lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 3 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohus kuulutas G. K. pankroti välja
Puuduvad
Esitatud aruande kohaselt: 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Vastavalt
Laekumised seetõttu puuduvad. Pankrotivara saldo 0 EUR. Vastavalt
lg 2 p.2:
146 lg 1 kulud: Puuduvad
Puuduvad
lg 1 p 2 kulud.
3: Masskohustused summas 60 EUR, mis kõik maksmata.
4: Pankrotimenetluse kulud summas 712 EUR, mis kõik maksmata. Pankrotimenetluse kulusid kokku 772 EUR, mis kõik on tasumata. Pankrotihalduri esitatud jaotusettepaneku kinnitamise määrusega on kohus kinnitanud kulud seisuga13.06.2012,a, summas 742 EUR, millest
kulud 30 EUR ja
Seisuga 31.10.2013.a. on lisandunud kulu
üldkoosoleku korraldamisega. Vastavalt
Jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Vastavalt
Vastavalt
lg 2 p.5: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. 4 Vastavalt
lg 2 p.6: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. 2. Vastavalt
lg 2 p.7: Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Jaotise saaja AS SEB Pank Swedbank Liising AS Swedbank AS KOKKU Tunnustatud nõude Järk summa, EUR II 38 346,99 II 4070,82 II 3428,20 45 846,01 Jaotis 83,64 % 8,88 % 7,48 % Vastavalt
Vastavalt
lg 2 p.9: Rahaliste vahendite jääk pankrotiseisuga oli 0 EUR, pankrotivara jääk jätkuvalt 0 EUR. Ajutise halduri tasu 520 EUR (lisandub sotisaalmaks 172 EUR). Ajutise halduri kantud kulu 20 EUR. Tasu ja kulud välja maksmata. Pankrotihaldur esitab eraldi taotluse ajutise pankrotihalduri tasu saamiseks riigi vahenditest, seda menetlusabi korras. Kohtukulud puuduvad. Pankrotimenetluses kokku kulud vastavalt
lg 1: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – hetkel puuduvad, kuna puuduvad vara välistamise taotlused ja tagasivõitmise hagisid ei ole esitatud. Makstavad elatised võlgnikule ja tema ülalpeetavatele puuduvad.
3: Masskohustused (
Masskohustused jagunevad: pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused 60 EUR.
4: Pankrotimenetluse kulud (
Kõik kulud on tasumata. 3. Vastavalt
Haldur on pöördunud võlausaldajate poole päringuga selgitamaks välja nende valmisolekut finantseerida pankrotimenetlust. Võlausaldajad ei ole nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist. Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuginevalt
Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, haldur esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Pankrotiavalduse esitamisel on võlgnik ka esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. 4. Vastavalt
5 Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest, et teenindada tekkinud suuri võlakohustusi. 5. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: Lõpetada G. K. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks; Kinnitada võlausaldajate tunnustatud nõuded ja jaotised; Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Robert Sprengk halduri kohustustest; Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 795 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 321,75 eurot, kokku 1 296,75 eurot ja mõista välja Robert Sprengk`i arveldusarvele nr. 1104921291 AS-s Swedbank; Kinnitada pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtud kulud summas 60,00 eurot ja mõista välja võlgnikult Robert Sprengk`i arveldusarvele nr. 1104921291 AS-s Swedbank; Ajutise halduri tasu, halduritasu ja kulude tasumiseks rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks summas 1884,76 eurot (s.h. maksud). Otsustada võlgniku G. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ja võlausaldajad nõustusid 08.11.2013 aruandega ja halduri tasuga, samuti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Usaldusisikuks palus haldur määrata T. S.`i. T. S. andis nõusoleku 27.11.2013 kohtuistungil. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et G. K. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest, et teenindada tekkinud suuri võlakohustusi. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
6 Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. G. K. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud AS Swedbank II järgu nõue summas 3 428,20 eurot, AS SEB Pank II järgu nõue summas 38 346,99 eurot ja Swedbank Liising AS II järgu nõue summas 4 070,82 eurot, kokku summas 45 846,01 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Robert Sprengk halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 09.05.2012 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku G. K. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid. T. S. andis 27.11.2013 kohtuistungil nõusoleku olla G. K. usaldusisikuks. Pankrotihaldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks T. S.`i, võlausaldajad AS Swedbank, AS SEB Pank ja AS Swedbank Liising nõustusid sellega. Kohus nõustub taotlusega algatada G. K. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad G. K. suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku usaldusisikuks T. S.. G. K. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Usaldusisikul tuleb oma kohustuste täitmisel juhinduda
sätestatud kohustustest.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Halduri tasu ja kulude kinnitamine ja menetlusabi taotlus
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtuvalt
lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 15 tundi, tunnitasuks on haldur märkinud 65 eurot. Kokku on halduri tasu 975 eurot, lisandub sotsiaalmaks 321,75 eurot, kokku summas 1 296,75 eurot. Pankrotimenetluse kulud moodustavad 60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 975 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 60 eurot on põhjendatud täies ulatuses. 8 Kohus määrab pankrotihalduri tasu suuruseks kokku 975 eurot (lisandub sotsiaalmaks 321,75 eurot, kokku 1 296,75 eurot) ja halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 60 eurot. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb mõista välja võlgnikult. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu, pankrotimenetluse kulude ja ajutise halduri tasu (mis on siiani maksmata) hüvitisega.
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu, pankrotihalduri kulude ja ajutise pankrotihalduri tasu tasumisel (975,00 eurot pankrotihalduri tasu ja 321,75 eurot sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult; 60,00 eurot pankrotimenetluse kulud; 397,00 eurot ajutise pankrotihalduri tasu ja 131,01 eurot sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult), kokku summas 1 884,76 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu kohustusest. Kohus määrab G. K. menetlusabi andmise kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1 884,76 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.