl 44). Osade graafiku lehtede ülaserval on tõepoolest aastaarv „2008“ (I kd tl 247-250, II kd tl 2-19), mis on kirjutatud teistsuguse käekirjaga kui graafiku muu tekst. See viitab sellele, et antud aastaarv ei ole sinna kirjutatud graafiku koostaja poolt, vaid tegemist on hilisema teadmata põhjustel toimunud juurdekirjutusega. Kliendigraafikud on vastava lehe ülaserval toodud märkest nähtuvalt esitatud kahe erineva ruumi („suur“ ja „väike“) kohta, mis seletab apellandi väidet kuupäevade kordumisest. Kliendigraafikute põhjal on tuvastatav, milliste kuude ja kuupäevade kohta on märked tehtud.
  7. Apellant väidab, et
  8. a novembri käibe osas teostatud maksuhalduri poolne kontroll ei kinnitanud täielikult AS Tallinna Krematoorium andmete õigsust. Jääb arusaamatuks, millel see väide põhineb ja mida sellega silmas peetakse. AS Tallinna Krematoorium andmete ebaõigsust ei näita see, et osadelt adressaatidelt ei laekunud maksuhalduri teabe andmise korraldustele vastust. Teada pole ühtegi isikut, kes vastupidiselt AS Tallinna Krematoorium andmetele oleks OÜ-lt Mikropol peielaua tellimist eitanud. Kui apellant peab silmas seda, et kontrollima oleks pidanud kõiki AS Tallinna Krematoorium andmetel
  9. a OÜ-lt Mikropol peielauateenust tellinud isikuid, kelle andmed OÜ Mikropol raa11
(18)3-11-717 matupidamises ei kajastunud, siis maksuhalduril on

§ 11

lg 2 esimesest lausest, §-st 12 ja § 94 lg-st 2 tulenevalt kaalutlusõigus selles osas, millises mahus hindamiseks vajalikke andmeid koguda. Vastutusotsuse lk 9 oleva tabeli kohaselt ületas AS Tallinna Krematoorium andmete järgne OÜ Mikropol

  1. a peielaudade arv OÜ Mikropol deklareeritut 569 võrra. Maksumaksja poolne raamatupidamise nõuete jäme rikkumine ei peaks maksumenetluse läbiviijale põhjustama ülemäärast vaeva ja kulusid.
  2. Apellant väidab, et vastustaja 08.08.2011 vastuse lisas 14-1 nimetatud tabelites (II kd tl 146-177 on märgitud matuse tellijad, kuid matus ja peielaud on erinevad kategooriad, nagu nähtub sama menetlusdokumendi lisaks 18 olevast koostöölepingust. Matus ja peielaud on tõepoolest erinevad asjad ning tabelite vastav veerg on pealkirjastatud „Matuse tellija“. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus, et tegemist on just OÜ-lt Mikropol peielaudade tellijate ning mitte AS-lt Tallinna Krematoorium matuse tellijate nimekirjadega. Koostöölepingu p 3.
  3. kohaselt pidi AS Tallinna Krematoorium „teavitama kliente Mikropoli teenuste kasutamise võimalusest nii vahetult, kui ka reklaamide kaudu ajakirjanduses, raadios-televisioonis ja kataloogides“ ning p 3.2 kohaselt „võimaldama Mikropolil teenuste osutamist ka teistele, kui Krematooriumi klientidele“. H. R seletas: „Väljastpoolt tulnud peiete puhul on kliendi andmed ainult Mikropol OÜ-l“ (I kd tl 145 pöördel). Tabelites on veerus „Matuse tellijad“ osade tellijate andmete asemel märgitud „peied väljast“, mis, arvestades koostöölepingu eelviidatud punkte ja H. R seletust, saavad tähendada üksnes isikuid, kes tellisid küll OÜ-lt Mikropol peielauateenust, kuid mitte AS-lt Tallinna Krematoorium matuseteenust, ja kelle andmeid AS-l Tallinna Krematoorium seetõttu polnud. Samas oli AS Tallinna Krematoorium sellistest tellimustest teadlik seetõttu, et matuse- ja peielauateenuse kompleksse ja sujuva korraldamise huvides pidi tal olema teada, millal ja millised peielauaruumid on hõivatud.
  4. Apellant juhib tähelepanu sellele, et eeltoodud tellijate nimekirjad on kahes variandis, mis on arusaamatu. Tellijate nimekirjad perioodi jaanuar-november 2007 kohta (esitatud vastustaja 08.11.2011 vastuse lisana 14-1), on tõepoolest esitatud kahel erineval kujul excel-faili eraldi lehtedel nimega „Sheet 1

