Obsah (7)

§ 212§ 213§ 283§ 45§ 38§ 120§ 157

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas. 27.12.2011 paigutati kaebaja Viru Vangla S10 osakonnast S11 osakonda. Samal päeval toimus S10 osakonnas pesuvahetus, kuid kaebaja paigutati ümber enne, kui ta jõudis oma voodipesu ja vanglavormi ära vahetada. Seoses sellega pöördus kaebaja alates 28.12.2011 kuni tema pesu vahetamiseni kolm korda S11 osakonna inspektor-kontaktisiku poole palvega vahetada must voodipesu ja vanglavorm puhta vastu (tl 22). Kaebaja voodipesu ja vanglavorm vahetati ära üldkorras 10.01.2012 (tl 23). Eelnevalt oli kaebajal voodipesu ja vanglavormi vahetatud 16.12.2011 (tl 23). Seega jäi kaebajal vahele üks pesuvahetuse kord ja ta oli vahetamata pesuga 26 päeva.
2. 10.01.2012 saabus halduskohtule kaebaja kaebus (tl 2−2 pöördel, tõlge tl 4) Viru Vangla toimingu seoses voodipesu ja vanglavormi vahetamata jätmisega õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ignoreeris S11 osakonna inspektor-kontaktisik kahe nädala jooksul tema palveid voodipesu ja vanglavormi vahetamiseks ning kaebaja oli sunnitud magama mustas voodipesus ja käima mustas vanglavormis. Kaebaja sõnul ei saanud ta ise voodipesu ega vanglavormi pesta, kuna tal puudub pesupulber ning vastustaja seda ei võimalda. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 50 ja § 51 ning põhiseaduse § 12 ja §
4. Vastustaja palub oma vastuses (tl 20−21 pöördel) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja viitab 14.02.2012 inspektor-kontaktisiku E. Pruuli poolt koostatud õiendile (tl 22), mille kohaselt pöördus kaebaja inspektor-kontaktisiku poole 28.12.2011 või 29.12.2011 palvega vahetada voodipesu ning E. Pruul lubas sellest pesuvahetajaga rääkida. Samal päeval vestles E. Pruul pesuvahetajaga, kes vastas, et kui aega leiab, vahetab pesu ära. Järgmisel päeval pöördus kaebaja uuesti E. Pruuli poole sama palvega, kuid kuna E. Pruul oli pesuvahetajaga sellest juba rääkinud, ei pidanud ta vajalikuks hakata seda uuesti tegema. Inspektor-kontaktisiku sõnul pöördus kaebaja järgmisel nädalal uuesti E. Pruuli poole, mille peale võttis E. Pruul pesuvahetajaga ühendust ning sai teada, et samal päeval toimub S11 osakonnas pesuvahetus ning selle käigus vahetatakse kaebaja voodipesu ära. Vastustaja selgitab, et kinnipeetavate vanglavormid võetakse pesemisele samadel aegadel kui voodipesu. Vastustaja leiab, et talle ei saa ette heita Viru Vangla kodukorra (Viru Vangla direktori 25.03.
5. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud redaktsiooni) p-st 22.2.1 tulenevate nõuete rikkumist, kuna selle punkti kohaselt kindlustab vangla kinnipeetavatele vangla poolt väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Tegemist on perspektiivitu kaebusega, kuna kaebajale ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvat kahju. Vastustaja leiab, et kohus poleks pidanud kaebust menetlusse võtma. Samas on kohtul õigus jätta kaebus põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata.
6. Tartu Halduskohus rahuldas 09.05.
7. a otsusega kaebuse ning tunnistas Viru Vangla toimingu, mis seisnes voodipesu- ja vanglavormi vahetamata jätmises õigusvastaseks. Halduskohus ei nõustu vastustaja väitega, et Viru Vangla kodukorra p-s 22.2.1 kasutatud sõna „üldjuhul“ tõttu ei ole võimalik vastustajatele ette heita kõnealusest sättest tulenevate nõuete rikkumist. Kohus leiab, et kui kodukorras on sätestatud, et vastustaja teeb toimingu kindlaksmääratud ajavahemiku tagant, on kinnipeetaval toimingu tegemata jätmise korral õigus seda nõuda. Nimetatud sättes kasutatud sõna „üldjuhul“ ei vabasta vastustajat p-s 22.2.1 kirjeldatud kohustusest ega põhjenda voodipesu ja kinnipeetava vanglavormi vahetamata jätmist. Samuti ei ole kaebajale ettenähtud ajaks voodipesu ja vanglavormi vahetamata jätmine kinnipeetava jaoks väheoluline õigus. Halduskohus leiab, et puhta voodipesu ja vanglavormi väljaandmine ei ole nii aeganõudev toiming, et pesuvahetaja teise tööga hõivatust saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks voodipesu ja vanglavormi vahetamata jätmiseks enam kui nädala jooksul. Arvestades seda, et vastustaja ei täitnud Viru Vangla kodukorra punktist 22.2.1 tulenevat kohustust nii selleks ettenähtud ajal ega ka mõistliku aja jooksul (2-3 päeva) pärast kaebaja poolt esitatud taotlust ning vastustajal puudus mõjuv põhjus voodipesu ja vanglavormi vahetamata jätmiseks, on halduskohtu hinnangul nimetatud toimingu sooritamata jätmine õigusvastane. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. Vastustaja esitas Tartu Halduskohtu 09.05.
9. a otsusele apellatsioonkaebuse (tl 45−45 pöördel), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Vastustaja leiab, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud ning isegi kui ta oleks õigusvastaselt käitunud, ei ole kaebajale tekkinud kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga, et Viru Vangla kodukorra punktis 22.2.1 sisalduv sõna „üldjuhul“ ei ole käesoleval juhul arvestatav ning vangla peab siiski voodipesu vahetama iga 14 päeva järel. Vastustaja on seisukohal, et voodipesu regulaarse vahetamisega püütakse pigem tagada kinnipeetavatele vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 1 tulenevat inimväärikat kohtlemist. Iga ebamugavustunne, mida kinnipeetav tunneb, ei tähenda, et vangla oleks rikkunud VangS §-st 41 tulenevaid nõudeid. Antud juhul ei ole vangla hinnangul põhjendatud käsitleda voodipesu vahetamata jätmist 26 päeva, so peaaegu ühe kuu pikkuse perioodi jooksul inimväärikuse alandamisena. Kaebajale oli vangla poolt tagatud võimalus end osakonnas asuvas duširuumis kaks korda nädalas pesta ja igapäevaselt kambris asuvas kraanikausis oma isikliku hügieeni eest hoolt kanda. Vastustaja viitab ka Tartu Ringkonnakohtu 26.08.
10. a määrusele haldusasjas nr 3-11-431, kus ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kuu aega sama voodipesuga magamist ei saa pidada selliseks inimväärikust alandavaks olukorraks, mis ilmselgelt tingiks kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Kuna tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei oleks vastustaja hinnangul tulnud kaebust menetleda või see oleks tulnud jätta põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata. Vastustaja on samuti osutanud Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.
11. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-32-
13. Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 52, tõlge tl 54) jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on vastustaja esitatud apellatsioonkaebus paljasõnaline, õigusvastane ja põhjendamata ning see on alusetult võetud ringkonnakohtu menetlusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule.
15. Vastustaja põhiseisukoht on, et kaebajal puudub käesolevas asjas põhjendatud huvi, kuna tema hilisem riigivastutusnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu.

