Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD
Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades
lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 49). 3.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja arvelduslaenulepingust A080006144 (tl 23-27), laenulepingu laenumaksete aruande (tl 30-32), laenulepingu ülesütlemise teate (tl 33). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 4, 6; 113 lg 1; 196 lg 1, 2; 396 lg 1; 397 lg 1; 399 lg 1 p 1, 2; 415 lg 1.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 399 lg 1 p-dest 1, 2 tulenevalt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa 3
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 883,23 eurot ning arvestades
§-s 367 sätestatut alates 12.08.2013 kuni tagastamata laenusumma, s.o 575,15 euro täieliku tasumiseni viivist 17 % põhivõlgnevuselt aastas, kusjuures 11.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõuet, tagastamata laenusummat 575,15 eurot. Tulenevalt
MENETLUSKULUD 5.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 150 eurot, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot (tl 5, 22).
lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt
Käesoleva seadustiku §s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viiviste summale. Hagihind on käesoleval juhul 981,01 (575,15 + 308,08 + 97,78). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel 150 eurot. Riigilõivu seaduse Lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 1000 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 125 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 125 eurot. Kohus, rahuldades hagi ja arvestades
lg 1, 2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, peab põhjendatuks jätta hagimenetluses tasutud riigilõiv 125 eurot kostja kanda. Arvestades
§-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 125 eurot. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist RlvS § 15 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.