KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-10026 Kohtunik Peet Teidearu Sek

) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.H. KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastada L.H. karistusest ning kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p-s 2 sätestatud alaealise mõjutusvahendit allutades ta üheks

§ 180

lg.3 ,

§ 188alusel välja mõista kriminaalasjas menetluskulu vähendatud suuruses L.H. seaduslikult esindajalt M.A. riigituludesse sundrahast kakssada nelikümmend

§ 180

lg 3 alusel jätta sundrahast 240 eurot välja mõistmata.

§ 180lg 3 alusel määrata, et L.H.

seaduslikul esindajal M.A. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust nelja kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. 2 Süüdistus L.H. i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse: - 17. märtsil 2013. a kella 19.33 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 2 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Rimi Tartu Supermarket kaks pudelit 0,7 l viina Viru Valge kogumaksumusega 10,58 eurot (ühe pudeli maksumus 5,29 eurot), pannes kauplusest võetud pudelid endale kaasas olevasse kotti ja läbides seejärel kaupluse kassaliini kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas L.H. Rimi Eesti Food ASile varalist kahju kokku 10,58 eurot. - 22. märtsil 2013. a kella 21.40 ajal võttis grupis koos kriminaalvastutusikka mitte jõudnud B.M. (sünniaeg XXX.

1. a)ja kriminaalvastutusikka mitte jõudnud K.K. (sünniaeg XXX.
2. a)võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 2 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Rimi Tartu Supermarket kaks pudelit rummi Old Captain Dark kogumaksumusega 24.58 eurot (ühe pudeli maksumus 12.29 eurot). L.H. pani kauplusest võetud pudelid oma kotti. Seejärel liikus L.H. kaupluses ringi ja vahetas kotid ära K.K. , kes väljus L.H. poolt eelnevalt kotti pandud kaubaga kauplusest selle eest maksmata. Sellise tegevusega tekitati Rimi Eesti Food ASile varalist kahju kokku 24.58 eurot. - 02. aprillil 2013. a kella 21.55 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Turu 2 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Rimi Tartu Supermarket ühe 0,5 l pudeli siidrit Mustika Fizz maksumusega 1.25 eurot, pannes kauplusest võetud pudeli endale põue. L.H. läbis kaupluse kassa kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas L.H. Rimi Eesti Food ASile varalist kahju kokku 1.25 eurot. - 05. aprillil 2013. a kella 22.56 ajal püüdis Tartus Jaama 74 asuvast A-Selver ASile kuuluvast kauplusest Jaamamõisa Selver võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 3 pudelit Laua Viina kogumaksumusega 27,57 eurot (ühe pudeli maksumus 9.19 eurot), pannes kauplusest võetud pudelid endale kaasas olevasse kandekotti ning läbides kaupluse kassaliini kauba eest maksmata. Kuritegu jäi L.H. st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas L.H. peale kassat kinni. Sellega pani L.H. toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud süstemaatiliselt. Veel süüdistatakse L.H. i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 28. mail 2013. a ajavahemikul kell 08:00 kuni kell 15:00 omastas enda elukohast Tartus XXX eramust M.A. kuuluva televiisori Panasonic väärtusega 700 eurot. L.H. viis televiisori pandimajja. Sellega pani L.H. toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ning see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kokkulepe, sõlmitud 07.11.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 3 Prokurör taotleb kohtus tunnistada L.H. süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 alusel vabastada L.H. karistusest KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel on L.H. kohustatud 1 aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. L.H. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil 25.11.2013 avaldas prokurör Margit Pärn sõlmitud kokkuleppe, selgitas põhjendeid ning jäi kokkuleppe juurde. Süüdistatav L.H. tunnistas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, kokkulepe on sõlmitud tema tahte kohaselt ; ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Seaduslik esindaja M.A. jäi sõlmitud kokkulepe juurde, kinnitas, et on tutvunud toimiku materjalidega , samuti seda , et L.H. on aru saanud kokkuleppe sisust ning oma tahet väljendanud. Kaitsja Rein Napa jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust. Kaitsja taotles menetluskulude nõude vähendamist, arvestades, et L.H. puudub iseseisev sissetulek. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav L.H. väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.H. tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, vabastada ta karistusest vastavalt kokkuleppele ning kohaldada tema suhtes alaealise mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju Rimi Eesti Food AS-le summas 36,41 eurot, mille osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. Tsiviilhagi on L.H. seadusliku esindaja M.A. poolt 07. novembril 2013. a hüvitatud. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid – 3 CD-plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

L.H. menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot , kaitsjatasu 126 eurot, postikulu 2, 61 eurot . Kuna L.H. puhul on tegemist alaealisega, siis

§ 188alusel tuleb tema menetluskulud kanda tema seaduslikul esindajal M.A..

4 Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et L.H. puhul on tegemist alaealisega, kes iseseisvat sissetulekut ei oma ja tegeleb õppimisega ning menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal, leiab kohus, et menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine ei ole antud juhul põhjendatud ning oleks ilmselt süüdistatavat ja tema seaduslikku esindajat liigselt koormav.

§ 180

lg.3 ,

§ 188alusel välja mõista kriminaalasjas menetluskulu vähendatud suuruses L.H. seaduslikult esindajalt M.A. riigituludesse pool sundrahast, s.o. kakssada nelikümmend

§ 180lg 3 alusel jätta sundrahast pool, s.o.

240 eurot välja mõistmata.

§ 180lg 3 alusel määrata, et L.H.

seaduslikul esindajal M.A. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust nelja kuu jooksul Kohtunik: 5