§ 283

lg 1 järgi tehakse kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. 01.01.2012 jõustunud

§ 45

lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

§ 38

lg 4 järgi tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt peab kaebaja arusaadavalt määratlema huvi, miks ta tuvastamist soovib. Kas see huvi on põhjendatud või mitte, seda hindab kohus sisulise kohtumenetluse käigus. Halduskohus on 27.01.2012. a määruses määratlenud põhjendatud huvina soovi esitada hilisem kahju hüvitamise nõue (tl 9 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja on piisavalt selgelt väljendanud oma huvi. Kaebaja on ennast kaebuses väljendanud järgmiselt: „Aga kahju hüvitamise taotluse 3 esitan kas kohtuistungil või siis pärast seda, kui saan teada minule tekitatud kahjust, vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 lg 3“ (tl 4). Tõsi küll, viidatud lause mainib kahju hüvitamise taotlust, kuid selle sõnastusest ei saa tõsikindlalt järeldada, et kahju hüvitamise taotluse esitamine ongi kaebaja huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Selle lause järgi soovib kaebaja esitada kahju hüvitamise taotluse siis, kui ta saab teada kahjust, mitte siis, kui kohus tunnistab voodipesu ja vanglavormi vahetamata jätmise õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja ringkonnakohtu hinnangul määratlenud piisavalt selgelt esitatud kaebusega kaitstavat huvi, mistõttu ei vastanud kaebus

§ 38lg 4 nõuetele.

