Obsah (9)

§ 199§ 184§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78§ 83§ 424

1-13-7366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-7366 (13230103540) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 9, § 184 lg 1 ja § 424 järgi kokkuleppemenetlus Rita Siniväli Süüdistatav Sergei Ratšitski ik 39204140233, kodakondsuseta, emakeel – vene keel, põhiharidus, töökoht puudub (töötas XXX ASis tellijana), elukoht: XXX. Viibib Vanglas. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 14.12.201115.12.2011, 02.03.2012-03.03.2012, 19.11.2012-20.11.2012, 02.01.2013, 18.03.2013. Vahistatud alates 19.03.2013. Eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja advokaat Eva Tibar-Šuvalova RESOLUTSIOON 1. Sergei Ratšitski süüdi tunnistada

§ 184

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Sergei Ratšitski süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3. Sergei Ratšitski süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 4.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 5.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.12.2011 kuni 15.12.2011, 02.03.2012 kuni 03.03.2012, 19.11.2012 kuni 20.11.2012, 02.01.2013, so kokku 7 (seitse) päeva, lugedes mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 6 1 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada

§ 68

lg 1 alusel alates Sergei Ratšitski viimasest kinnipidamisest, so alates 18.03.2013. 7.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud ja ärakandmata tähtajalisest vangistusest, so vangistus 11 (üksteist) kuud Sergei Ratšitski suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Ratšitski temale määratud 2- (kahe) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 612 7742). 8.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Sergei Ratšitskit järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 9.

§ 75

lg 2 p 2 kohaselt määrata Sergei Ratšitskile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 10.

§ 78

p 1 alusel arvestada Sergei Ratšitskile määratud 2-aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.09.2013. 11. Vastavalt

§ 75

lg 5 sätetele peatub

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

1. Sergei Ratšitski suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.
2. Sergei Ratšitskilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu (kohtueelsel 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Ratšitski, 1-13-7366, kaitsja tasu“.
3. Sergei Ratšitskilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 800 (kaheksasada) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „Sergei Ratšitski, 1-13-7366, sundraha“.
4. Sergei Ratšitskilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Ratšitski, 1-13-7366, koopiate tegemise kulu“.
5. Sergei Ratšitskilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-AN0325) tegemisel tekkinud kulu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0315 ja 13E-GE0674) tegemisel tekkinud kulu 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot, kokku 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi 2 arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sergei Ratšitski, 1-13-7366, ekspertiisikulud“.
6. Sergei Ratšitskilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel ekspertiisiasutustel joobe tuvastamisel tekkinud kulu 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Ratšitski, 1-13-7366, joobe tuvastamise kulu“.
7. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele selgituses märkida tasutava menetluskulu nimetus ja summa. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Statoil Fuel & Retail Eesti ASi esitatud tsiviilhagi 1097,74 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Sergei Ratšitskilt kannatanu Statoil Fuel & Retail Eesti ASi kasuks 1097 (üks tuhat üheksakümmend seitse) eurot ja 74 (seitsekümmend neli) senti, mis tuleb tasuda Statoil Fuel & Retail Eesti ASi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Pank ASis, märkides selgitusena „Sergei Ratšitski, 1-13-7366, tsiviilhagi“.
10. Asitõend: suletud ümbrikus olevad pakendid, milles oli narkootiline aine ja mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures (kd I tagakaanel), kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
11. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud ekspertiisiobjektid, so pulber ja taimeosad, kuuluvad

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel eeskirjadejärgsele hävitamisele.

