3-12-1802/18

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

1. detsember 2013, Tartu 3-12-1802 Rait Uibo kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.08.
2. a teate nr 10.1-2/040195 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.10.
3. a määrus Rait Uibo määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rait Uibo Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
4. Määruskaebus rahuldada.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.
6. a määrus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
7. Rait Uibo sisenes 07.08.2012 Vene Föderatsioonist Koidula tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki sõidukiga Ford Econoline, reg nr XXX , mis töötab nii gaasi- kui bensiinikütusega.
8. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 07.08.
9. a veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2327 (tl 20) kohaselt teostasid MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK) ametnikud veoki läbivaatuse ning kontrolli tulemusel peeti veok kinni. Tollil oli alust oletada, et piiri ületamine toimus kütuse tankimise eesmärgil ning sõiduk jäeti kütuse täpse koguse mõõtmise ja maksude tasumiseni tolli järelevalve alla.
10. R. Uibo deklareeris 07.08.
11. a reisija deklaratsioonis (tl 23) 130 l bensiini ja 100 l gaasi. Tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91780868 (tl 21) kohaselt on deklaratsioon kokku 112,42 eurot.
12. MTA 07.08.
13. a teatega nr 10.1-2/040195 (tl 5) teatati R. Uibole, et tema poolt tasumisele kuuluv imporditollimaksude summa tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91780868 alusel on 112,42 eurot. Summa tasumiseks anti aega viis päeva teate kättesaamisest ning teates selgitati muu hulgas summa tähtpäevaks tasumata jätmise tagajärgi.
14. Tartu Halduskohtule saabus 24.08.2012 R. Uibo kaebus (tl 1-4) MTA 07.08.
15. a teate nr 10.1-2/040195 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt on vaidlustatav teade ebaseaduslik haldusakt, kuna maksude tasumise nõudmiseks ja sõiduki kinnipidamiseks puudus õiguslik alus. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-le 1 oli kaebaja kasutuses olevas sõidukis kogu kütus standardses paagis ning see oli vajalik sõiduki sihipäraseks kasutamiseks, seega oli kütus aktsiisivaba. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 2007/74 art-s 11 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad aktsiisivabastuse mistahes sõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütuse suhtes, mis ei ületa 10 l. Kuna kaebaja sõidukis oleva kütuse kogus ega väärtus ei ületanud kehtestatud norme, siis ei tulene seadusest ega tollieeskirjadest kohustust sellise kütuse eest täiendavalt makse tasuda. Haldusakt on vastuoluline, sest kuigi sealt ei nähtu, et koos kütusega tuleks kinni pidada ka sõiduk, keelduti siiski sõiduki üleandmisest selle seaduslikule valdajale, s.o kaebajale.
16. Tartu Halduskohtu 30.08.
17. a määrusega (tl 30-31) jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
18. Tartu Halduskohtu 10.10.
19. a määrusega (tl 45-46) jäeti kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel viitega § 121 lg 2 p-le 2 läbi vaatamata, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja eesmärgiks on imporditollimaksu kohustuse vaidlustamine ning sõiduki kinnipidamise õiguspärasuse hindamine. MTA 07.08.
20. a teate nr 10.1-2/040195 vaidlustamisega ei ole see eesmärk saavutatav. Kaebajalt nõutav maksusumma ei ole tekkinud mitte nimetatud teate alusel, vaid kaebaja poolt esitatud reisija deklaratsioonist tulenevalt. Teate tühistamine või õigusvastasuse tuvastamine ei muuda deklaratsiooni kehtetuks ning maksukohustus jääks endiselt alles. Kaebajal tuleks taotleda deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist. Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks peab kaebaja vastava taotlusega MTA poole pöörduma ning juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib esitada MTA-le vaide või halduskohtule kaebuse. Sellekohane regulatsioon on sätestatud ka Euroopa Liidu Nõukogu 12.10.
21. a määruse (EMÜ) nr 2913/92 art-s
22. Vaidlustatav teade ei ole sõiduki kinnipidamise aluseks, sest selleks oli hoopis veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2327, kuna nimetatud aktiga on sisuliselt otsustatud kaebaja käsutuses olnud sõiduki kinnipidamine. Sellele juhtis kohus tähelepanu juba 30.08.
