) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr.169 oli kehtestatud töötasu alammäär 2012.aastal oli 290 eurot ning 2013.aastal Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 alusel 320 eurot.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid tulenevalt osundatud paragrahvi 2.lõikest ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, 2 peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Tulenevalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist kohtule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et T. Jxxxxxxxxxxxxxxx. sündinud K. L. J. ning K. K. K. ema. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 29.01.2012.a., s.o ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Kostja on kohtule teatanud, et laps elab tema juures (tl 28). Tõendeid lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta kostja esitanud ei ole. Tartu Maakohtu 24.10.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-49796 on esialgse õiguskaitse korras antud hageja esindajale K. K. K. ainuotsustusõigus hageja K. L. J. määramiseks ja kohustatud kostjat andma laps K. L. J. üle andma K. K. K. . Nimetatud kohtumäärus kuulus viivitamatult täitmisele. Seega tuleb elatise väljamõistmise hagi lahendamisel lähtuda eeldusest, et laps (hageja) elab koos oma emaga, kes on käesolevas menetluses hageja esindajaks. Hinnates käesolevas asjas hageja nõuet ning kostja vastuväiteid, leiab kohus, et hageja on õigustatud elatist nõudma, sest kostja ei ole tõendanud, et ta on vajalikul määral hageja poolt taotletud perioodil, s.o alates 29.01.2012 lapsele ülalpidamist andnud. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb käesoleval ajal üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus 320 eurot ning ühe vanema osaks sellest 160 eurot (elatise miinimummäär). Kui lapse vajadused on suuremad, tuleb neid tõendada. Seega alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on tekkinud elatise võlgnevus 3305,43 eurot. 2012.a. oli elatise miinimummäära 145 eurot kuus, seega päevas 4,83 eurot. Elatise võlgnevus 2012.a. eest on 1609,49 eurot (11 x 145 + 3 x 4,83). Kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustab elatise võlgnevus 2013.a. 1695,94 eurot (10 x 160 + 18 x5,33). Elatise võlgnevus tuleb välja mõista ühekordse summana. Alates 19. novembrist 2013 mõistab kohus elatise välja 160 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise maksmisel tuleb silmas pidada, et tulenevalt
Vastavalt
sätestatule tuleb elatissumma ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Laps on
p 2 alusel õigustatud elatist saama ka täisealiseks saanuna, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. 3 Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.