1. Asitõend: CD plaat turvakaamera salvestistega, mis asub toimikus (kd II tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
2. Asitõend: kohtueelsel menetlusel sõiduautost Honda Civic reg nr-ga XXX äravõetud 4 kanistrit ja nendes olev vedelik, mis on pakendatud pakenditesse ja mis on paigutatud Põhja Prefektuuri hoiuruumi aadressil Rahumäe tee 6 (kd II tl 148), välja anda pärast Statoil Fuel & Retail Eesti ASi esitatud tsiviilhagi täies ulatuses hüvitamist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sergei Ratšitskile.
3. Asitõend: kohtueelsel menetlusel Sergei Ratšitski kinnipidamisel ära võetud Opel Calibra reg nr-ga XXX süütevõti koos Genmax puldiga ning korterivõtmed, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud XXX (kd I tl 54), jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 ja § 126 lg 5 alusel XXX , kui esemete seaduslikule valdajale.
4. Asitõend: sõiduauto Honda Civic reg nr-ga XXX , mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud Sergei Ratšitskile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Sergei Ratšitskile, kui sõiduki seaduslikule valdajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 3 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Sergei Ratšitskit süüdistatakse selles, et tema, omamata Ravimiameti luba narkootilise aine käitlemiseks, ebaseaduslikult ja teadvalt hoidis ja vedas enda sõiduautos Opel Calibra, reg nrga XXX , 18.03.2013 Tallinnas, Majaka tänaval päevasel ajal tuvastamata isiku poolt temale edasiandmise eesmärgil antud suures koguses, see on vähemalt kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet - 2,67 grammi pulbrit, milles oli narkootilist ainet fentanüüli – 0,16 grammi ja 0,49 grammi narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavaid kanepi õisikuid (marihuaanat, mille THC sisaldus oli 17%), kuni ta peeti politsei poolt kinni 18.03.2013 kella 15.15 paiku Tallinnas, Pae tn 23 juures ja narkootiline aine võeti ära. Kanep (va Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli /THC/ sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (näiteks marihuaana) kuulub sotsiaalministri
7. mai 2005 määruse 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, fentanüül II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt 01.07.2005 jõustunud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 31 lg 3 on suur kogus selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Eesti Kohtuekspertiisi kohtutoksikoloogiaekspertide arvates ja Eestis seni kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse joovet tekitavaks fentanüüli suureks koguseks 0,0013 grammi - 0,002grammi (1,3 mg - 2 mg) puhast narkootilist ainet (RK 3-1-1-4-04) ja marihuaana suureks koguseks 7,5 grammi. Seega käitles Sergei Ratšitski ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 184lg 1 järgi.

Samuti süüdistatakse Sergei Ratšitskit selles, et juhtis 19.11.2012 kella 00.55 ajal Tallinnas, Kärberi tn 4 juures mootorsõidukit AUDI 80, reg nr-ga XXX , olles narkootiliste ainete amfetamiini ja kanepi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Samuti juhtis ta 02.01.2013 kella 00.47 ajal Tallinnas, Ristiku ja Kaera tänavate ristmikul suunaga Sõle tänava poole mootorsõidukit AUDI 80, reg nr-ga XXX , olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid. Seega pani Sergei Ratšitski toime

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse Sergei Ratšitskit selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime autokütuse vargusi süstemaatiliselt ja nimelt: 11.11.2011 kella 18.22 paiku Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Linnahalli teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX bensiini 95 37,44 liitrit maksumusega 46,99 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 4 18.11.2011 kella 17.19 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX bensiini 43,69 liitrit maksumusega 54,18eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 22.11.2011 kella 14.38 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis kahte kanistrisse bensiini 45,94 liitrit maksumusega 57,89 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 23.11.2011 kella 08.16 paiku Tallinnas, Järvevana 2 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Järvevana teenindusjaamas tankis kanistrisse bensiini 95 Ultima 47,16 liitrit maksumusega 60,36 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 24.11.2011 kella 10.35 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis kahte kanistrisse bensiini 68,71 liitrit maksumusega 86,58 eurot ja pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 25.11.2011 kella 16.23 paiku Tallinnas, Petrooleumi 4 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Petrooleumi teenindusjaamas tankis kahte kanistrisse bensiini 78,54 liitrit maksumusega 98,96 eurot ja pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 25.11.2011 kella 17.44 ja 17:45 paiku Tallinnas, Peterburi tee 58a asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas, tankis ühte kanistrisse bensiini 95 Ultima 30,93 liitrit maksumusega 39,59 eurot ja teise kanistrisse bensiini 95 25,68 liitrit maksumusega 32,36 eurot, kokku kütust maksumusega 71,95 eurot, kanistrid pani sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 26.11.2011 kella 18.58 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Nõmme teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kanistrisse bensiini 95 83,71 liitrit maksumusega 105,47 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 01.12.2011 kell 15.30 kuni 15.32 Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Linnahalli teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kanistrisse bensiini 95 44,44 liitrit maksumusega 56 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 01.12.2011 kella 16.48 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 180 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Järve teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX bensiini 95 69,64 liitrit maksumusega 87,75 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 05.12.2011 kella 11.31 paiku Tallinnas, Peterburi tee 58a asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Peterburi mnt teenindusjaamas tankis kanistritesse kütust diisel fortis 91,09 liitrit maksumusega 125,25 eurot ja pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 05.12.2011 kella 18.10 paiku Tallinnas, Tammsaare tee 111 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Tammsaare teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kolme kanistrisse kütust bensiin 95 96,86 liitrit maksumusega 122,04 eurot, pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata; 14.12.2011 kella 12.10 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvas ASile Eesti Statoil kuuluvas Nõmme teenindusjaamas tankis sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ja kanistritesse kütust bensiin 95 98,67 liitrit maksumusega 124,32 eurot, pani kanistrid sõiduautosse Honda registreerimisnumbriga XXX ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest tasumata. Viimane tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti tankla juures kinni politseiametniku poolt. Samuti süüdistatakse Sergei Ratšitskit selles, et tema 13.01.2012 aadressil XXX asuvas korteris 115, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära XXX kuuluva Swedbank pangakaardi ning 13.01.2012 kell 11.37, võõra vallasasja ebaseadusliku 5 omastamise eesmärgil, võttis sularahaautomaadist HAN00469 välja sularaha summas 350 eurot. Seega pani Sergei Ratšitski süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 199lg 2 p 9 järgi. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 16.08.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, süüdistatav Sergei Ratšitski ja tema kaitsja Eva TibarŠuvalova sõlminud järgneva kokkuleppe: 1.