(2)“ (I kd tl 146-160) ja „Esialgne“ (I kd tl 161-176). Andmed erinevad novembri osas (lehe „Sheet 1
(2)“ järgi novembris 54 tellijat, lehe „Esialgne“ järgi novembris 96 tellijat). Vastustaja esindaja seda selgitada ei osanud, märkides halduskohtu 10.08.2012 istungil (protokoll II kd tl 235-246), et isik, kes maksumenetlust läbi viis, Maksu- ja Tolliametis enam ei tööta. Seda asjaolu ei oska selgitada ka ringkonnakohus. See pole siiski piisav põhjus, et nimetatud tõendit kõrvale jätta. Hinnates seda tõendit tulenevalt HKMS § 61 lg-st 2 kogumis ja vastastikuses seoses teiste tõenditega, peab ringkonnakohus otsustama, millised selle tõendi omavahel vastuolus olevatest andmetest on õiged. Lehtede „Sheet 1
(2)“ ja „Esialgne“ erinevatest andmetest
  1. a novembri kohta sobivad teiste tõenditega paremini lehe „Esialgne“ andmed. Tabel AS Tallinna Krematoorium andmetel OÜ-lt Mikropol
  2. a novembris peielaudu tellinud 69 isikuga, kellelt vastuseks maksuhalduri korraldusele järelepärimisega peielaua tellimise ja selle maksumuse kohta laekusid andmed peielaua hinna kohta, on toodud 11.06.2008 maksuotsuse nr 12-5/541 ja 13.05.2008 kontrollakti nr 12-3/363 lisades 4 (vastavalt I kd tl 53-54 ja 77-78). Selles tabelis toodud nimekiri on pikem kui lehel „Sheet 1
(2)“ ning selles tabelis kajastub isikuid, kes esinevad lehel „Esialgne“ toodud novembrikuu tellijate nimekirjas, kuid ei esine lehel „Sheet 1
(2)“ toodud vastavas nimekirjas. Lisa 4 tabeli tellijate arv 69 on küll väiksem kui lehe „Esialgne“ novembri tellijate arv 96, kuid vastuolu puudub, sest lisa 4 tabelisse märgiti täiendavalt OÜ Mikropol 12
(18)3-11-717 raamatupidamise andmetel peielaudu tellinud isikutele
(37)üksnes need isikud, kes vastasid maksuhalduri korraldusele kirjalikult ja esitasid andmed tellitud peielaua maksumuse kohta
(32). Võrreldes tabeleid lehtedel „Esialgne“ ja „Sheet 1
(2)“ kliendigraafikute andmetega novembri peielaudade kohta (II kd tl 15 pöördel-19 pöördel) selgub, et viimastega on kooskõlas üksnes leht „Esialgne“. Kliendigraafiku eelviidatud lehed kajastavad 79 peielaua („suures ruumis“ 26 ja „väikeses ruumis“ 53) toimumist novembris. Sealjuures ei ole vastustaja esitatud toimiku materjalide hulgas
  1. a novembri kliendigraafikute lehekülge, mis kajastaks „väikese ruumi“ peielaudu kuupäevadel 12.11.2007-17.11.
  3. Apellant toob välja, et kliendigraafikutes, vastustaja 08.11.2011 vastuse lisana 14-1 esitatud tellijate nimekirjades ning
  4. a kontrollakti ja maksuotsuse lisas 4 toodud tabelis esinevad nimed ei lange kokku. Ringkonnakohtu arvates pole nimede täielikku kokkulangevust nendel dokumentidel võimalik eeldada ning seetõttu ei saa sellistele vastuoludele omistada olulist tähtsust. Erisuste võimalikke tekkepõhjusi on mitmeid. Isik, kelle nimel teenused telliti ja ruum broneeriti (eelduslikult kajastavad neid kliendigraafikute andmed) ning teenuste eest AS-le Tallinna Krematoorium tasunud isik ei pruugi sageli langeda kokku. Sageli on teenuse tellija asemel märgitud hoopis surnu nimi (erinevalt kliendigraafikutest on sellised juhtumid eraldi välja toodud tellijate nimekirjades). Mõistetavalt ei saa surnud olla isikuteks, kellele esitati ja kes tasusid matuse- ja peielauateenuse arveid ning kellele edastas maksuhaldur järelepärimised peielaudade toimumise kohta.