Eelnevast tulenevalt esines kaebuses kõrvaldatav puudus, mistõttu oleks kaebus tulnud käiguta jätta ja anda kaebajale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks (

§ 120lg 3).

1. Vastustaja on apellatsioonkaebuses osutanud Tartu Ringkonnakohtu 26.08.
2. a määrusele haldusasjas nr 3-11-431, mis kinnitas Tartu Halduskohtu 20.05.
3. a otsuse. Ringkonnakohus nõustus nimetatud määruses halduskohtu seisukohaga, et kuu aega sama voodipesuga magamist ei saa pidada selliseks inimväärikust alandavaks olukorraks, mis ilmselgelt tingiks kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud, kuna Riigikohus ei andnud oma 30.11.
4. a määrusega määruskaebusele menetlusluba. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, mööndes, et erandjuhul võib siiski ka pesu pikka aega vahetamata jätmise korral olla põhjendatud kahju hüvitamine. Selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval juhul aga ei esine. Sellest tulenevalt tulnuks juhul – kui kahju hüvitamine oleks olnud kaebaja ainus kaitstav huvi – kaebus tagastada, sest hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
5. Ringkonnakohus osutab täiendavalt Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võib põhjendatud huvina olla mõistetav ka huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes, s.o preventiivset huvi (RKHKo 21.06.2010, 3-3-1-24-10, p 20; 19.04.2011, 3-3-1-8-11, p 10; 30.05.2012, 3-3-1-14-12, p 15). Ringkonnakohus leiab, et preventiivne huvi võib põhjendatud huvina kõne alla tulla ka alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku järgi, sest preventiivse huvi kaitseks esitatud tuvastamiskaebuse asendajana tuleb kõne alla ka näiteks keelamiskaebus. Siiski ei täida keelamiskaebus sama eesmärki kui tuvastamiskaebus, kuna on üksnes tulevikku suunatud ega võimalda anda õiguslikku hinnangut juba aset leidnud õigusrikkumisele. Seega ei kattu keelamiskaebuse ja preventiivse huvi kaitseks esitatud tuvastamiskaebuse eesmärgid täielikult. Lisaks ei pruugi keelamiskaebus olla efektiivsem kui preventiivse huvi kaitseks esitatud tuvastamiskaebus, sest haldusorgani puhul tuleb eeldada, et ta käitub õiguspäraselt ja hoidub ametikohustuse tõttu aktist või toimingust, mille sarnane akt või toiming on halduskohtute poolt tunnistatud õigusvastaseks. Täiendavalt märgib ringkonnakohus veel, et Riigikohus on võimaliku kaitstava huvina tunnustanud ka rehabiliteerivat eesmärki (nt RKHKo 20.01.2011, 3-3-1-74-10, p 13).
6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole asja menetlusse võtmisel järginud menetlusnorme, sh

§ 120

lg 1 p-i 3, ega ole välja selgitanud, milline on huvi, mida kaebaja soovib tuvastamiskaebusega kaitsta – kas selleks on kahju hüvitamine või ehk mingi muu huvi. Ringkonnakohus osutab täiendavalt halduskohtu selgitamiskohustuse olulisusele, mis hõlmab nii menetlusseadusega ettekirjutatud tähtaja andmise kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks kui ka sellise kaebaja abistamise kaitstava huvi määratlemisel, kes seda ilmselgelt ise ei suuda (vt RKHKo 10.09.2009, 3-3-1-24-09, p 9; 19.04.2010, 3-3-1-4-10, p 15). 12. Ringkonnakohus märgib veel, et Riigikohtu halduskolleegiumi järjepideva praktika järgi ei tohi halduskohus ega ringkonnakohus võtta otsuses üllatuslikult kaebeõiguse 4 sisustamisel aluseks põhjendatud huvi, mida kaebaja ei ole väljendanud, sest sellisel juhul rikuks kohus nii kaebaja õigust ise otsustada kaebuse eesmärgi üle kui ka vastustaja õigust avaldada asja kohta oma arvamust.

§ 157

lg 2 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kuigi selline lahendus ei pruugi olla menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik, ei saa halduskohtu poolt käesoleva asja menetlusse võtmise staadiumis tehtud viga eelöeldu valguses Riigikohtu praktikast lähtudes apellatsioonmenetluses kõrvaldada. Halduskohtu otsus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi tagasi samale halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Agu Timmi Maili Lokk 5 Madis Ernits