Obsah (6)

§ 323§ 477§ 319§ 313§ 307§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Sekretär Merle Vaaks Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2013, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-16797 Tsiviilasi Marjamäe OÜ kaebus kohtutäitu

§ 323kohaselt oli täitmisteade kätte toimetatud.

Antud juhul on tõendatud, et S. P. töötas igapäevaselt Marjamäe OÜ äriruumis ja oli töölepingulistes suhetes OÜ Advokaadibüroo Advocatus, mille juhatuse liige oli ka Marjamäe OÜ juhatuse liige Kiur Põld. 2.2 Varaks, mille kohtutäitur on arestinud, ei ole mitte pangakonto, vaid arvelolev raha. Konto arestitakse arestimisaktis näidatud ulatuses. Kui arvel raha ei ole, loetakse arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Marjamäe OÜ pangakontol ei olnud arestimise hetkel raha, seega ei ole kohtutäitur arestinud kaebuse esitaja vara. Kohtutäitur on püüdnud nõude rahuldada võlgniku pangakontol oleva vara arvelt, alles seejärel pööranud sissenõude võlgniku järgmisele varaliigile. Kohtu seisukoht ja põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p-s 15 sätestatu kohaselt vaatab kohus esitatud kaebuse läbi hagita menetluses, st. hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 3

1. Kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäituri viimane otsus kohtuvälises menetluses on tehtud 12.04.2013 Marjamäe OÜ on esitanud kaebuse 15.04.2013, seega tähtaegselt.
2. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et kohtutäitur on kohtuvälises menetluses teinud kaks otsust. Kehtiv täitemenetluse seadustik ja ka 2008 aastal kehtinud täitemenetluse seadustik (TMS-2008) seda ei võimalda. Kohtutäituri poolt juba tehtud otsuse saab muuta või tühistada ainult kohus, mitte kohtutäitur ise. Kohtutäituri poolt 20.03.2013 otsuse tühistamine ja uue otsuse tegemine ei ole seaduslik vaatamata sellele, et Marjamäe OÜ on esitanud täiendava kaebuse 20.03.2013 otsusele. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kohtutäitur saaks oma otsust mitmeid kordi parandada, vähendab kohtulikku kontrolli kohtutäituri tegevuse üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-22-03 p 8). Kohtutäituril oleks tulnud avaldaja poolt 25.03.2013 saadetud kaebus tagastada ja selgitada, et avaldajal tuleb pöörduda kohtu poole TMS § 218 sätestatud korras.
3. Vaidlus on avaldajale täitmisteate kättetoimetamise osas. Kehtiva TMS § 24 lg 2 (ja ka TMS-2008 § 24 lg 2) järgi täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Marjamäe OÜ on esile toonud asjaolu, et täitmisteadet ei ole kätte toimetatud mitte Marjamäe OÜ-le vaid Advokaadibüroo Advocatus OÜ töötajale S. P. . Kohtutäitur on vastuses leidnud, et

§ 323

kohaselt on täitmisteade Marjamäe OÜ-le kätte toimetatud, sest nii Marjamäe OÜ kui ka Advokaadibüroo Advocatus OÜ asuvad aadressil Tartu linn, Pepleri 32 ja mõlema osaühingu juhatuse liige oli Kiur Põld. 6.1 TMS § 10 lg 1 järgi (sarnaselt TMS-2008 § 10 lg 1) peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Viidatud sätte lg 2 järgi dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada.

§ 323

lg 1 järgi majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Viidatud sätte lg 2 järgi kohaldatakse seda ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendanud viisil, et

§ 323

võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Tavaliselt dokumente vastuvõtvaks isikuks

§ 319

tähenduses võib reeglina lugeda sekretäri või sellega sarnasel ametikohal töötava isiku,

§ 323

korral lisanduvad ka muud töötajad (nt kantselei töötajad, turvateenistujad), vt Riigikohtu lahend 32-1-152-06 p. 13. Vaidlust ei ole ja väljastusteatest nähtub, et täitmisteade on toimetatud aadressile Tartu linn, Pepleri 32 ja selle on 13.06.2008 vastu võtnud S. Pettai.

§ 313lg 3 on märgitud andmed, mis tuleb märkida väljastusteatele.

Väljastusteatel puudub märge selle 4 kohta, kuidas S. Pettai on seotud Marjamäe OÜ-ga, seega ei ole kättetoimetamine

§ 313lg 5 järgi usaldusväärselt dokumenteeritud.

Väljastusteatel puuduvad

§ 313lg 3 p 3 nimetatud andmed.