  5. Apellant märgib, et maksuotsuses (lk 9 ja lisa 3) ja kontrollaktis (lk 7 ja lisa 3) toodud „Krematooriumi andmetel“ aset leidnud peiete arv ei lange kokku kliendigraafikutest välja loetavaga. Näiteks on maksuhalduri hinnangul OÜ-l Mikropol
  6. a märtsis olnud 106 peielauda, samas kui kliendigraafikust võiks välja lugeda 98 peielauda, aprillis on vastavad arvud 87 ja 65, juunis 102 ja
  7. Tuleb tõdeda, et AS-lt Tallinna Krematoorium saadud andmetes peiete hulga kohta esineb vastuolusid. Nt on H. R (I kd tl 145 pöördel) märkinud märtsi peiete arvuks 105 („sh väljast 0“), AS Tallinna Krematoorium tabelites (I kd tl 146-177) on peiete arvuks 106, sealjuures tähistusega „peied väljast?“ on nendes tabelites tähistatud 21 peiet. Käsikirjaliselt koostatud kliendigraafikud on raskesti loetavad, ringkonnakohtu arvates on sealt välja loetav märtsis ca 100 peielaua toimumine (I kd tl 230-234). Aprilli kohta H. R öeldud arv 87 ühtib AS Tallinna Krematoorium tabelites (I kd tl 146-177) tooduga, samas ei ole haldusasja materjalide hulgas esitatud kliendigraafiku aprilli andmed (I kd tl 236-238) täielikud, puudu on ajavahemiku
  8. aprillist kuni
  9. aprillini „väikese ruumi“ andmed. Seetõttu ei saa ringkonnakohus hinnata apellandi väidet, et kliendigraafiku andmetel toimus aprillis 65 peielauda. Juunis toimunud peielaudade arv oli H. R ütluste kohaselt 102, AS Tallinna Krematoorium tabelites (I kd tl 146-177)
  10. Raskesti loetavatest kliendigraafikutest (I kd tl 242-246) võib ringkonnakohtu hinnangul välja lugeda isegi 104 peielaua toimumise juunis. Olukord, kus maks tuli määrata kolmanda isiku mõneti puudulike ja vastuoluliste andmete alusel, tekkis raamatupidamise nõudeid jämedalt rikkunud maksukohustuslase süül. Kolmanda isiku andmed maksukohustuslase käibe kohta ei saagi olla sama täpsed kui raamatupidamist ja maksuarvestust nõuetekohaselt korraldava maksukohustuslase andmed. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhalduri 11.06.2008 maksuotsuses nr 12-5/541 toodud peielaudade arv, millest maksuhaldur kaebaja käibe kindlaksmääramisel lähtus, ilmses vastuolus ühegi 13
(18)3-11-717 käesolevas asjas kogutud tõendiga. Seetõttu tugineb ringkonnakohus selles küsimuses tõendina maksuotsusele.
  1. 11.06.2008 maksuotsuse nr 12-5/541 ja 13.05.2008 kontrollakti lisaks oleva tabeli 4, mis kajastab peielaua keskmise maksumuse arvestamist, suhtes on apellant esitanud järgmised vastuväited. Kui vaadata
  2. a maksuotsuse lisaks olevat tabelit koos vastustaja esitatud
