3-13-506/61

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-506 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 25.01.2013 käskkirja nr 6-2/154 ja Tartu Vangla 05.03.2013 vaideotsuse nr 1-11/60-1 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm menetluskonverents Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta XXX menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
4. novembrist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
5. detsembril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vangla 25.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/154 määrati kinnipeetav XXX distsiplinaarkaristuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamist kolmekuulise katseajaga vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 sätestatud nõude süülise rikkumise eest (tl 12). XXX distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et ta 27.12.2012 kella 15.20-15.45 ajal ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele eemalduda kambri ukse juurest, et seda oleks võimalik sulgeda. Kambri ukse sulgemiseks oli vaja ametnikul liigutada kinnipeetavat koos ratastooliga. Kinnipeetav ei osutanud ratastooli liigutamisel vastupanu.
7. 11.02.2013 esitas XXX nimetatud käskkirja peale Tartu Vanglale vaide (tl 13), mis Tartu Vangla direktori 05.03.2013 vaideotsusega nr 1-11/60-1 jäeti rahuldamata (tl 14). Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on menetluse käigus kogutud tõenditega tõendatud XXX poolt süüks arvatud teo toimepanemine ning menetluse käigus uurimispõhimõtet rikutud ei ole, mistõttu puudub alus ka vaide rahuldamiseks.
8. 07.03.2013 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles taotleb nii Tartu Vangla 25.01.2013 käskkirja nr 6-2/154 kui ka Tartu Vangla 03.05.2013 vaideotsuse nr 1-11/60-1 tühistamist.
9. Tartu Halduskohtu 14.03.2013 kohtumäärusega vabastati XXX riigilõivu tasumisest, võeti kaebus menetlusse ja tehti vajalikud eelmenetluse toimingud. KAEBAJA VÄITED
10. Kaebaja leiab, menetluse käigus on rikutud uurimispõhimõtet ja tema süü ei ole tõendatud. Kaebaja väidab, et kuna tema kamber on nii kitsas, siis ei saanud valvur siseneda kambrisse tema tooli kõrvale ning ratastooli ukse eest kõrvale tõsta. Seega ei saanud tema rikkumist toime panna, kuna ta ei takistanud kambri ukse sulgemist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
11. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
12. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, on seisukohal, et kaebuse esitaja väited ei anna alust vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks.
13. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K. Piller-Petrovi 25.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/154 tunnistati kinnipeetav XXX süüdi VangS § 67 p 1 nõuete rikkumises ja teda karistati kartserisse paigutamisega 3 (kolm) ööpäevaks. Karistusele täitmisele pööramine lükati edasi 3 (kolm) kuulise katseajaga (tl 12).
14. VangS § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
15. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei allunud kaebaja 27.12.2012 kella 15.20-15.45 ajal korraldustele eemalduda elukambri uksest, et seda oleks võimalik sulgeda. Vaidlust ei ole selles, et päevakavajärgselt oli
16. elusektsioon lukustatud alates kella 14.45, seega oli valvuri korraldus elukambrisse siseneda ja võimaldada ukse sulgemine seaduslik.
17. Kaebaja väide, et ta ei ole rikkumist toime pannud, kuna ta ei takistanud kambri ukse sulgemist, ei leidnud kohtus tõendamist. Tulenevalt distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 9-11) on kohtu arvates piisavalt tõendatud kaebaja poolt toime pandud VangS § 67 p 1 tuleneva allumiskohustuse eiramine. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja peamise tõendina aluseks võtnud valvekaamera salvestise, milles kinnipeetava tegevus on jäädvustatud. Samuti on tõenditena arvestatud nii valvurite poolt koostatud ettekannetes sisalduvat kui ka nende menetluse käigus antud ütlusi (tl 6-8). Tunnistaja Sten Haasma, kes töötab Tartu Vanglas valvurina, ütluste kohaselt andis tema XXX korralduse minna kambrisse, kuid ta jäi oma ratastooliga kambri ukse juurde nii, et pool tooli oli kambris ja pool tooli uksest väljas, seega polnud võimalik ust sulgeda. Ukse juures teine valvur E. Loorius sisenes kambrisse, võttis toolist kinni ja vedas ratastooli kambrisse sisse (tl 67). Tuginedes distsiplinaarmenetluse protokollile, valvekaamera salvestisele ja tunnistaja ütlustele, on kohtu arvates kaebaja distsiplinaarsüütegu, mis seisnes vanglaametnike seaduslikele korraldustele allumatuses, tõendatud ja tema karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega ärakuulamiskohustust, samuti ei ole rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel pädevuse ja erapooletuse nõuet. Kohtu arvates on vastustaja distsiplinaarmenetluse käigus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitanud ja tõendeid kogumis hinnates õigesti leidnud, et kaebaja on süüdi VangS § 67 p 1 nõuete rikkumises, seega puudub alus vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks.
18. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. XXX oli halduskohtus riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastatud (tl 15). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad XXX menetluskulud halduskohtus Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik