Obsah (8)

§ 184§ 12§ 121§ 64§ 74§ 75§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.novembril 2013.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-4872 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Ivi Kesküla j

§ 184

lg 1 järgi; Eduard Gaiduk süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2; § 121 järgi; Irina Kotova süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; Vitalijs Volkovs süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Harju Maakohtu 25.septembri 2013 otsus kokkuleppemenetluses Süüdistatav Eduard Gaiduk ja süüdistatav Vitalijs Volkovs. Riigiprokurör Taavi Pern Süüdistatavad Eduard Gaiduk, ik 38102090225, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, kõrgharidusega, eluk. xxxxxxxxxx, töök. xxxxxxxxxxxxx varem karistatud 13.04.2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega

§ 184

lg.2 p.1 järgi 4aastase vangistusega, viibib vahi all Tallinna Vanglas alates 14.12.2012.a.; Kaitsjad Vitalijs Volkovs, ik 38207040022, emakeeleks vene keel, Läti kodanik, põhiharidusega, eluk. xxxxxxxxxx ei tööta, varem kohtulikult karistamata, viibib vahi all Tallinna Vanglas alates 30.01.2013.a. Dmitri Školjar ja Urmas Simon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus 1 RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.septembri 2013.a. otsus kriminaalasjas nr 1-13-4872 muutmata.
2. Süüdistatavate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. Kohtuotsusele osas, mis puudutab menetluskulusid võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. SÜÜDISTUS:
3. Eduard Gaiduk ´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

§ 12. ptk 1.

jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: MDMA-d sisaldavaid tablette, amfetamiini sisaldavat pulbrit ning amfetamiini, metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat vedelikku. Osa omandatud narkootilistest ainetest - 0,42 grammi MDMA-d sisaldavaid tablette (milledes oli 0,16 grammi puhast MDMA-d) hoidis ta kuni 10.12.

1. a enda elukohas Tallinnas aadressil xxxxxxxxx, mil need korteri läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Ülejäänud narkootilisi aineid hoidis ta kuni 10.12.
2. a täpselt tuvastamata kohas ning toimetas need peale 10.12.
3. Tallinnas, aadressil xxxxxxxx asuvasse korterisse, kust need 14.12.
4. a toimunud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Nii leiti ja võeti 14.12.
5. a E. Gaiduki elukohas teostatud läbiotsimisel ära 33,19 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles oli 2,61 grammi puhast amfetamiini), 4,77 grammi amfetamiini, metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat vedelikku (milles oli 0,046 grammi puhast amfetamiini ja 0,10 grammi puhast metamfetamiini. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk.
2. jaos sätestatud kuriteo, pani Eduard Gaiduk toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema väänas 04.03.

1. a Tallinnas, aadressil xxxxxxxxx asuvas korteris M Ž omavahelise tüli käigus paremast käest ning tekitas sellega M. Ž füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parem käe nimetu sõrme murru. Samuti tema tekitas 24.06.
2. a Ma Ž omavahelise tüli käigus Harjumaal, Kurivere külas, Kõue vallas asuvas Paunküla puhkekeskuses valu ja tervisekahjustusi. Nii haaras ta vaidluse käigus M. Ž juustest ja püüdis suruda vastu põrandat, mille tagajärjel tõmbas ta M. Z peast välja mitu juuksesalku ning tekitas sellega kannatanule füüsilist valu. Peale seda lõi E. Gaiduk kannatanule kümnel korral rusikaga vastu nägu vasaku silma piirkonda ning vähemalt viiel korral jalaga vastu kannatanu keha, millega tekitas M. Zle füüsilist valu ja tervisekahjustusi – vasaku silma piirkonda ulatusliku hematoomi ning hematoomid paremale õlale ja seljale. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega pani Eduard Gaiduk toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vitalijs Volkovs´it süüdistatakse selles, et tema omandas 28.11.