  3. a märtsi korralduste ning nendele vastuseks tulnud dokumentidega, siis pälvib tähelepanu, et tabelis on 5 isikut (N. Raidma, H. Parre, H. Kand, T. Kandver ja T. Paulman), kelle peied on seostatud
  4. a oktoobriga, mistõttu on alust järeldada, et maksmine toimus ja OÜ Mikropol käive tekkis selles osas oktoobrikuus. See tähendab, et ebaõigeks on osutunud keskmise peielauau maksumuse arvestamine, mis tehti toetuvalt sellele, et
  5. a novembris oli just 69 peielauda. Juba sel põhjusel on ebaõige keskmise peielaua maksumuse arvestamine, mis tugines sellel, et
  6. a novembris oli just 69 peielauda. See maksumus aga kanti üle kõigi ülejäänud
  7. a kuude jaoks. „Kõnealuses lisaks nr 4 olevas tabelis on märgitud ära 24 isikut, kellega seonduvalt olid tehtud maksuhalduri
  8. a märtsi korraldused; 15 isikut, kes nendes korraldustes kajastusid, omakorda vaatlusaluses tabelis ei kajastu (vastustaja korraldused olid tehtud kokku 39 isikule).
  9. a maksuotsuse lk 6 ülalt nähtub, et maksuhaldur on lähtunud täiendavalt 32 tellija poolt saadetud arvest, jõudes nii tulemini 69 peielauda (st OÜ Mikropoli andmed 37 laua kohta + 32 täiendavat lauda Tallinna Krematooriumi AS liinist); seega on vahe viidatud 32 tellija (kusjuures neist igaüks maksuhaldurile arvet ei esitanud) ning lisaks nr 4 olevas tabelis märgitud 24 isiku (kes korraldustes märgitud) vahel, aga see peab omakorda tähendama, et vastavalt ekslikud on ka maksuhalduri arvestused; jne;“. Maksuotsuse lisaks 4 olevas tabelis esineb kaks korda perekonnanimi Sarv (
  10. ja
  11. positsioon, mõlemal juhul on daatumiks 02.11.2007), analoogselt esineb topelt H. Mõtsnik (
  12. ja
  13. positsioon) ning Voltri (
  14. ja
  15. positsioon). Kuna apellant ei mäleta, et oleks esinenud samanimelisi isikuid, peab tegemist olema samade isikutega, mis näitab lähtumist vääratest lähteandmetest. KMS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on käive tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. T. Paulman selgitas, et tellis OÜ-lt Mikropol peielaua 31.10.2007, peied toimusid 02.11.2007, maksis ta peiete eest sularahas (II kd tl 46), tšekki pole alles. N. Raidma selgitas, et tellis novembris 2007 peielaua OÜ-lt Mikropol, peied toimusid 02.11.2007, maksmine toimus sularahas. Selgitusele oli lisatud arve, mis kandis kuupäeva 30.10.2007 (II kd tl 85). H. Parre selgitas, et peied toimusid 10.11.2007 ning maksti sularahas. Selgitusele oli lisatud 29.10.2007 kuupäeva kandev arve (II kd tl 87). H. Kand selgitas, et peied toimusid 01.11.2007, maksti sularahas. Selgitusele oli lisatud 27.10.2007 kuupäeva kandev arve (II kd tl 179). T. Kandver selgitas, et peied toimusid 03.11.2007, maksti sularahas. Selgitusele oli lisatud 30.10.2007 kuupäeva kandev arve (II kd tl 182-183). Eeltoodud tõenditest järeldub, et teenuse osutamise ajaks oli november