§ 184

lg-1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohus Sergei Ratšitskile karistuseks 1 aasta vangistust; 2.

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohus Sergei Ratšitskile karistuseks 3 kuud vangistust; 3.

§ 199

lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohus Sergei Ratšitskile karistuseks 8 kuud vangistust; 4.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud; 5.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud vangistusest ärakandmisele 7 kuud vangistust; 6.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks vangistusest kinnipidamise aeg: 19.11.201220.11.2012, so 2 päeva; 02.01.2013, so 1 päev, 14.12.2011- 15.12.2011, so 2 päeva, 02.03.2012-03.03.2012, so 2 päeva, kokku 7 päeva, mille tõttu jääb vangistusest kanda 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda süüdistatava viimane kinnipidamise päev, so 18.03.2013; 7. Ülejäänud osa vangistusest, so 11 kuud vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata ning määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Sergei Ratšitski ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. 8.

§ 78lg 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

9.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Sergei Ratšitskile lisakohustus mitte tarvitada katseajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

1. Sergei Ratšitskilt välja mõista Statoil Fueland & Retail Eesti AS kasuks tsiviilhagi summas 1097,74 eurot, mis tuleb kanda AS Eesti Statoil arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea panka. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 126 lg 3 p 1, 2, 4; 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1, 6 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313;

§ 184

lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 424, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74, § 75, § 83, § 191, asub kohus seisukohale, et Sergei Ratšitski kuulub temale

§ 184

lg-s 1,

§ 199

lg 2 p-s 9 ja

§-s 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüditunnistamisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks koopiate tegemise kulu, määratud kaitsja tasu, ekspertiisitasud, joobe tuvastamise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus möönab, et süüdistataval puudub ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Süüdistataval on koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusest ära kanda suhteliselt väike karistuse osa ning karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt asub süüdistatav eeldatavalt tööle ning on võimeline kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulud täies ulatuses hüvitama. Samuti märgib kohus, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ja nende osalist riigi kanda jätmist - seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies ulatuses sisse nõuda. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude koguarvu, tema korduvaid kahtlustatavana kinnipidamisi, pidi süüdistatav aru saama, et süütegude menetlemisega kaasnevad menetluskulud, mis jäävad tema kanda. Need eelmärgitud asjaolud ei sundinud süüdistatavat õiguskuulekalt käituma ning süüdistatav jätkas süütegude toimepanemist. Seejuures on ta temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Seega võttis ta enesele ka rahaliste kohustuste tekkimise riisiko ning kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmine kasvõi osaliselt ei aita kaasa süüdistatava resotsialiseerumisele. Samas leiab kohus, et töökoha ja sissetuleku puudumine, samuti isiku suhtes põhiõigusi enimriivava karistusliigi kohaldamine annavad aluse võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest maksimaalse tähtaja, so 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Märt Toming kohtunik 7