23. a määruses, kuid kaebaja nimetatud akti vaidlustanud pole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. R. Uibo 30.10.
25. a määruskaebuses (tl 50-53) palutakse halduskohtu määrus tühistada ning asi halduskohtule sisuliseks lahendamiseks saata. Määruskaebuse kohaselt jättis halduskohus kaebuse alusetult läbi vaatamata. Kaebaja eesmärgi saavutamine sõltub otseselt 07.08.
26. a teatele antavast õiguslikust hinnangust. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et kaebaja maksukohustus tuleneb ainult reisija deklaratsioonist. Deklarant saab tegelikult tasumisele kuuluva maksusumma kohta informatsiooni mitte deklaratsioonist, vaid seda kontrollinud ning maksukohustuse määranud ametnikult. Kaebaja ei soovinud Venemaalt naastes esitada kirjalikku deklaratsiooni, kuna arvas, et tal ei ole piirnorme ületavat ja seega deklareeritavat kaupa, vaid teatas tolliametnikule selgitusena paagis sisalduva mootorikütuse koguse. Vaidlustatud dokumendi 2 koostanud tolliametnik ei saanud kaebaja esindajana koostada tema nimel kirjalikku deklaratsiooni. MTA tõlgendas kuni
27. a juuni lõpuni ATKEAS § 69 lg-t 1 selliselt, et kütusepaagis oleva kütuse deklareerimine ning sellelt aktsiisimaksu tasumine pole vajalik. Seega oli kaebajal alus eeldada, et ta ei pea deklaratsiooni esitama ning kui selliselt pealkirjastatud dokument ka koostatakse, ei tulene sellest mingeid kohustusi. Vaidlustatud teade on haldusakt, mille alusel nõutakse maksude tasumist. Reisija deklaratsioonist maksu tasumise kohustust ja maksusummat ei nähtu, küll aga nähtuvad need vaidlustatud teatest. Nimetatud dokumendis on maksuhaldur deklaratsiooni andmete põhjal otsustanud, et kaebajal tuleb maksud tasuda, ning teda on hoiatatud maksukohustuse täitmata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest.
28. a suvest rakendatud praktikat tollimaksude sissenõudmisel on õiguskantsler pidanud hea halduse tavaga ning õiguskindluse ja õiguspärasuse põhimõtetega vastuolus olevaks. Kaebaja hinnangul on olukord, kus MTA püüab väita, et maksude tasumise aluseks on seadus ning reisija deklaratsioon, vastuolus hea haldustavaga ning püüab tekitada olukorra, kus kohustatud isikult võetakse võimalus saada kohtulikku kaitset. Kuigi riik kehtestab maksud seadusega, ei tähenda see seda, et üksikjuhtumi kohta koostatud haldusakt maksude nõudmiseks on igatahes seaduslik ning selle vaidlustamine välistatud. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et tal oli piiri ületades sõiduki kütusepaagis kütus ning balloonis gaas. Seega ei ole mingit põhjust vaidlustada deklaratsiooni, kuna selles esitatud andmed kajastavad tegelikku olukorda.
29. MTA 02.11.
30. a vastuses (tl 58-59) palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on rahandusministri 22.06.