1. a, kella 18.40 paiku Tallinnas, aadressil xxxxxxxxxx asuvas korteris A S ebaseaduslikult 97,02 grammi 2 metamfetamiini ja PMMA sisaldavat pulbrit (milles oli 38 grammi puhast metamfetamiini). Sel viisil omandatud narkootilise aine müüs ta omakorda 28.11.
2. a, kella 18.44 ajal Tallinnas, xxxxxxxxx trepikojas tema suhtes kuritegu matkinud J R, kes narkootiliste aine omakorda 28.11.
3. a Põhja prefektuurile üle andis. Samuti omandas tema isikuna, kes oli varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult vastavalt eelnevale kokkuleppele I K ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: amfetamiini sisaldavat pulbrit, fentanüüli sisaldavat pulbrit, kanepit, metamfetamiini ja parametoksümetüülamfetamiini (PMMA) segu ning gammahüdroksübutüraati sisaldavat vedelikku. Osa omandatud narkootilistest ainetest andsid V. Volkovs ja I. Kotova ebaseaduslikult edasi nii tuvastatud kui tuvastamata isikutele. Nii andis V. Volkovs 30.01.
3. a Tallinnas, Linnamäe tee 47 asuva pandimaja juures I L üle kaks metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat tabletti kogukaaluga 0,56 grammi (milles oli omakorda 0,0063 grammi puhast metamfetamiini). I. Lipnikovile üleantud tabletid leiti ja võeti I. Lipnikovi valdusest ära 30.01.
4. a toimunud isiku läbivaatuse käigus. Osa I. Kotova ja V. Volkovsi poolt ühiselt omandatud narkootilistest ainetest kandis V. Volkovs endaga kaasas kuni 30.01.
5. a Tallinnas, Linnamäe tee 47 juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamiseni. Nii leiti V. Volkovsi kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest 0,73 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (milles oli 0,13 grammi puhast amfetamiini) ja 11,08 grammi GHB-d sisaldavat vedelikku (milles oli 5,76 grammi puhast GHB-d). Ülejäänud narkootilisi aineid hoidsid V. Volkovs ja I. Kotova kuni 30.01.
6. a enda ühises elukohas Tallinnas, aadressil xxxxxxxxxx asuvas korteris, mil need korteri läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Nii leiti ja võeti 30.01.
7. a Tallinnas, aadressil xxxxxxxxxx asuvas korteris teostatud läbiotsimisel ära 2,724 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (milles oli 26,2 mg puhast fentanüüli), 0,37 grammi metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat pulbrit, 39 metamfetamiini ja PMMA-d sisaldavat tabletti massiga kogumassiga 10,84 grammi (milles oli 0,13 grammi puhast metamfetamiini) ja 0,10 grammi kanepi ja tubaka segu. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega grupis isikuna, kes on varem toime pannud

§ 12. ptk 1.

jaos sätestatud kuriteo, pani Vitalijs Volkovs toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Eduard Gaiduk tunnistati Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi

§ 184lg lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 11 kuud.

Samuti tunnistati Eduard Gaiduk süüdi

§ 121

järgi ning teda karistatu vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat 11 kuud.

§ 74

lg 2 alusel tuleb koheselt ära kanda 11 kuud ja ülejäänud 3 aastat vangistust ei pöörata täitmisele 3 aastase katseaja jooksul.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrati ka kohustused.

§ 68

lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestati alates 14.12.2012.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Sama kohtuotsusega mõistis kohus menetluskuludena Eduard Gaidukilt välja riigituludesse I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 76,80 eurot ja kriminaalasjas teostatud ekspertiiside kulud 2545,50 eurot. Kohus määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 2.1 Vitalijs Volkovs tunnistati Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi

§ 184

lg lg 2 p 1, 2 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat.

§ 74

lg 2 alusel tuleb koheselt ära kanda 1 aasta ja ülejäänud 3 aastat vangistust ei pöörata täitmisele 3 3 aastase katseaja jooksul.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrati ka kohustused.