Sotsiaalmaksuga maksustava isikute registri väljavõttest nähtuvalt on füüsilise isiku S. P. tööandjaks Advokaadibüroo Advocatos OÜ. Registrikaardist nähtuvalt oli Marjamäe OÜ juhatuse liige ajavahemikul 26.04.2007 kuni 02.03.2010 oli Kiur Põld. Advokaadibüroo Advocatos OÜ juhatuse liige ajavahemikul 05.08.2004 kuni 21.04.2009 oli Kiur Põld. Vaatamata asjaolule, et õige on kohtutäituri väide, mille kohaselt oli Kiur Põld täitmisteate kättetoimetamise ajal nii Advokaadibüroo Advocatos OÜ kui ka Marjamäe OÜ juhatuse liige, ei saa antud juhul lugeda täitmisteadet kättetoimetatuks Marjamäe OÜ-le. Antud väide vääriks tähelepanu juhul, kui täitmisteade olekski üle antud Kiur Põllule (Põld).

§ 323

sätestatut tuleb tõlgendada viisil, kus täitmisteade antakse üle isikule, kes püsivalt viibib juriidilise isiku äriruumis või kellel on mingi tööalane seoses saadetise adressaadiga. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et S. P. ei saa pidada Marjamäe OÜ muuks töötajaks. Kohtule esitatud täitetoimikust ja kohtutäituri seisukohast ei nähtu S. P. ja Marjamäe OÜ tööalast seost ega ka asjaolu, et ta viibiks püsivalt Marjamäe OÜ äriruumis. Asjaolu, et S. Pettai viibis aadressil Tartu linn, Pepleri 32, ei muuda teda kõikide Pepleri 32 asuvate asutuste muuks töötajaks ega nende äriruumis viibivaks töötajaks. 6.2 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et täitmisteadet ei ole nõuetekohaselt Marjamäe OÜ-le kätte toimetatud. Sellise olukorras tuleb kohaldada

§ 307

lg 3 sätteid, mille kohaselt kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Tõendatud ei ole Marjamäe OÜ-le täitmisteate kättetoimetamine 13.06.2008 ja seega tuleb lugeda, et täitmisteade on kätte toimetatud 07.03.2013, so ajal, millal Marjamäe OÜ on kinnitanud, et sai täitemenetlusest teada. Marjamäe OÜ poolt täiteteatest teadasaamist kinnitab ka asjaolu, et Marjamäe OÜ kohtutäituri tegevuse vaidlustanud 14.03.2013 esitatud kaebuses.