  16. Arve koostamise kuupäevast ei saa järeldada, et selle tasumine toimus samal päeval. Seetõttu ei ole alust arvata, et N. Raidma, H. Parre, H. Kandi, T. Kandveri ja T. Paulmani osas oli OÜ Mikropol käibe toimumise ajaks oktoober, mitte november
  17. Jutumärkides olev apellandi arutlus on raskesti mõistetav. Ilmselt soovib apellant osundada sellele, et kui tabelis on lisaks OÜ Mikropol käibemaksuarvestuses kajastatud 37 peielauale veel 32 isiku andmed, siis maksuhalduri esitatud tõenditest nähtub 24-lt isikult vastuse saamine maksuhalduri korraldustele peiede toimumise ja maksumuse kohta. Samasisulise väite esitas apellant halduskohtule 15.12.2011 menetlusdokumendis (II kd tl 131) pärast vastustaja poolt teabe andmise korralduste esmakordset ja puudulikku esitamist. Pärast seda esitas vas14
(18)3-11-717 tustaja 28.05.2012 veel 8-le isikule edastatud korraldused ja nendelt saadud vastused (II kd tl 178-193). Seega ei pea paika apellandi arutluse aluseks olev eeldus, nagu oleks korraldused tehtud kokku 39 isikule. Vastustaja esitatud korraldustest nähtuvalt on need tehtud kokku 47 isikule ning tabelis kajastati 32-lt isikult saadud kirjalikud andmed peielaua maksumuse kohta. Tabeli positsioonid 7, 10, 11, 15 ja 29 põhinevad OÜ Mikropol raamatupidamise andmetel. OÜ Mikropol raamatupidamist korraldanud apellant peab nende kannetega seonduvat oskama ise kõige paremini seletada, mitte piirduma oletusega, et vahest on tegemist ühe ja sama peielaua eest ositi tasumisega. Oletuse, et positsioonid 29 ja 66 kajastavad sama peielauda, lükkab ümber asjaolu, et AS-lt Tallinna Krematoorium saadud tellijate nimekirjal (lehel „Esialgne“ olev variant) kajastub novembri 2007 osas lisaks Priit Sarvele ka Mare Sarv. Nimetatud isikute kontaktandmed erinevad omavahel (I kd tl 161). Priit Sarve selgituses (II kd tl 63 ja 64) ei viita miski sellele, nagu oleks tema tellimusel mingi seos Mare Sarvega. Ringkonnakohus märgib ka, et kui oletus, et tabeli positsioonid 7, 10, 11 ja 15 kajastavad kahe peielaua eest toimunud nelja makset, vastaks tõele, siis oleks selline eksimus apellandile kasulik, kuna see vähendab keskmise peielaua maksumust. 22. Punktides 9-21 toodud põhjendustel peab ringkonnakohus tõendatuks OÜ-l Mikropol käibe varjamisega seotud käibemaksuvõla (summas 431 365 krooni) ja tulumaksuvõla (maksuotsuse lisaks olevast tabelist nähtuvalt moodustas deklareerimata käibega seoses arvestatud tulumaksusumma 753 522 krooni) tekkimist. II Maksuvõla tekkimise põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumisega 23. Vastutusotsusest nähtuvalt on OÜ-l Mikropol maksuvõla tekkimise põhjustanud 18 % määraga maksustatava käibe ja ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata ning nendelt käibemaksu ja tulumaksu tasumata jätmine, millega on rikutud KMS § 3 lg 4 p-i 1, § 38 lg-t 1 ja § 29 lg-t 1, ning TuMS § 51 lg-t 1, § 54 lg-id 2 ja 4 ja § 52 lg-t 1. Tegemist on maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste rikkumisega.

