3-13-500/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. oktoober 2013, Tartu 3-13-500 Raino Oti kaebus Viru Vangla vastu kartserikambris viibimisega tekitatud hüvitamiseks summas 300 eurot Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a otsus Raino Oti apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Raino Ott Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. juuli muutmata. külmas kahju
5. a otsus EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
6. novembrini
8. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Raino Ott soovib Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 300 euro ulatuses, kuna kaebaja ei saanud kartserirežiimil olles kanda peale kartserivormi muid riideesemeid, mistõttu pidi kaebaja pidevalt külmetama ja sai selle tagajärjel külmetushaiguse. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 42–43), Viru Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 10–11), Viru Vangla vastuses kaebusele (tl 21–22p) ning vastuses apellatsioonkaebusele (tl 66–66p) on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Kaebaja väide, et distsiplinaarkaristuse käskkirjast ei selgu isik, keda karistada sooviti, kuna käskkirjast nähtub ka teise kinnipeetava nimi, on alusetu. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis on vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 59 parandatud. Antud sätte tähenduses ei ole oluline, kas veale juhib tähelepanu haldusakti adressaat või avastab haldusorgan ise ilmse ebatäpsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajat võrreldes kaaskinnipeetavatega, kes on saanud kartseris sooja aluspesu kanda, ebavõrdselt koheldud. Kinnipeetav võib isikliku vaba rahaga toimida oma soovide kohaselt. Samas ei pea vangla võtma enda kanda tagajärgi, mis võivad kaasneda kinnipeetavate mõnevõrra ebaotstarbeka majandamisega. Kaebaja ei ole kaebuses ega apellatsioonkaebuses väitnud, et need kinnipeetavad, kes on kartseris saanud kanda sooja aluspesu, ei oleks seda soetanud enda vahendite arvelt, mistõttu ei ole tegemist kaebaja diskrimineerimisega. Eelduslikult on mõned kinnipeetavad ise valinud raha säästmise eesmärgiga osta endale soe pesu, kaebaja seda valikut teinud ei ole. Tähtis ei ole seegi, kas isik peab ette nägema enda kartserisse sattumist või mitte. Siinkohal pöörab ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et kuigi kartsavorm on õhemast materjalist kui tavaline kinnipeetavate poolt kantav vorm, vastavad kõik vangla siseruumides toodud temperatuurid nõuetele (tl 33– 34). Väidetav külmetushaigus, mida kaebaja põdes pärast kartserist vabanemist ja mis oli tingitud sealsetest oludest, ei ole tõendamist leidnud. Kui uskuda kaebaja väidet, et kartserist vabanedes oli haigus muutunud juba intensiivseks, oleks kaebaja pidanud külastama meditsiiniosakonda, kuid vahetult pärast kartserirežiimi lõppemist ei ole sellist külastust toimunud (tl 36). Üldjuhul ei ole külmetushaigus oma loomult selline, et selle põdemine tooks kaasa kahjuhüvitise väljamõistmise. See, et kunagi läbipõetud haigus võib olla aluseks tulevikus avalduvale kroonilisele haigusele, ei tähenda, et kahju oleks kinnipeetavale tekkinud. Külmetushaigus ei pruugi ilmtingimata olla edasiste tervislike komplikatsioonide tekkimise põhjuseks ning antud juhul ei ole seda seost võimalik ka tuvastada.
10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Madis Ernits Tiina Pappel 2 Einar Vene