31. a määruse nr 42 „Täiendavad juhised tollideklaratsiooni ja lihtsustatud tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja aktsepteerimiseks“ §-s 4 deklaratsiooni lahtri 47 kohta märgitud järgmist: «Maksude arvestus», «MV» – märgitakse makseviisi tähis «0», «1» või «3», mis tähendavad vastavalt: «1» maks arvutatakse välja ja kuulub tasumisele. Viimasele reale märgitakse tasumisele kuuluv impordimaksude summa kokku. Käesolevas asjas vaidlustatud teatel nimetatud deklaratsioonil nähtub seega maksude arvestus lahtrist 47 ning «MV» lahtris on makseviisi osas märgitud tähisena «1», mis tähendab, et väljuarvutatud maksusumma kuulub tasumisele. Seega on tollivõlg tekkinud tollideklaratsiooni alusel ning ebaõige on kaebaja seisukoht, et ta ei saa tasumisele kuuluva maksusumma kohta informatsiooni deklaratsioonist. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebajalt nõutav summa on tekkinud kaebaja poolt esitatud reisija deklaratsioonist tulenevalt. Deklaratsioonist, mille üks eksemplar on antud ka deklarandile, nähtub, et deklarant on R. Uibo, kes deklaratsiooni ka allkirjastas. Kaebaja on ise vabatahtlikult reisija deklaratsiooni esitanud, märkides aktsiisiga maksustatava kütusena kokku 130 l bensiini ja 100 l gaasi. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et tal oli alus eeldada, et ta ei pea deklaratsiooni esitama. Tollideklaratsioon on kehtiv ning esitatud andmete alusel tehtud arvestus õige. Vaidlustatud teade pole haldusakt ning seda seisukohta põhjendas vastustaja juba halduskohtule (vt tl 36, 37 p 2.1.1). Teatega on isikule edastatud üksnes info, milline on tema maksuvõlg, millise aja jooksul tuleb see tasuda ja millised on tasumata jätmise tagajärjed. Seega teade on informatiivne ega loo kohustusi. Maksukohustus tekkis isikul tema poolt täidetud deklaratsiooni alusel. Deklaratsiooni lahtri 47 andmetest nähtub, et R. Uibol on kohustus maksu tasuda, ja ka tasumisele kuuluva summa suurus. Väited MTA halduspraktika kohta on asjassepuutumatud ning väide, et kaebajalt püütakse võtta kohtulikku kaitset, on asjakohatu. Kaebuse läbi vaatamata jätmisega temalt kohtulikku kaitset ei võetud, vaid talle on selgitatud, et käesoleva kaasuse puhul on seadusega sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus. Kaebaja saab oma eesmärgi saavutada tollideklaratsiooni vaidlustades. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.10.
33. a määrus tuleb tühistada ja asi saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
34. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud R. Uibo poolt esitatud kaebuse eesmärgi, kuid on lõppkokkuvõttes asunud ebaõigele seisukohale, et kaebaja soovitud eesmärki ei ole võimalik taotleda eelnevalt Maksu- ja Tolliametilt tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist taotlemata. Seejuures on halduskohus viidanud Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr 2913/92 art 66 lg-le 1, mis sätestab, et toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.
35. TS § 49 lg 1 alusel võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsiooni kehtetuks. TS § 49 lg 2 kohaselt kehtestab pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised rahandusminister määrusega. Rahandusministri 02.05.
36. a määruse nr 32 „pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 sätestab, et pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab deklarant, kaudse esindamise korral deklarant või esindatav, kirjaliku taotluse kas omal algatusel või määruse §s 7 nimetatud teatise alusel. Riigikohtu halduskolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus (vt RKHK 08.05.
37. a määrus nr 3-3-1-28-01, p 1). Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord piiraks kaebeõigust, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt RKHK 15.10.
38. a määrus asjas nr 3-3-1-63-02, p 10). Ringkonnakohtu arvates ei sätesta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist käsitlevad normid, et enne kohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada taotlus Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks.
39. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Tasumisele kuuluv aktsiisi-, tolli- ja käibemaks on selles asjas määratud tolli koostatud deklaratsiooniga nr 12EE4800EE
40. Selles deklaratsioonis on ÜTS artikli 4 punktis 5 defineeritud „otsus“, millel on kaebaja jaoks õiguslikud tagajärjed Tegemist on haldusaktiga, sest sellega on kindlaks määratud kütusekogus, mis kuulub maksustamisele ning maksusumma. Selle haldusakti vaidlustamiseks otse halduskohtu poole pöördumine on lubatav, sest kohustuslikku kohtueelset korda vaidlustamiseks kehtestatud ei ole.
41. Halduskohtul tuleb asja menetlemise jätkamisel selgitada kaebajale tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kasutamist ning anda võimalus oma kaebuse nõude muutmiseks. Ringkonnakohtu arvates on kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim 4 vahend HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel tühistamisnõude esitamine ja kaebajal on õigus nõuda tollideklaratsiooni tühistamist. Tiina Pappel Einar Vene 5 Agu Timmi