§ 8lg 1 kohaselt oli P.

R OÜ Mikropol seadusliku esindajana kohustatud tagama nende kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Seda tagamiskohustust ta täitnud ei ole, sest OÜ-l Mikropol tekkis maksuvõlg.

  1. Tähtsust ei oma apellandi vastuolulised väited, et maksuvõla kustutamata jätmise põhjustas mitte apellandi soovimatus maksuvõlga tasuda, vaid OÜ-l Mikropol rahaliste vahendite puudumine, samas ei olnud OÜ Mikropol
  2. a maksujõuetu ning maksuhalduril oli sel ajal võimalik võla sissenõudmisega tegeleda. Vastutusotsuse tegemiseks on

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt nõutav põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumise ja maksuotsusega määratud maksuvõla tekkimise, mitte maksuotsuse täitmata jäämise vahel. Jääb arusaamatuks, kuidas sai käibe deklareerimata jätmine olla põhjustatud rahaliste vahendite puudumisest. OÜ Mikropol majanduslik seis puutub asjasse sellest aspektist, et

§ 96

lg 5 teise lause kohaselt tehakse vastutusotsus alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Nende tingimuste täitmise üle asjas vaidlust pole. On õige, et esindataval vara puudumise korral ei ole juriidilise või füüsilise isiku seaduslikul esindajal võimalik esindatava vara arvel rahalisi kohustusi täita. See ei välista esindaja vastutust, kui ta on rahaliste kohustuste tekkimise põhjustanud oma kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumisega. 15

(18)3-11-717
  1. Kuna 18.02.2011 vastutusotsusega sisse nõutav maksuvõlg tekkis
  2. aastal, on vastutusotsuse tegemiseks

§ 96

lg 5 esimesest lausest ja § 98 lg-st 1 tulenevalt nõutav, et maksuvõla tekkimise põhjuseks on juhatuse liikme tahtlik rikkumine. Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud (

§ 46lg 2 esimene lause).

Maksuotsuses peavad sisalduma ka selle andmise faktiline ja õiguslik alus (

§ 46lg 3 p 5).

Pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist antava maksuotsuse faktiline alus hõlmab ka asjaolud, milles väljendub

§ 98lg-s 1 sätestatud tahtlus.

Seega peab maksuhaldur maksuotsuses põhjendama oma hinnangut, miks ta leiab, et maksusumma tasumata jätmine oli tahtlik (vt Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-54-11, p 12).

  1. Vaidlus puudub selles, et
  2. a korraldas apellant OÜ Mikropol majandustegevust ja raamatupidamist. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Mikropol käibe sellises ulatuses deklareerimata jätmine saab olla selgitatav üksnes apellandi tahtlusega varjata maksuobjekti, ja nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega.
  3. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud, milles seisnes P. R tahtlus vastutusotsuse p 1.1.2 kirjeldatud rikkumise osas, mis väljendus kontrolli käigus OÜ Mikropol esitatud kuludokumentidel kajastuvate kulutuste (alkohoolsed joogid, trikoo, plätud, grillimistarvikud, talverehvid) deklareerimata jätmises ettevõtlusega mitteseotud kulutustena TuMS § 52 mõistes. Riigikohus on selgitanud, et kulutuste seos ettevõtlusega sõltub kontekstist ning põhjuseid, miks kulu ei pruugi olla ettevõtlusega seotud, võib olla mitmeid, kaasa arvatud maksukohustuslase tahtlik tegevus. Kui tõendamiskoormus on üle läinud maksukohustuslasele ja viimane ei suuda tõendada vajalikku seotust, saab kulutuse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Kuid eirata ei tohi võimalust, et maksukohustuslane võib olla hooletu ja eksida majandustehingute kajastamisel oma raamatupidamises. Seega võib kulutus olla küll faktiliselt ettevõtlusega mitteseotud ja see ka maksuhalduri poolt tõendatud, kuid pelgalt sellest faktist ei saa teha järeldust, et sellistelt kulutustelt maksude tasumata jätmine on tahtlik tegevus (vt Riigikohtu 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-54-11, p 14). Seetõttu ei ole vastutusotsus nõuetekohaselt põhjendatud osas, mis puudutab P. R vastutust OÜ Mikropol tulumaksuvõla eest osas, mis tekkis OÜ Mikropol esitatud kuludokumentidel kajastuvate kulutuste määratlemisest ettevõtlusega mitteseotud kuluna. 28.