1. Kohtutäituri tasu ja selle suuruse osas märgib kohus järgmist. Nähtuvalt täitemenetluse toimikust on nii täitmisteade kui kohtutäituri tasu koostatud 29.05.
2. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses nõuab kohtutäitur Marjamäe OÜ-lt täitemenetluse alustamise tasu summas 100 krooni, millele lisandub käibemaks 18.00 krooni, kokku 118.00 krooni, kohtutäituri põhitasu summas 15050,95 krooni, millele lisandub käibemaks 2709,17 krooni, kokku summas 17760,12 krooni. Kokku nõuab kohtutäitur Marjamäe OÜ-lt 1142,62 eurot. 7.1 Kehtiv KTS § 28 lg 1 sätestab ja täitemenetluse algatamise ajal kehtinud KTS -2008 § 21 sätestas, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohus märkis, et loeb täiteteate Marjamäe OÜ-le kättetoimetatuks 07.03.
3. KTS § 32 lg 1 järgi muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega, sama sätte lg 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohus, olles tuvastanud, et menetlus algas ja täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 07.03.2013 leiab, et ka menetluse alustamise tasu muutus sissenõutavaks alates 07.03.
4. Sellele asjaolule tuginedes leiab kohus, et praeguseks ajaks so ajaks millal toimub täitemenetlus kohtutäituri tasu sissenõudmise üle, oleks kohtutäituril tulnud teha kohtutäituri tasu ümberarvestus, kuna kohtutäituri tasu sissenõudmise ajal ilmnesid uued asjaolud. Kohtutäituri tasu ümberarvestuse vajadus tuleneb kehtivast KTS § 41 lg
5. KTS § 41 lg 1 teine lause sätestab, et kui võlgnik 5 täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik menetluse alustamise tasu. 7.2 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna antud juhul toimub hagita menetlus esinevad alused täiteasjas nr 192/2008/1697 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (kuupäevaga 29.05.2008) tühistamiseks. Kohtutäituril tuleb muutunud olukorda arvestades teha otsus kohtutäituri tasu ümberarvutuse kohta, kusjuures arvestada tuleb käesolevas otsus tuvastatut. Kohtutäituri tasu ümberarvestuse otsus tuleb teha lähtudes täitemenetluse asjaoludest, analoogia korral on kohaldatav riigikohtu lahendis 3-2-1-88-09 antud tõlgendus tasu suuruse määramisest proportsionaalselt kohtutäituri tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, vaatamata sellele, et kehtestatud on uus kohtutäituri seaduse redaktsioon. Kuna kohus kohtutäituri 29.05.2008 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistab, ei hinda kohus käesolevas tsiviilasja eraldi kohtutäituri tasu võimalikku suurust. 7.3 Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et avaldaja väide, mille kohaselt tuleks kohtutäituri tasu otsuses ära nimetada ka kohtutäituri poolt teostatud toimingud, ei ole kooskõlas 2008 aastal kehtinud KTS -2008 § 22 lg 3 ega ka hetkel kehtiva KTS § -ga
6. Viidatud sätetes on nimetatud, mis peab olema kohtutäituri tasu otsuses märgitud ja seadus ei nõua toimingute eraldi nimetamist.
7. Marjamäe OÜ on vaidlustanud vara arestimise kohtutäituri poolt, leides, et kohtutäitur on vara arestinud rohkem, kui on sissenõude suurus. TMS § 53 lg 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Nähtuvalt täitetoimetuste loetelust on kohtutäituri poolt 29.05.2008 arestitud hoiusel või arveldusarvel olev vara. 14.12.2012 kohtutäituri poolt koostatud kinnistamisavaldusest nähtuvalt palub kohtutäitur kanda kinnistusregistriossa nr 2521240 kolmandasse jakku keelumärge Marjamäe OÜ kinnisajas käsutamise keelamiseks. 8.1 Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtutäitur kohustatud ka kinnisasjade täitemenetlust korraldades juhinduma varale sissenõude pööramise üldsätetest (TMS §-d 52-63). TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-114-10 p 17). Viidatud lahendis on märgitud ka seda, et TMS § 53 lg 1 kohaldamine teeb võimalikuks vara hindamise. Vara hindamisel on võimalik võrrelda sissenõudja nõude suurust hindamise tulemusel saadud võlgniku varaesemete väärtusega ja selle alusel otsustada, kui palju vara on vaja arestida. Samas on kolleegium rõhutanud, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega, vaid lubatud on teatud ulatuses arvestada hindade langemise võimalusega täitemenetluse ajal, samuti sellega, et sissenõudja nõue võib nt viivise tõttu täitemenetluse kestel suureneda. Vaidluse all olevas täiteasjas ei ole kohtutäitur võlgniku kinnisasja hinnanud, vaid on seadnud sellele keelumärke. Riigikohus on möönnud, et keelumärke seadmine ei tähenda, et kinnisasja ei ole vaja hinnata, samas ei ole kinnisasja hindamine viivitamatu toiming, kui võlgnik on pärast täitmisteate saamist asunud tegema koostööd võla tasumiseks. Samas annab kinnisasja hindamine mh võimaluse teada saada, kas on järgitud TMS § 53 lg 1 sätteid. Kohus leiab, et saades Marjamäe OÜ-lt kaebuse, milles on vaidlustatud ka vara arestimine, oleks kohtutäituril tulnud läbi viia kinnisasja hindamine, saamaks teada, kas keelumärge võib kaasa tuua TMS § 53 lg 1 rikkumise. Kuna kohtutäitur ei ole kinnisasja hinnanud, on tema tegevus TMS § 53 lg 1 sätestatuga vastuolus ja seega seadusevastane. 6 8.2 Kohtutäitur teatas 10.06.2013 kohtule, et Marjamäe OÜ pangakontole laekusid 16.05.2013 rahalised vahendid täitekulude summas 1161,99 eurot ulatuses, see summa on deponeeritud ning Marjamäe OÜ pangakontod on arestist vabastatud ka kinnistu käsutamise keelumärge kustutatud. Seega asjaolu, et kohus on tuvastanud kinnistu arestimisel kohtutäituri tegevuse seadusevastasuse, ei vaja kohtutäituri poolt täiendavate toimingute teostamist.
8. Marjamäe OÜ on taotlenud PS järelevalve algatamist kohtutäituri seaduses sätestatud kohtutäituri tasu suuruse osas. Täpsemalt on Marjamäe OÜ palunud kontrollida kas seadusesätted, mis võimaldavad kohtutäituril mittemidagitegemise eest nõuda (põhjendamatult suurt) tasu on põhiseadusega kooskõlas. Kohus märgib, et avaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis viitaksid vastuolule PS-ga. Avaldaja ei ole isegi viidanud konkreetsele sättele, mille vastavust PS-le peaks kohus kontrollima. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud ka kohus. Vastavalt KTS § 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. On ilmselge, et nii nagu mis tahes ametit pidav isik nii on ka kohtutäituril õigus saada oma töö eest tasu. Tasu määramise korra ja tasu suuruse sätestab seadus. Täitetoimetuse lehest nähtuvalt on kohtutäitur koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, need toimingud on tasulised. Samuti märgib kohus, et juhul, kui võlgnik ei nõustus kohtutäituri tasu suurusega, on võimalik esitada kaebus kohtutäiturile.
9. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.04.2013 määrusega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 192/2008/1697 kuni määruse jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Määruse jõustumisel tuleb täitemenetluse peatamise määrus tühistada. Menetluskulud 11.

§ 172

lg 1 sätestatu kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega ei ole riigilõivu osas antud kohtule diskretsiooniõigust selles, kelle kanda jääb hagita menetluses tasutud riigilõiv. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesoleva kohtumäärusega kohus esitatud kaebuse rahuldas, siis on antud juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 7