§ 68

lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestati alates 30.01.2013.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata. Sama kohtuotsusega mõistis kohus menetluskuludena Vitalijs Volkovsilt välja riigituludesse I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 391,20 eurot ja kriminaalasjas teostatud ekspertiiside kulud 1528,50 eurot. Kohus määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. APELLATSIOON:

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Eduard Gaiduk ja süüdistatav Vitalijs Volkovs. 3.1 Vitalijs Volkovs palub tühistada Harju Maakohtu kohtuotsus ja leiab, et on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 9 sätteid. Samuti ei nõustu apellant menetluskulude summaga, kuna temal lihtsat puudub reaalne võimalus tasuda nii suuri menetluskulusid. Tema viibib vanglas ja puudub ka töökoht. Palub vabastada osaliselt menetluskulude tasumisest. 3.2 Eduard Gaiduk palub tühistada Harju Maakohtu kohtuotsus ja leiab, et menetluskulude summad on väga suured. Temal on väga vähe puutumust DNA ekspertiisidega, mis on tehtud. Temal lihtsat puudub reaalne võimalus tasuda kõike menetluskulusid, kuna viibib vanglas ja puudub töökoht. Isegi kui temal õnnestub saada töökoht on sellist summat väga raske tasuda. Palub vabastada osaliselt menetluskulude tasumisest. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, Vitalijs Volkovs apellatsiooni sisuga osutab esmalt, et KrMS § 318 lg 4 kehtestab, et kokkuleppemenetluses võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Esitatud apellatsioonis süüdistatav Vitalijs Volkovs leiab, et on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 9 sätteid. Vitalijs Volkovs ei ole oma apellatsioonis märkinud ühtegi õiguslikku põhjendust, milles seisneb maakohtu poolt menetlusõiguse oluline rikkumine. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p-s 9 sätestatu kohaselt on absoluutseks kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kriminaalasja kohtulik arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine asetleidnud ning maakohus ei ole kriminaalasja kokkuleppemenetluses arutanud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav Vitalijs Volkovs ei valda. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on kohus kohtuistungil kontrollinud süüdistatava Vitalijs Volkovs ankeetandmeid ning süüdistatav Vitalijs Volkovs on andnud ütlusi, et tema emakeel on vene keel (kohtu toimik lk 44 pöördel). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtulikul arutamisel ja kohtuotsuse kuulutamisel kokkuleppemenetluses osalenud tõlk, mistõttu on ainetu Vitalijs Volkovs väide, et on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 9 sätteid. Ka on kokkuleppe sõlmimisest võtnud osa tõlk (tlk 43). Lisaks on süüdistatav Vitalijs Volkovs kinnitanud kohtuistungil, et kokkulepe on arusaadav, jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab süüdi mõlema paragrahvi järgi ning kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ( tlk 45). Kohtuistungi 4 protokolli vaidlustanud Vitalijs Volkovs ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 4.1 Samaaegselt apellatsioonis leiab Vitalijs Volkovs, et vääralt on temalt mõistetud välja ka menetluskulud. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooniga selles osas, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatava kohtulahendi tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas puudub alus. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et kuigi antud kriminaalasjas ei kajastu menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes ja ka kohtuistungil ei ole prokurör peatunud eraldi menetluskulude küsimuses, ei ole tegemist kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisega ja seda järgneval põhjusel. Antud kriminaalasi saabus maakohtusse algselt üldmenetluses ning koostatud oli süüdistusakt, milles kirjas ka kriminaalmenetluse kulud p 10, seega olid kõik kohtumenetluse pooled teadlikud kriminaalmenetluse võimalikest kuludest ja hiljem asja arutamisega kokkuleppemenetluses ei olnud tegemist n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega. Asjaolu, et tegemist ei olnud n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega kinnitab ka kohtuistungi protokoll, millest nähtub, et kohtuistungil palus Vitalijs Volkovsi kaitsja välja mõista süüdistatavalt ainult need ekspertiisikulud, mis puudutavad konkreetselt Vitalijs Volkovsit. Nähtuvalt maakohtu otsusest on kohus nii ka toiminud ning välja mõistnud Vitalijs Volkovsilt ainult need ekspertiisikulud, mis puudutavad temale esitatud süüdistust. Ka on maakohus arvestanud KrMS § 180 lg 2 sätestatud, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Seega võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü

§ 56tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis.