§ 105

lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused tasumise või tasaarvestamise järjekorras. Vastutusotsusest nähtuvalt on OÜ Mikropol 11.06.2008 maksuotsusega nr 12-5/541 määratud tulumaksust 764 610 krooni tasutud 401 021,17 krooni. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu

  1. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni §-des 49-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul ning sama seaduse § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de4 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  2. kuupäevaks. Maksuotsuse lisas 2 toodud OÜ Mikropol ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestamise tabelist nähtuvalt katab tasutud 401 021,17 krooni ära maksustamisperioodide
  3. a jaanuar kuni mai kuludelt tekkinud tulumaksuvõla (summas 354 132 krooni) ja osaliselt (summas 46 889,17 krooni ehk 56%)
  4. a juuni kuludelt tekkinud tulumaksuvõla (83 900 krooni). Tulumaksuvõlg ettevõtlusega mitteseotud ostuarvetelt on perioodide jaanuari-mai 2007 osas 1870,4 krooni. Juuni 2007 osas on selline tulumaksuvõlg 469,6 krooni, millest tuleb lugeda tasutuks 56 % ehk 262,98 krooni. Seega võib ettevõtlusega mitteseotud ostuarvetelt tekkinud tulumaksuvõlast
  5. a osas kogusummas 11 088 krooni pidada tasutuks 2133,38 krooni ning käes- 16

(18)3-11-717 oleva vastutusotsusega sisse nõutavaks 8954,62 krooni ehk 572,30 eurot. Selle summa osas on vaidlustatud vastutusotsus õigusvastane. III Muu 29. Apellandi väitel ei ole halduskohus andnud mingit hinnangut kaebaja väitele tema illegaalsest survestamisest maksuhalduri poolt (vt käesoleva otsuse p 3 alap 4). See väide on asjakohatu. Esiteks ei mõjuta vastutusotsuse sundtäitmise toimingud vastutusotsuse õiguspärasust, kuna vastutusotsuse tegemise ja sundtäitmise õiguslikud alused on erinevad. Teiseks on kohatu käsitleda vastutusotsuse sundtäitmist kohtumenetluse ajal illegaalse survena. Eesti haldusõiguse ja halduskohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt ei peata haldusakti peale kaebuse esitamine selle haldusakti kehtivust ega võta kaebajalt kohustust see haldusakt täita.

§ 128

lg 2 p-st 5 tulenevalt on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. Kolmandaks jääb arusaamatuks, kuidas saaks vastutusotsuse sundtäitmine võtta kaebajalt soovi vastutusotsust vaidlustada ja panna ta vabatahtlikult tasuma nõutud summa, nagu väidetakse kaebaja 30.04.2012 menetlusdokumendis. Vastutusotsuse täitmine peaks olema vastutusotsuse vaidlustamise põhiline ajend. IV Apellatsioonkaebuse lahendamise tulemus ja menetluskulud

