Toimik nr 1-11-458 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-458 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pavel Hurošvili tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 12.11.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Pavel Hurošvili, isikukood 38801022241, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Pavel Hurošvili talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Hurošvili tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pavel Hurošvili on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.05.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust, mõistes ärakandmiseks liitkaristus 4 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.09.2010 ja lõpp 05.05.2015. Pavel Hurošvili andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 190). 1
(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.01.2013. Kinnipidamisasutusest Pavel Hurošvili kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 9 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kolm. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, omandanud keevitaja eriala ning läbinud xxx kursused. Vabanemisel asub elama aadressile xxx xxx, kus elas ka enne vangistust koos emaga. Kinnipeetav on lühikest aega töötanud ametlikult ettevõttes, mis paigaldas arvuteid. Kinnipeetava peamiseks sissetulekuks enne vangistust oli kuritegelikul teel saadud raha. Isikul on vabanemisfondis 1200 eurot. Kinnipeetava ema on nõus poega vabanemisel toetama moraalselt ja materiaalselt. Isikut on 3 korda väärteokorras karistatud AS § 70 alusel. Olles kriminaalhoolduse all pani toime uue rahvatervisevastase kuriteo, sellega seoses võib oletada, et isik ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib Pavel Hurošvili elama asuda oma ema Txxx Txxx korterisse aadressil xxx. Txxx Txxxa elab käesoleval ajal korteris üksi ja ta andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Txxx Txxx töötab ning on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Pavel Hurošvilil kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Kinnipeetavat on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevat vangistust kannab katseajal sooritatud kuriteo eest. Pavel Hurošvili taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Pavel Hurošvili tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkokuritegude eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid jätkas kuritegevust pannes katseajal toime uue narkokuriteo. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine, amfetamiini suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusest (lk 17-20) on näha, et Pavel Hurošvililt võeti ära tema elukohas läbiotsimise käigus 148 minigripist kilekotti 29,29 g pulbrilise ainega, mis sisaldas kokku 9,42 g amfetamiini. 2
(4)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9-13) on näha, et Pavel Hurošvili on väärteokorras 17 korral karistatud, sealhulgas 3 korral AS § 70 alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Pavel Hurošvili puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul üheksal korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kolm. Karistused on enamjaolt määratud vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Pavel Hurošvili oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „xxx kursuse ja elektriku kursused. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega 21.03.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema Txxx Txxx korterisse aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Txxx Txxxa on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 192 pöördel). Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et antud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isiku vähene töökogemus raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema on nõus Pavel Hurošvilit vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Pavel Hurošvili poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane narkootilise aine suures koguses omandamine, valdamine ja edasiandmine, narkoaine kogus 9,42 g amfetamiini, müük toimus 9-10 nädala jooksul ja müüdi vähemalt 135 doosi), korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod), tema käitumist vangistuses (korduvad distsiplinaarkaristused) ja kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus narkokuritegu katseajal) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Pavel Hurošvilile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.05.2015, ärakandmiseks on veel ligi 1,5 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt 3
(4)elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist Kohus leiab, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha ja lähedaste toetuse omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud Pavel Hurošvilil uut narkokuritegu toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Pavel Hurošvili temale Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)