lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue X Xa ja X Xi abielust sündis 15.01.2008 poeg X X ja kooselust 27.06.2012 tütar X Xa. Kostja lahkus pere juurest 2012 juuli algusest. Kostja on elatist andnud ebaregulaarselt ja mittepiisavas ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja viibib lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks antud ajal on vanemahüvitis ja sotsiaaltoetused. Hagejate esindaja ülalpidamisel on peale poolte ühiseid lapsi veel poeg X X. Hageja I on erivajadustega laps ning tema ülalpidamiseks kulub keskmiselt ühes kuus: toit 100 eurot, rõivad, jalatsid 25 eurot, hügieenitarbed 5 eurot, eluasemekulud 34 eurot, kulutused tervishoiule, ravimid, vitamiinid, ja muud erivajadustega seotud kulud (sh logopeedi raviseansid, prillide vahetamine), milliseid ei saa hetkel määrata, lasteaiamaks 26 eurot (45 euro juhul kui hageja esindaja ei saa Maardu Linnavalitsuse toetust), vaba aeg (üritused, kino, raamatud, mänguasjad jne) 15 eurot, muud ettearvamatud kulutused 10 eurot. Hageja II vajadused ei ole veel välja kujunenud. Samas vajab ka tema riideid, sööki, mähkmeid ning temaga on seotud teatud ulatuses eluasemekulud. Hageja taotles kummagi lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras 145 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidles osaliselt nõudele vastu. Alates 01.10.2012 õnnestus kostjal sõlmida tööleping, mille kohaselt netopalk kuus moodustab 248 eurot. Kostja pangaarve on kohtutäituri poolt arestitud seoses võlakohustuste mittetäitmisega. Seetõttu puudub kostjal võimalus hagejaid materiaalselt toetada nõutud summas. Kostjal omanduses ei ole kinnis- või vallasvara, mida võiks realiseerida hagejatele elatise väljamaksmiseks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt igakuise elatise alammääras kummalegi lapsele nende täisealiseks saamiseni (PKS § 99 lg 1 ja 2, § 101 lg 1 ja § 102 lg 1 alusel). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kostja on oma vastuväites osundanud PKS § 102 lg-s 1 sätestatule, esitades tema ja Expo Ehitus OÜ vahelise töölepingu. Sellest nähtub, et kostja töötasu neto on 248 eurot kuus. Kostja leiab, et seetõttu ei saa ta tasuda elatist rohkem kui kummagi lapse kasuks 100 eurot kuus. Kostjal kulub enda ülalpidamiseks 125 eurot kuus. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks kostjalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor ja terve, tema puhul ei ole millegagi põhjendatud miinimumpalga teenimine. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsuse tegemisel võtta arvesse uued asjaolud. Alates 28.03.2013 lahkus kostja töölt tervisliku seisundi tõttu ning on töötu. Aprillis 2013 esitas kostja taotluse invaliidsuspensioni saamiseks. Kostjal ei ole võimalik täita hagejate ülalpidamise kohustust miinimummääras. Kostja palub elatise määramisel võtta arvesse tema igakuist sissetulekut, kohustuslike maksete olemasolu ja igapäevaseid kulutusi. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus (
lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonimenetluses esitas kostja uued asjaolud ja tõendid, et tal on alates 12.06.2013 määratud 80 % töövõime kaotus ja töövõimetuspensioni 214.69 eurot kuus. Apellatsioonikohtu istungil pakkus hagejate esindaja kostjale välja hagejate eest hoolitsemist ajal, mil laste ema saaks laste kõrvalt tööle minna ja lastele elatist teenida. Kostja keeldus sellest seoses asjaoluga, et ta otsib tööd, et lastele rohkem maksta. Kostja selgituste kohaselt on ta elukutselt autoremondilukksepp, talle on määratud töövõime kaotus seoses haigete põlvedega ja ta ei saa pikalt istuda. Kostja hoolitseb hetkel oma operatsioonilt tulnud ema eest, tal on teine perekond ja uus abikaasa ei kiidaks heaks ning tunneks armukadedust, kui ta võtaks tööpäevadel lapsed enda juurde. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja poolt esile toodud asjaolud elatise vähendamise eelduseks olevaks mõjuvaks põhjuseks PkS §102 lg 2 lause 3 tähenduses. Seadusandja nimetab võimalike mõjuvate põhjustena elatise maksmiseks kohustatud vanema töövõimetust ja olukorda, kus elatise maksmiseks kohustatud vanemal on veel mõni laps, kes jääks elatise miinimummääras väljamõistmise korral halvemasse olukorda. Selliseid asjaolusid käesoleva vaidluse puhul ei esine. Kuigi kostjale on määratud töövõime kaotus, ei ole ta täielikult töövõimetu. Kostja on tööeas, piiratud töövõimega kutseoskustega spetsialist. Kostja ei ole enda väidete kohaselt olnud viimasel ajal võimeline leidma endale sellist tööd, mis võimaldaks täita ülalpidamiskohustust miinimummääras. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda pidada mõjuvaks põhjuseks PkS § 102 lg 2 lause 3 tähenduses. Arvestades kostja keeldumist hoolitseda laste eest ema töölkäimise võimaldamiseks, peab osalise töövõimega kostja tegema kohaseid jõupingutusi selleks, et leida sissetulek, mis võimaldaks oma lapsi vähemalt miinimumtasemel ülal pidada. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (
lg 1).
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Gaida Kivinurm Tiit Kollom Ele Liiv 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.