Käesolevas asjas on süüdistatavate Vitalijs Volkovsi ja Irina Kotova süü suurus kolleegiumi hinnangul praktiliselt võrdne. Võrreldes Vitalijs Volkovsi ja Anna Seltšenkova süüd on Vitalijs Volkovsi süü suurem. Nii Vitalijs Volkovsil, Irina Kotoval ja Anna Seltšenkoval puudub töökoht. Sellistel asjaoludel ei saa ekspertiisi kulude jaotamisel, lähtudes KrMS § 180 lg 2 alusel süüdistatavate süüst ja varalisest seisust, eelistada ühte süüdistatavat teisele. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-120-12 toodud seisukohaga ning maakohus on õigustatult narkootilise ainete ja DNA ekspertiisi maksumused jaganud süüdistatavate vahel võrdselt. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul ei ole süüdistatav Vitalijs Volkovs esitanud mingeid tõendeid enda varatuse kohta. Kohtukolleegium juhib Vitalijs Volkovs tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Vitalijs Volkovs ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et Vitalijs Volkovsil puudub töökoht, ei tõenda veel tema maksejõuetest. Süüdistatava väited maksejõuetusest on paljasõnalised ja tõendamata. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vitalijs Volkovsil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule 5 kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-105-

1. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks, kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kolleegium asub seisukohale, et kõik teostatud ekspertiisid olid vahetult teostatud tõendamisvajadusest lähtuvalt ning Vitalijs Volkovsil ei olnud maakohtus selles osas vastuväiteid, nagu ka tema kaitsjal. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka selles osas tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.
2. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Süüdistatav Eduard Gaiduk ongi vaidlustanud otsust vaid menetluskulude tasumise osas ning seega tuleks tavapäraselt lahendada Eduard Gaiduk kaebus määruskaebemenetluses. Kuna samas kriminaalasjas esinesid alused Vitalijs Volkovsi apellatsiooni menetlusse võtmiseks, siis peab kolleegium võimalikuks ja otstarbekaks lahendada Eduard Gaiduk kaebus sama otsuse raames ning ei pea mõistlikuks mitme kohtulahendi tegemist antud kriminaalasjas. 5.1 Eduard Gaiduk leiab kaebuses, et maakohus on vääralt mõistnud välja menetluskulud. Temal on väga vähe puutumust DNA ekspertiisidega, mis on tehtud. Kohtukolleegium, tutvunud kaebusega selles osas, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et vaidlustatava kohtulahendi tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas puudub alus. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 sätestab üheselt, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Seega võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü

§ 56tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis.

Seetõttu on maakohus õigustatult narkootilise aine ja DNA ekspertiisi maksumused jaganud süüdistatavate Eduard Gaiduk ja Anna Seltšenkova vahel võrdselt. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendiga nr 3-1-1-120-

1. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole süüdistatav Eduard Gaiduk esitanud mingeid tõendeid enda varatuse kohta. Kohtukolleegium juhib Eduard Gaiduki tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Eduard Gaiduk ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et hetkel puudub töökoht, ei tõenda veel tema maksejõuetest. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Eduard Gaidukil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid 6 isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-1-
2. Asjaolu, et isik kannab karistust ja temalt on süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud välja menetluskulud, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Samas on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ka ei ole vähetähtis asjaolu, et maakohtu istungil on Eduard Gaiduk kinnitanud, et vabanemisel on temal olemas kindel töökoht ning vabaneb Eduard Gaiduk juba novembris 2013.a. Kolleegium asub seisukohale, et kõik teostatud ekspertiisid olid vahetult teostatud tõendamisvajadusest lähtuvalt ning Eduard Gaidukil ei olnud maakohtus selles osas vastuväiteid, nagu ka tema kaitsjal. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.septembri 2013 aasta otsuse muutmata ja esitatud kaebused rahuldamata. Orvi Tali Ivi Kesküla Malle Preimer 7