  1. Punktides 25, 27 ja 28 toodud põhjendustel tuleb halduskohtu otsus materiaalõigusnormi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab P R kaebuse PMTK 18.02.2011 vastutusotsuse nr 13-7/122-5 tühistamise nõudes osaliselt, tühistades vastutusotsuse osas, milles sellega kohustatakse P. R tasuma maksuvõlga 572,30 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb vastavas osas lugeda rahuldatuks osaliselt.
  2. Halduskohtus esitas kaebaja taotluse menetluskulude summas 3 823,07 eurot väljamõistmiseks, millest 958,67 eurot moodustas kaebuselt tasutud riigilõiv ja ülejäänu (2864,40) eurot advokaadist esindaja tasu (taotlus II kd tl 210-211). Kuludokumentidelt nähtuvalt seonduvad need kulud osaliselt enne HKMS jõustumist (01.01.2012) seoses tehtud menetlustoimingutega. Sellised kulud on kaebuselt tasutud riigilõiv ja advokaadibüroo J. Oja 16.05.2011 arvelt nr 1045 (II kd tl 212, sellest käesoleva kohtuasjaga seotud 646,80 eurot), 21.09.2011 arvelt nr 1097 (II kd tl 219, 485,10 eurot) ning 16.12.2011 arvelt nr 1132 (II kd tl 225, 554,40 eurot) nähtuv esindajatasu. 14.05.2012 arvel nr 1184 märgitud esindajatasu 1178,10 eurot seondub pärast 01.01.2012 osutatud õigusteenusega. Esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on kulude kandmine tõendatud. Vastustaja esindaja leidis halduskohtu istungil, et esindajakulud oleksid põhjendatud 1000 euro ulatuses. HKMS § 285 lg-st 1 tulenevalt jaotab ringkonnakohus enne selle seadustiku jõustumist (01.01.2012) kantud menetluskulud kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMSv) alusel. HKMSv § 92 lg-st 2 ja § 93 lg-st 4 tulenevalt on kaebuse esitajal tulenevalt apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamisest õigus nõuda vastustajalt enda menetluskulude väljamõistmist kaebuse rahuldatud osale vastavas ulatuses. Kaebuse rahuldatud osa (572,30 eurot) moodustas vastutusotsusega nõutud summast (38 409,93 eurot) 1,5%. HKMSv § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMSv alusel jaotatav esindajatasu on 1686,3 eurot Selle summa hindab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks HKMSv § 93 lg 5 mõttes. Kahtlust ei saa olla riigilõivu 958,67 tasumise põhjendatuses. Sellest lähtuvalt tuleb vastustajalt HKMSv § 92 lg 2 ja § 93 lg 2 alusel menetluskuludest 2644,97 eurot mõista välja 1,5% ehk 39,67 eurot. 17

(18)3-11-717 HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg-d 4 ja 6 ei erine oma sisult HKMSv eelviidatud sätetest. 02.05.2012 arvel nr 1184 kajastatust ei hinda ringkonnakohus põhjendatuks kohtule asjakohatu 30.04.2012 menetlusdokumendi koostamise ja sellega seotud 12.04.2012 Maksu- ja Tolliametile 12.04.2012 esitatud järelepärimise esitamise ning Maksu- ja Tolliameti 18.04.2012 vastuse läbitöötamise aja 1,75 h kulusid 161,70 eurot (vt käesoleva otsuse p 29). Sellelt arvelt nähtuvatest põhjendatud kuludest 1016,40 eurot tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg 4 alusel välja mõista 1,5 % ehk 15,25 eurot. Apellatsiooniastmes taotles kaebaja menetluskulude väljamõistmist summas 1304,4 eurot, millest 750 eurot on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 554,40 eurot tasu esindaja õigusabi eest. Vastustaja märkis, et 07.11.2012 arvelt nr 161 nähtuvat kulu (485,10 eurot) tuleb vähendada 0,75 h vastava summa võrra, mis on sama töö eest („asjaolude analüüs“) võetav topelt tasu. Tasu on küsitud järgmise töö eest „asjaolude analüüs – 0,75 h; halduskohtu 19.09.2012 otsuse läbitöötamine, asjaolude analüüs“. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga ja leiab, et sellel arvel näidatud kulud on põhjendatud summas 415,80 eurot. Apellatsiooniastme põhjendatud menetluskuludest 1235,10 eurot kuulub vastustajalt HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg 4 alusel välja mõistmisele 1,5 % ehk 18,53 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.